Ehitusfoorum

Mida aku manipuleerimise all silmas pead, et kas tarkvaral on viisakas kasutajale aegsati märku anda, et akud hakkavad otsa lõppema?
Pole hetkel aega allikaid otsida, paar aastat tagasi kui endale niidukit otsisin, jäi kuskilt lugedes meelde, et nii need asjad käivad, et niiduk ei sure aku(de) väsimuse tõttu keset hooaega sul heina sisse ära, vaid tarkvara annab aegsasti märku akude vahetuse vajadusest.
Enda niiduk alles teine täis hooaeg töös ja aku seisukorrast pole mul aimu, pole viitsimist ka surkida, kas kuskil menüüde rägastikus näeb seda aku eluea vähenemist.
Kuna ma täpselt ei mäleta kus lugesin võib see aku väsimise teema vabalt käia ka hooldustarkvara kohta, kus Husqvarna on eriti agar peale käima, et niiduk regulaarselt nende juures kontrollis-hoolduses käiks, võimalik, et hooldusprogramm näitab kõikide sõlmede tervise-väljavahetamise vajaduse ära ning sedasi tädi Maali ei peagi tervele külale 5 aasta pärast kurtma, kui s.tt ikka Husqvarna niiduk on, ei jaksa enam õue ära niita. Hooldusonud hoolitsevad õigeaegselt, et väsinud sõlmed saaks õigel ajal uued ja niiduki potents oleks ka aastate möödudes tasemel ja robotniiduki (ka brändi) maine püsiks kõrgel

Prill kirjutas: 16 Mai 2019, 17:48 Mida aku manipuleerimise all silmas pead, et kas tarkvaral on viisakas kasutajale aegsati märku anda, et akud hakkavad otsa lõppema?
Pole hetkel aega allikaid otsida, paar aastat tagasi kui endale niidukit otsisin, jäi kuskilt lugedes meelde, et nii need asjad käivad, et niiduk ei sure aku(de) väsimuse tõttu keset hooaega sul heina sisse ära, vaid tarkvara annab aegsasti märku akude vahetuse vajadusest.
Enda niiduk alles teine täis hooaeg töös ja aku seisukorrast pole mul aimu, pole viitsimist ka surkida, kas kuskil menüüde rägastikus näeb seda aku eluea vähenemist.
Kuna ma täpselt ei mäleta kus lugesin võib see aku väsimise teema vabalt käia ka hooldustarkvara kohta, kus Husqvarna on eriti agar peale käima, et niiduk regulaarselt nende juures kontrollis-hoolduses käiks, võimalik, et hooldusprogramm näitab kõikide sõlmede tervise-väljavahetamise vajaduse ära ning sedasi tädi Maali ei peagi tervele külale 5 aasta pärast kurtma, kui s.tt ikka Husqvarna niiduk on, ei jaksa enam õue ära niita. Hooldusonud hoolitsevad õigeaegselt, et väsinud sõlmed saaks õigel ajal uued ja niiduki potents oleks ka aastate möödudes tasemel ja robotniiduki (ka brändi) maine püsiks kõrgel

Akude mahtuvust saab näha täppisprogrammeerimismenüüst, mille avamiseks tuleb navigeerida peamenüüsse ja hoida numbriklahvi 0 mõned sekundid all. Kui see on teada, tuleb saadud (milli)ampertunnid jagada uue robotniiduki omaga, mille väärtus on kirjas robotniiduki kasutusjuhendis.

Prill kirjutas: 16 Mai 2019, 16:20

nokia555 kirjutas: 16 Mai 2019, 15:42 Husqvarna tundub küll hea, aga 4-5k veits overkill veel hetkel maksta sellise asja eest. 2k on täiesti mõistlik veel. Kuna hoov alles hetkel tühi, hiljem tuleb asju juurde, siis minu puhul alad lähevad väiksemaks isegi. Äppi lahendus ja ala sättimine tundub väga huvitav ja hea lahendus, et saaks lasta mõnes kohas rohkem niita.

Automower 430x 3200m² peaks lõdvalt hakkama saama, ja mõnes kohas ei paista ka hind liialt krõbe, nt https://herizon.ee
Tõsi, niiduki hinnale tuleb reeglina juurde arvestada paigalduskomplekt traadid-klemmid-jm ca+10% niiduki maksumusest, kui tellida ka paigaldus, siis see ka vist vähemalt sirka +10% niiduki maksumusest lisaks.
Paar aastat tagasi olid Eesti kaupmeeste robotniidukite hinnad ikka ulme võrreldes väljamaa hindadega, ise toona väljamaalt tellides ja ise paigaldades hoidis pea 800€ kokku võrreldes kohalike hinnapakkumistega. Täna vaatan, et hinnad mõistlikumaks läinud.

