"Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani, kirjutavad Uku Varblane ja Märt Masso.
...
Üleminekut kestlikule majandusmudelile ja elukorraldusele tuleks mõtestada järsu pöörde asemel järkjärgulise protsessina,1 mida küll lähiajal tuleb varasemaga võrreldes kiirendada.
...
Hinnangud analüüsides erinevad (eri allikates varieeruvad hinnangud +2,3 protsendilt kuni –6,7 protsendini kogutoodangust), kuid mida suuremat soojenemist eeldatakse, seda suurem on majanduslik kahju ning kahju ajas kasvab.
...
Näiteks on Eestis okaspuude kasv takerdunud ja seetõttu väheneb okaspuude metsavaru. Samuti on järjest enam perioode, mil puitu varuda pole võimalik. See omakorda vähendab tootlikkust ja kogu sektori tulevikuvõimalusi.
...
Kuigi roheline üleminek on pikk protsess, näeme mõningaid elemente neist stsenaariumidest juba praegu. Eelkõige juhivad need aga tähelepanu, et praegustest valikutest suurte süsteemide kujundamisel sõltub suuresti, missuguses maailmas me mõne kümnendi pärast elame.
...
Teisisõnu, lisaks individuaalsele vastutusele elada säästlikumalt on samavõrd tähtis kestlikumaid käitumisvalikuid võimaldavate raamtingimuste loomine.
...
Eurobaromeetri küsitlusuuringu järgi teeb 48 protsenti Eesti elanikest juba teadlikult kestlikke ja kliima kaitset toetavaid valikuid. Samas küsitluses leiab 55 protsenti elanikest, et vajalik on toetavam poliitika ja 44 protsenti leiab, et tarvilikud on ettevõtete reformid, mis aitavad inimestel kestlikke valikuid teha.
...
Eesti roheinvesteeringute vajalikuks mahuks suhtena SKP-sse on hinnatud umbes neli protsenti aastani 2030, umbes kaks protsenti perioodil 2031–2040 ja kuni üks protsent perioodil 2031–2040.10 Eesti ettevõtted teevad roheinvesteeringuid küllaltki usinalt, aga praegu tehtavatest investeeringutes ei piisa, investeeringud peaksid olema pea kaks korda suuremad.
...
Arenguseire keskuse11 hinnangute järgi toob iga rohelisemase majandustegevusse investeeritud euro kaasa majanduse kogutoodangu kasvu 1,2 euro võrra ning 20 senti täiendavaid maksutulusid avalike teenuste pakkumiseks.
...
Hiljutise analüüsi järgi peituvad Eesti suurimad võimalused liha alternatiivide tootmise, tehisaru ja masinõppe, sardsüsteemide ja kiibitehnoloogiate, vesinikutehnoloogia, biorafineerimise ja rakutüvede digitaliseeritud arendamise tehnoloogiate väljatöötamises.
...
Rohepööre on oma olemuselt paratamatult suuremahuline riigi sekkumine vabaturumajandusse. Varasemate analüüside kohaselt on rohepöördeks vajalike investeeringute suurusjärk ja jaotus üks euro avalikust sektorist ja kolm eurot erasektorist.
...
Kuigi rohepöördega kaasnev loov lammutamine võib olla majandusele hea, ei saa üleminekuperiood mitmetele sektoritele olema valutu ning toob teravalt esile põlvkondade ja ühiskonnakihtide vahelise õigluse küsimuse.
...
Eurobaromeetri küsitlusuuringule tuginedes on pea pool Eesti elanikest teadvustanud kliimasoojenemise ja majandusarengu väljavaadete seosed – 53 protsenti nõustub, et kliimamuutustest tingitud kahjuga seotud kulud on palju suuremad kui rohepöördeks vajalikud investeeringud, ning 51 protsenti on päri, et kliimameetmete abil saab edendada innovatsiooni, mis suurendab ettevõtete konkurentsivõimet.
..."
https://www.err.ee/1609203031/uku-varbl ... e-voimalus