Kui paar aastat tagasi hakkasin antud temaatikaga tegelema, siis sain kõne Husqvarna Eesti OÜ (Automowerite maaletooja Eestis) esindajalt, kes mäletatavasti rääkis, et välismaalt toodud masinatele tehakse garantiitöid Eestis ainult siis kui vajalikud dokumendid on absoluutselt korrektsed ja ostja on kõikidest võõrkeelsetest garantiitingimustest teadlik ja neist aru saanud ning garantiitingimusi täpselt järginud. Mõistsin toona, et Eesti Automowerite remonditöökojad ei taha välismaalt toodud masinatega tegeleda, kuid kui ostja on kõik õigesti teinud, siis nad on sunnitud seda tegema. Kui Te arvate, et eelkirjeldatu on jama, siis külastage Husqvarna Eesti Facebooki lehte ja lugege klientide arvamusi.
Ma ei tee saladust, toon Automowereid sisse usaldusväärsetest välismaa ladudest, kes saadavad robotniiduki ostjani täisveosekindlustusega, annan ostjale juhised korrektseks saadetise vastuvõtmiseks, kontrolliks ja hilisemaks garantiitoimingute tegemiseks, kui seda peaks vaja olema. Lisaks on hinna sees ka tehniline know-how alates paigaldusest kuni hoolduseni, kuid alati on neid, kes tahavad iseseisvad olla, ise välismaalt tellida ja paigaldada ning see on lõppkokkuvõttes hea, sest eesti kaupmehi on vaja survestada, et nad enda letihinnad alla tooksid.

Husqv 315 toimetab nüüd kolmandat päeva. Suurem osa 250m rullist kulus piirdekaabliks ära, juhtkaabel esialgu panemata. Dokk on peaalas kust siis 1,3-1,7m laiuste pääsude kaudu avanevad veel 3 kaugemat niiduala. Polegi väga hull, leiab kõik alad üles. Remote areas setup on hetkel tegemata.

Kaugematest aladest tulles oli niidukil doki leidmisega tükk tegemist. Leida üles kitsas ava peaalasse ja siis leida peaalas laadimisjaam... Kord tuias 40 min siia-sinna - enne kui doki leidis. Vahepeal oli juba dokist 8m kaugusel, nökerdas seal mitu minutit lühikeste nõksude kaupa siia-sinna ja põrutas siis täiesti vales suunas. Lõpuks ikka leidis. Sobrasin menüüs ja leidsin doki otsimise alt et juhtkaabli järgi otsimise saab ka ära keelata . Nüüd otsib dokki loogilisemalt ja leiab kiiremini. Kas nüüd rohkem rööpaid tekib - pole veel märganud.

E: @nokia: <500 m2 kokku niidab aga päris palju liigendatust on. 2 päevaga (öösiti puhkab) on jõudnud ~95 murust üle käia. Üldmulje on juba praegu parem ja ühtlasem kui bensukaga tüüpiliselt oli.

Kui suurele alale 315 tööle panid?

Youtubes vaatasin, et kasutasid kaabliks mitte originaalseid tootjate poolt pakutud kaableid. Kuidas see kaabel mille panid on toiminud. Kas oled mõõtnud ka selle kaabli isolatsioonitakistust maa suhtes alguses ja hiljem jooksvalt, et sada teada kas on muutusi.

Kui paar aastat tagasi hakkasin antud temaatikaga tegelema, siis sain kõne Husqvarna Eesti OÜ (Automowerite maaletooja Eestis) esindajalt, kes mäletatavasti rääkis, et välismaalt toodud masinatele tehakse garantiitöid Eestis ainult siis kui vajalikud dokumendid on absoluutselt korrektsed ja ostja on kõikidest võõrkeelsetest garantiitingimustest teadlik ja neist aru saanud ning garantiitingimusi täpselt järginud. Mõistsin toona, et Eesti Automowerite remonditöökojad ei taha välismaalt toodud masinatega tegeleda, kuid kui ostja on kõik õigesti teinud, siis nad on sunnitud seda tegema. Kui Te arvate, et eelkirjeldatu on jama, siis külastage Husqvarna Eesti Facebooki lehte ja lugege klientide arvamusi.
Ma ei tee saladust, toon Automowereid sisse usaldusväärsetest välismaa ladudest, kes saadavad robotniiduki ostjani täisveosekindlustusega, annan ostjale juhised korrektseks saadetise vastuvõtmiseks, kontrolliks ja hilisemaks garantiitoimingute tegemiseks, kui seda peaks vaja olema. Lisaks on hinna sees ka tehniline know-how alates paigaldusest kuni hoolduseni, kuid alati on neid, kes tahavad iseseisvad olla, ise välismaalt tellida ja paigaldada ning see on lõppkokkuvõttes hea, sest eesti kaupmehi on vaja survestada, et nad enda letihinnad alla tooksid.
[/quote]

Veikko kirjutas: 28 Mai 2019, 13:12 Youtubes vaatasin, et kasutasid kaabliks mitte originaalseid tootjate poolt pakutud kaableid. Kuidas see kaabel mille panid on toiminud. Kas oled mõõtnud ka selle kaabli isolatsioonitakistust maa suhtes alguses ja hiljem jooksvalt, et sada teada kas on muutusi.

2019. aasta kevade seisuga (kaks aastat paigaldamisest möödas) on esialgsest 5,2 Ω (1 Ω 100 meetri kohta) piirdekaabli takistusest saanud eelduspäraselt 6 Ω (1,2 Ω 100 meetri kohta), kuid see on parem näitaja, kui uuel Husqvarna paigalduskaablil läbilõike pindalaga ca 0,933 mm². Takistuse tõus võib olla tingitud sellest, et perimeetrikaablit on mitmelt poolt parandatud ja voolukontuuri muudetud.
PE ja PVC mõlemad taluvad tavaliselt niisket ja UV-kiirguserohket keskkonda. PE monoliitjuhe on veidi parem kui PVC piirdekaablina, kuid seda Euroopas ei toodeta. Näiteks Husqvarna originaal paigaldusjuhtme isolatsioonimaterjal on PE, kuid antud juhe on tinatatud, mis teeb juhtme kallimaks. Tinatamist tegelikult vaja ei lähe. Oleme näinud, et tinatatud kiulise juhtme sees liigub niiskus oluliselt paremini kui plankjuhtme puhul ja see korrodeerub pindmistes kihtides tinatamisest hoolimata. USA's müüakse näiteks koerte raadiopiirde perimeetrijuhet, mis on tinatamata plankjuhe, kuid Euroopas ei suuda tootjad kastist välja mõelda ja pakkuda tarbijale soodsamaid lahendusi.
Isolatsioonitakistust ei ole mõõtnud, kuid siiamaani pole niiskus läbi isolatsioonikihi tulnud, sest vask juhtme sees ei ole korrodeerunud. Samuti ei ole UV-kiirgus teinud juhtmega veel mitte midagi.
Tegelikult peaksid robotniidukid töötama ka ilma isolatsioonita, kuid ei ole soovitatav, sest kaudne välgutabamuse impulsspinge võib robotniiduki laadimisjaama hävitada. Isoleeritud perimeetrikaabli kasutamine otsese välgutabamuse eest ei kaitse, kuid võib kaitsta kaudse puhul.

Mis selle plankkaabli mark on. Ambrogio niidukitel on soovitatav isolatsioonitakistus mitte alla 10 kohm siis hakkab signaal nõrgenema ja tekivad häired töös. https://www.paradiserobotics.com/docume ... onTest.JPG

Veikko kirjutas: 28 Mai 2019, 20:13 Mis selle plankkaabli mark on. Ambrogio niidukitel on soovitatav isolatsioonitakistus mitte alla 10 kohm siis hakkab signaal nõrgenema ja tekivad häired töös. https://www.paradiserobotics.com/docume ... onTest.JPG

Kaablite täpsed margid on loetletud video all kirjelduses. Soovitan kogu selle teksti seal läbi lugeda, sest video ei ole päris korrektne, varsti tuleb uus video.
Isolatsioonitakistus oleneb muuhulgas ka sellest, kui pikk on piirde- ja juhtkaablite kogupikkus. Uuel H07V-U plankjuhtmel on see näiteks ca 10 MΩ / 1000 meetri kohta.
Isolatsioonitakistuse mõõtmise õpetus on mitmest kohast vale. Esiteks tuleb maasse lüüa mittekorrodeerunud maandusvarras (soovitatavalt vasetatud) ja siis selle kaudu takistust mõõta. Lihtsalt multimeetri mõõteotsa mulda pistmine ei pruugi olla piisav, et saavutada hea kontakt mõõteotsa ja maa vahel.
Teiseks, kui piirde- ja juhtringi kaablid on terved ja elektrotehniline takistus jääb lubatud piiridesse, siis tuleb veenduda, et kõik piirde- ja juhtringi kaablid ei oleks ühendatud ei maaga ega laadimisjaamaga ning võtta üks nendest kaablitest ja ühendada see multimeetri mõõteotsaga. Kõiki otsi korraga mõõta ei ole mõtet, kui just piirde- või juhtkontuuri takistus on üle lubatud piirväärtuse.
Lisaks me ei soovita kasutada paigaldamisel Husqvarna originaal 3M Scotchlok 314 jätkuklambreid, sest tootja, 3M, ei soovita neid kasutada maa sees ja vees. Lisaks müüvad neid STIHL'i edasimüüjad ADV 010 nime all, kuid sisuliselt on tegemist sama tootega. Üks Stihli edasimüüja ütles, et nendele koolitusel räägiti, et kõige õigem on kasutada jätku- või otsahülsse koos jootmise ja termokahaneva rüüsiga (seest liimiga). Kinnisurutavad jätkuklambrid on seepärast väga levinud, sest neid on lihtne paigaldada ja niiskus ei põhjusta seal tavaliselt esimestel aastatel korrosiooni. Kui paigaldusest on möödunud näiteks viis aastat ja garantiiaeg on möödas, võivad alata probleemid. Seepärast me endas töös neid ei kasuta, kuid tarbija on mugav ning robotniidukite paigaldajatele on see hea lisatuluallikas. Nautigem siis kapitalismi vilju.

Tormates nüüd see 5 aastat ette, kus garantiiajad läbi ja kaabliühendused hakkavad massiliselt üles ütlema, kuidas praktikas on võhikust oriniiduki peremehel kõige kergem kaabli rikkekoht üles leida, või tuleb selle tarbeks kuskilt linnast mehed tarkade masinatega otsida, ja kuna arvatavalt enamus ühendusi on tehtud nende tehase klemmidega, on üle Eesti arvatavalt tuhandeid piiredekaabli rikkeid ja tarkade meeste/masinate järjekord jõuludeni.
Paigaldasin kaabli ise, täna veel mäletan, kuhu kohta umbes sai ka jätku kohad tehtud, ise esimese võimalusena üritaks visuaalse vaatluse teel kaabli rikkekohta tuvastada, aga kuna mul läks seda kaablit sirka 800 meetrit, pean arvestama võimalusega, et rikkekoha visuaalne otsing ei tarvitse lihtne ja tulemuslik olla.
Mis abivahendit mul vaja oleks, teaks varakult ära soetada ja valmis olla, kaugel see viies aasta ikka enam on

Prill kirjutas: 29 Mai 2019, 08:58 Tormates nüüd see 5 aastat ette, kus garantiiajad läbi ja kaabliühendused hakkavad massiliselt üles ütlema, kuidas praktikas on võhikust oriniiduki peremehel kõige kergem kaabli rikkekoht üles leida, või tuleb selle tarbeks kuskilt linnast mehed tarkade masinatega otsida, ja kuna arvatavalt enamus ühendusi on tehtud nende tehase klemmidega, on üle Eesti arvatavalt tuhandeid piiredekaabli rikkeid ja tarkade meeste/masinate järjekord jõuludeni.
Paigaldasin kaabli ise, täna veel mäletan, kuhu kohta umbes sai ka jätku kohad tehtud, ise esimese võimalusena üritaks visuaalse vaatluse teel kaabli rikkekohta tuvastada, aga kuna mul läks seda kaablit sirka 800 meetrit, pean arvestama võimalusega, et rikkekoha visuaalne otsing ei tarvitse lihtne ja tulemuslik olla.
Mis abivahendit mul vaja oleks, teaks varakult ära soetada ja valmis olla, kaugel see viies aasta ikka enam on

Kodukasutajal on lihtsaim piirdekaabli rikete asukoha tuvastamiseks kasutada FM/AM raadiot, millega on võimalik püüda kesklainet (Euroopas on selle sagedusvahemik 526,5 kHz kuni 1606,5 kHz). Raadio tuleb sättida püüdma alumise otsa sagedusi s.t sagedust ca 526,5 kHz (ca 0,53 MW), sest Automower'i piirde- ja juhtkaablites võngub üldiselt sagedus vahemikus 300 kuni 80 000 Hz ja liikuda raadioga paigalduskaabli vahetusläheduses seni, kuni signaal sumbub. Sama signaali sumbumine peab juhtuma ka siis kui kaablit järgida rikkekohani teiselt pool paigalduskaablit.
Keerulisem on riket leida siis kui takistus paigalduskaabli kontuuris on ca 300 Ω (nt korrosioon jätkuklambris) - robotniiduk ei tööta, kuid signaal otseselt kuskil ei sumbu. Sellisel juhul on kodukasutajal paslik kasutada autoakut, mille käivitusvoolud jäävad 800 A kanti ja rikkeline kontuur sellega lühistada, mis põletab maha rikkelise koha ning seejärel uuesti raadioga üle kontrollida. Autoakule loomulikult selline tegevus tervislik ei ole, kuid alternatiivi kodukasutajal väga ei ole.

Kui viis aastat pole pidanud kaablit mingil muul põhjusel liigutama, siis on ta ilmselt ka terve ja nii korralikult maasse kasvanud, et isegi võimaliku lõhkumise korral on tema kättesaamine suur vaev ja muru hävitav tegevus. Soodsam on vist uus kaabel ja kinnitused soetada ja lihtsalt kõik uuesti paigaldada.

Elektrikaabli rikkekohti otsitakse ikka klassikaliste meetoditega, vahet pole, kus kaabel asub.
Akuga suristades võib ka rikkekoht kokkukeevituda ja seepärast ei tasu pikalt suurt voolu läbi lasta. Juhe võib ülekuumeneda ja selle isolatsioon terves pikkuses hävineda.
Isolatsiooni takistuse mõõtmiseks tavatester ei sobi, kuna selle mõõtepinge on liiga väike ja seega mõõtmise tulemus vale. Eelpool viidatud lingil, testriga mõõdetud 10kOm takistuse suurusjärk viitab juba väga riknenud isolatsiooniga juhtmele, mis on mõistlik väljavahetada.

Juhtmete jootmise kohta - jootekoha tina ristlõige peaks ületama joodetava vaskjuhtme ristlõiget vähemalt 3 korda et tagada elektriline ühendus, aga mehhaanilise tugevuse tagamiseks peaks tina veel rohkem olema.

Mul on Worxiga komplektis olnud kaabel maa sees pikendatud tavaliste ilma isolatsioonita jätkuhülssidega ja suvalise Oomipoest ostetud kaabliga, mille kriteeriumiks oli vaid roheline värv...
3 aasta jookseb ja seni kõik toimib. Eks siis näis, kui kaua veel.

Prill kirjutas: 29 Mai 2019, 08:58 kuidas praktikas on võhikust oriniiduki peremehel kõige kergem kaabli rikkekoht üles leida

1. vaatad õpetust
2. kui väikest AM raadiot pole, siis tellid
3. laenad naabrimehe käest muruniidukit

ping kirjutas: 29 Mai 2019, 11:18 Elektrikaabli rikkekohti otsitakse ikka klassikaliste meetoditega, vahet pole, kus kaabel asub.
Akuga suristades võib ka rikkekoht kokkukeevituda ja seepärast ei tasu pikalt suurt voolu läbi lasta. Juhe võib ülekuumeneda ja selle isolatsioon terves pikkuses hävineda.
Isolatsiooni takistuse mõõtmiseks tavatester ei sobi, kuna selle mõõtepinge on liiga väike ja seega mõõtmise tulemus vale. Eelpool viidatud lingil, testriga mõõdetud 10kOm takistuse suurusjärk viitab juba väga riknenud isolatsiooniga juhtmele, mis on mõistlik väljavahetada.

Juhtmete jootmise kohta - jootekoha tina ristlõige peaks ületama joodetava vaskjuhtme ristlõiget vähemalt 3 korda et tagada elektriline ühendus, aga mehhaanilise tugevuse tagamiseks peaks tina veel rohkem olema.

Kui kodukasutaja ei taha keerulisema rikke kõrvaldamisse üleliia raha kulutada või lihtsalt temaatika huvitab siis on kindlasti võimalik taolisi rikkekohti ka autoakuga või 230 voldiga paigalduskaablitele ja inimestele ohutult kõrvalda.

Automower ei tööta juhul kui piirdekaabli kontuuri takistus on 50 Ω ja enam. Seetõttu maksimaalne vool, mis defektset piirdekontuuri läbib 12 V autoakuga lühistamisel on 0,24 A ehk 240 mA. 240 mA voolu taluvad pikemaajaliselt kõik paigalduskaablid, mille läbilõike pindala on ca 0,1 mm² ja enam, seega terve juhtme ülekuumenemise kartmine ei ole õigustatud. Pigem on küsimus selles, kas 12 V on piisav, et rikkekoht puruks lasta. 230 V on selleks kindlasti piisav, kuid enne peaks veenduma, et paigalduskaabli isolatsioonitakistus on nõuetele vastav spetsiaalse isolatsioonitestriga (Megger) nii nagu foorumlane ping soovitas. Vastasel korral võib keegi elektrilöögi saada. 230 V korral voolab piirdekontuurist läbi 50 Ω kogutakistuse puhul 4,6 A, seda voolu kannatavad pikemaajalist juhtmed, mille läbilõike pindala on ca 0,8 mm² ja enam. Allikas

Teiseks, piirderingis voolav elektrienergia muundub soojusenergiaks ainult kohtades, kus voolu liikumist elektrijuhis takistatakse. Kui piirderingi kontuuri pikkus on 500 meetrit, siis terve 1,5 mm² juhtme korral teeb see kontuuri kogutakistuseks ca 5 Ω. Kui defektse juhtme kogutakistus on näiteks 50 Ω ja on teada, et kontuuris on ainult üks defekt siis järelikult ühes kohas avaldub elektrijuhile 45 Ω takistus. Antud 45 Ω takistusega paigas genereeritakse ca 2,6 W soojusenergiat 240 mA voolu korral. Ülejäänud 5 Ω takistus jaotub üle kogu piirdekaabli laiali ja kumulatiivselt genereeritakse 0,29 W soojusenergiat. 4,6 A puhul teeb see vastavalt ca 952 W ja 106 W.

Kolm korda suuremat joodise ristlõiget ei pea kindlasti järgima, kui kasutatakse otsa- või jätkuhülsse, mille välisdiameeter ületab paigalduskaabli elektrijuhi välisdiameetrit ja hülsid täidetakse otsast otsani kvaliteetse jootetinaga (näiteks 60% Sn, 40% Pb). Tõmbetestis puruneb sellisel juhul ennem paigalduskaabel kui joodetud hülss.

Juhtme rikkekohta ei saa käsitleda nagu klassikalist takistit kooliarvutuses, sest selle takistuskeha koosneb erinevatest oksiididest millede takistus sõltub väga paljudest erinevatest teguritest. Sõltudes nii läbivast voolust, temperatuurist, niiskusest jne.

Tsitaat:"Kolm korda suuremat joodise ristlõiget ei pea kindlasti järgima, kui kasutatakse otsa- või jätkuhülsse, mille välisdiameeter ületab paigalduskaabli elektrijuhi välisdiameetrit ja hülsid täidetakse otsast otsani kvaliteetse jootetinaga (näiteks 60% Sn, 40% Pb). Tõmbetestis puruneb sellisel juhul ennem paigalduskaabel kui joodetud hülss."
Siin vist ei suudeta mõista, et mida tähendab "jootekoha joodise ristlõikepindala"?
Kasutades 1,5mm2 juhtme jätkamiseks joodetud hülsse on "jootekoha ristlõike pindala" kümneid kordi suurem juhtme pindalast.

ping kirjutas: 02 Juun 2019, 21:20 Juhtme rikkekohta ei saa käsitleda nagu klassikalist takistit kooliarvutuses, sest selle takistuskeha koosneb erinevatest oksiididest millede takistus sõltub väga paljudest erinevatest teguritest. Sõltudes nii läbivast voolust, temperatuurist, niiskusest jne.

Tsitaat:"Kolm korda suuremat joodise ristlõiget ei pea kindlasti järgima, kui kasutatakse otsa- või jätkuhülsse, mille välisdiameeter ületab paigalduskaabli elektrijuhi välisdiameetrit ja hülsid täidetakse otsast otsani kvaliteetse jootetinaga (näiteks 60% Sn, 40% Pb). Tõmbetestis puruneb sellisel juhul ennem paigalduskaabel kui joodetud hülss."
Siin vist ei suudeta mõista, et mida tähendab "jootekoha joodise ristlõikepindala"?
Kasutades 1,5mm2 juhtme jätkamiseks joodetud hülsse on "jootekoha ristlõike pindala" kümneid kordi suurem juhtme pindalast.

Jah, need asjad ei ole nii must-valged, kuid enne kui kutsida kallis reflektomeetriga spetsialist kohale, kes paigalduskaabli takistuse terves pikkuses pulkadeks lahti võtab, tasuks proovida odavaid lahendusi, mis võivad töötada. See siin on siiski DIY teema.

Samuti ei tasuks segamini ajada pikisuunalist läbilõiget ristisuunalise omaga.

Väidetavalt põles Soomes hiljaaegu üks hoone Automower'i laadimisadaptris tekkinud lühise tõttu. Seetõttu me ei soovita nüüdsest paigaldada laadimisadaptreid põleva materjali vahetuslähedusse.

Jätku juhtkaablile panin presshülsi ja liimuva termokahanevaga. Juhtkaabli ühenduse piirdekaabliga tegin komplektis olnud scotchlok 314-ga. Sama mõõduga hülssi poleks 3 juhtme ühendamiseks saanud kasutada. Kas tasuks see 314 kergelt puhuriga üle soojendada ja täiendavalt hermeetikuga üle mäkerdada? Sel juhul millega? Riiulist võtta oleks polümeersed Kiiltofix Masa ja -Premium ning lahustipõhised Soudal Aquafix ja Penosil Bitum.

Kuidas ühendada 3 juhet usaldusväärselt? Kas liimiga rüüž, kui selle ühest otsast väljub 2 juhet, on maa sees pädev? Liimi on piisav kogus seal?

See tehase kaasapandud "scotchlok 314" ühendus tundus olevat klemmikamber, mis on täidetud mingi möginaga, pealtnäha nagu tehniline vaseliin või sarnast. Kui tangidega see klemm kaabliotstele suruda, pressis seda möginat klemmikambrist kaabli sisenemiskohtadest välja. Sain aru, et see mögin ongi see mis seal klemmis peaks isolaatorina toimima ja vee ning niiskuse ühenduskohast eemal hoidma.
Kui seda ühendust hakata kuidagi eraldi lisaks isoleerima, kuumutama või muu keemiaga töötlema, kas ei ole oht, see võib selle vaseliini taolisele möginale kahjulikult mõjuda, kuumutamine muudab õlibaasil mögina vedelaks ja voolab klemmikambrist välja ning liimid-lahustid võivad samamoodi reageerida - klemmikamber kaotab mögina ja isoleeriva võime.
Kui tehas on need klemmid leiutanud-katsetanud ja tootmis-kasutusküpseks disaininud, ei tohiks nad päris kõlbmatud olla.
Mina ei tormaks toimivat asja parandama, kiire internetiotsing ei andnud ka vastust, et tehase klemmühendused oleks pahameelt tekitav murekoht, pigem kaabliriketega ollakse mujal kaablipeal hädas. Need klemmikohad tasuks lihtsalt kuidagi ära enda jaoks kaardistada, kui aastate pärast tõesti jama, võib esimese asjana klemmid maast välja nokkida, kontrollida või asendada.
Ise murdsin ka kaabli paaris kohas täisnurga alla ja viisin kõnniteebetooni lõigatud vuugist läbi, kus kaabel mahtus vuuki suht napilt. Aga talvel need betoonplaadid külmakerkega korralikult liiguvad, see talv üks plaat kerkis teistest üle sentimeetri ja hakkas kõndimist segama. Kui iga talv betoon seda kaablit sedasi "töötleb", on see üks potentsiaalne rikke koht, kuhu esimesena enda juhtumil vaataksin.

Scotchlok 314 andmelehel on sõnaselgelt inglise keeles kirjas: "Connector is not recommended for direct underground burial or other submerged applications."

Lisaks avastasin, et üldlevinud Automoweri laadimisjaama ühendusklamber tootekoodiga 535 12 90-01 (535129001) ei sobi samuti Husqvarna poolt toodetavate paigalduskaablitega, sest antud ühendusklamber on Scotchlok 951, mis sobib andmelehe kohaselt kuni 0,8 mm² läbilõike pindalaga paigalduskaablitele, samal ajal peeneim Husqvarna paigalduskaabel on ca 0,933 mm² ja tegelikkuses peaks kasutama seal näiteks Scotchlok 952 ühendusklambrit, mis on mõeldud 0,8 kuni 2,0 mm² kaablitele.

Kolme juhtme ühendamine usaldusväärselt käib nii:
1) Eemalda isolatsioon ühendatavalt piirdekaablilt ca 10 mm laiuselt.
2) Eemalda isolatsioon ühendatava juhtkaabli otsast ca 20 mm ulatuses.
3) Keera kooritud juhtkaabli ots tihkelt piirdekaabli kooritud osale.
4) Jooda ühenduskoht jootetinaga nii, et jootetina kataks kõik tühimikud ja paigaldusjuhtmed 3 mm ulatuses keeratud kolmiku äärest.
5) Kasuta isolatsioonina näiteks mittehappelist, ilmastikukindlat silikooni või EPO liimi nii, et hermeetik kataks kolmiku kõiki juhtivaid osi ja ümbritsevat isolatsiooni vähemalt 5 mm paksuselt.

Husqvarna 105, 305, 308; Gardena R38Li, R40Li, R45Li, R50Li, R70Li, R80Li; McCulloch Rob R600, R1000; Flymo 1200 tagumine ratas on insenertehniliselt vale - ratas ei pööra robotniidukiga kaasa, mis tekitab kaapejäljed murule ja/või kulutab iseennast mõne nädala jooksul näiteks betoonpinnal pöörates ära. Lahenduseks on paigaldada iseennast pöörav tagaratas, mida on võimalik osta SIIT.
Niidustuudio OÜ ei osanud või ei tahtnud selles osas klienti aidata, kes oli neilt ostnud mõned aastad tagasi robotniiduki Automower 305 ja saanud sealt ka paigalduse.

Ei suuda otsustada, kumba valida: HUSQVARNA AUTOMOWER 430X vs Ambrogio L250i ELITE (näitajatel suhteliselt võrdsed).
Husqvarna teada-tuntud ja usaldusväärne, samas tunduvad mõned Ambrogio lahendused paremad: rattad, konstruktisoon, stop-nupp, dokita talvine laadimine jne.

Kuna aias kasvavad männid, siis murul palju käbisid. Kuidas käituvad Husqvarna lendterad vs Ambrogio täistera käbidega?

Tänud abi eest ette.

Ambrogio kohta midagi ei tea, milles see rataste-konstruktsiooni paremus seisneb. Võimalik, et polegi vahet, kui mõlemad oma töö ära teevad. Husqwarna stop nupule mul etteheiteid ei ole, suur ja arusaadav ning mis peamine, ma ei pea seda nuppu igapäevaselt näppima. Olen oma Husqwarna ja robotniiduala saanud seisu, kus enam kinnijäämisi ja intsidente ei esine, nädalate viisi masin toimetab ise. Ainult terade kontrolliks olen korra sekkunud ja isegi terad (kollased 'titanium' paksemad hiinakad) olid heas korras, tera nurgad ainult õrnalt ümaramaks kulunud, siiski kui juba masina selili, vahetasin terad ka ära.
Talvise laadimise teema on mu arvates üldse pseudo teema, võtad sügisel täis akuga masina dokist, puhastad ära, riputad, kus iganes sul hoiustamiskoht on seinale ning kevadel võtad ja paned niitma. Esimene talv seisis masin mul üldse pakendis külmas ja aku oli endiselt tehasest saati 70% peal ning mingeid probleeme ei esinenud.
Ma ei ole üldse kindel kas talv otsa laadija järel hoidmine on hea mõte, liitiumi baasil akude hoiustamisel soovitatakse hoiustada mittetäis akuga (laadija taga see vist võimalik ei ole), samuti keemilistele protsessidele on jahedam temperatuur parem.
Käbide kohta ma ei oska arvata, endal niidualale jäävad kuusekäbid, vbl mõni väike männikäbi ka ning õunapuud, üldiselt õunad ja käbid räsib ära, olematuks lendteradega tükeldada ei suuda.
Sama teema on suuremate tuultega puudelt langenud okstega, mis murutraktoriga varem sai sujuvalt kõduks lastud, robotniiduk neist jagu ei saa ning muru esteetilisuse huvides aegajalt korjan silmariivavad oksad, vigased käbid ja õunad möödaminnes lihtsalt ära (tegelikkuses viskan põõsa alla või üle aia heina sisse )

Kõigepealt mainiksin ära, et Ambrogio L250i ELITE ja Stiga Autoclip 530 SG on põhimõtteliselt sama masin. Sama analoogia kehtib teiste Ambrogio ja Stiga mudelite puhul.

Automoweri eelised Ambrogio/Stiga ees:

Juhtkaabli(te) otsingu- ja niitmissüsteem
Elektrooniline lõikekõrguse seadmine
Ohutum lõikesüsteem

Ambrogio/Stiga eelised Automoweri ees:

Laiemad, parema veo- ja kandevõimekusega tagumised ja eesmised rattad
Puutetundlik ekraan
Efektiivsem lõikesüsteem
Vihmaandur
Dokita talvine laadimine

Automower 450X (mis on 430X'i vanem vend) ja Ambrogio L250i Elite S+ (mis on Ambrogio L250i Elite vanem vend) võrdlus inglise keeles:

https://www.youtube.com/watch?v=ELHsAsJooTw

Automower on sama võimsa robotniiduki klassis efektiivsem (sama suure maapinna niitmiseks kulutatakse vähem elektrienergiat). Tõestus

Näiteks:
Automower 430X, maksimaalne niidetav pindala 3200 m² +/- 20%, akupank 18 V, 5.2 Ah, 93.6 VA, laadimisadapter 28 V, 4.2 A, 117.6 VA
Laadimisadaptri võimsuse suhe akupangaga ca 1.256 (mida kõrgem suhe, seda lühem on laadimisaeg ja pikem niitmisaeg ajakonstandis)
Ambrogio L250i ELITE, maksimaalne niidetav pindala 3200 m² - 20%, akupank 25.9 V, 7.5 Ah, 194.25 VA, laadimisadapter 29.4 V, 5.0 A, 147 VA
Laadimisadaptri võimsuse suhe akupangaga ca 0.757

Miks Ambrogiol on akupank nii suur võrreldes Automoweriga, kui mõlemad robotniidukid on sama suure niidupiirkonna jaoks mõeldud?
Põhjus seisneb selles, et Ambrogiol võtab laadimisjaama otsimine rohkem aega kui juhtkaableid kasutaval Automoweril ja selle kompenseerimiseks viiakse niitmisaeg pikemaks ja lõiketerad efektiivsemaks (kuid samal ajal ohtlikumaks).

Ambrogio/Stiga robotniiduk võib vajada VÄGA täpset ja Automowerist oluliselt keerukamat paigaldust. Olen trehvanud Maarjamaal Ambrogio robotniiduki omanikke, kes päevas vähemalt korra aitavad robotniiduki "hädast" välja. See ei tähenda, et Ambrogio robotniiduk oleks kehv, vaid põhjus võib seisneda halvas paigalduses (väidetavalt teostas antud paigus paigalduse ametlik edasimüüja).

Kui Te kardate, et maapinnal asetsevad käbid ja oksarisu võivad muuta Automoweriga niitmise võimatuks võtke arvesse kolme asjaolu:
1) Käbid ja oksarisu ei ole Automoweri jaoks otsene probleem, lihtsalt käbid ja oksarisu teevad robotniiduki terad kiiremini nüriks ning võivad kahjustada lõikemehhanismi.
2) Kui käbid ja oksarisu on üksteise otsas, on probleem; kui käbisid ja oksarisu iga kord pärast tugevat tuult ära korjata, ei ole probleemi.
3) Automoweritel saab niidukõrgust reguleerida vahemikus 2 kuni 6 cm (Automower® 435X AWD puhul 3 kuni 7 cm); 6 cm kõrgusel terad üldjuhul käbisid ja oksarisu ei puuduta, küll aga 2 cm kõrgusel. See tähendab, et mida madalamaks reguleeritakse niidukõrgus, seda suurema tõenäosusega terad puudutavad niitmise käigus käbisid ja oksarisu.

Dokita talvine laadimine on eelis, kuid mitte väga suur eelis: "Depending on the charger and the self-discharge of the battery, a topping charge may be implemented once every 500 hours or 20 days. Typically, the charge kicks in when the open terminal voltage drops to 4.05V/cell and turns off when it reaches 4.20V/cell again." Allikas
Ehk ideaalis peaks Li-ion'it uuesti laadima iga 20 päeva tagant, kuid see võit on marginaalne (ei leindud ühtegi konkreetset uurimistööd, mis oleks selle võidu arvväärtusena välja toonud).

Jah, 100% laetuse taseme hoidmine ei ole Li-ion'ile tervislik: "Li-ion does not need to be fully charged, as is the case with lead acid, nor is it desirable to do so. In fact, it is better not to fully charge, because high voltages stresses the battery." Allikas
Tavaliselt hoolitseb akupanga juhtelektroonika selle eest, et laetuse tase oleks optimaalne.

Kui võrguvoolus luusivad transiendid (transient voltage), siis pidev vooluvõrguga ühendatus ei ole soovitatav.

Soovitan enne ostu hästi läbi analüüsida niidupiirkond huvipakkuvate robotniidukite kasutusjuhendite alusel (inglise keelsed variandid on kättesaadavad kõigi kolme robotniiduki tootja kodulehel) või palgata ekspert olukorda aasima.