Ehitusfoorum

T25 kirjutas: 28 Juul 2025, 18:39 Senikaua kui fundamentaalne seos on katseliselt kinnitamata, siis on tegemist muinasjutuga.

Milline seos on "katsega kinnitamata"?

Küülaline kirjutas: 28 Juul 2025, 19:43

T25 kirjutas: 28 Juul 2025, 18:39stardijoonel on taguotsapidi kōrvuti kaks laeva pikkusega 600000km ning űks laev jääb liikumatuks ning teine liigub kiirusega näiteks 10 m/s ... sama valguskiir peab eelneva näite puhul jōudma 3 erinevasse kohta korraga

Jätame need 600000 km pikkused laevad esialgu kõrvale ja ja oletame, et selles punktis on mingi elektromagnetkiirguse allikas. Selle kiirgus levib kõigis suundades kiirusega 300000 km/s olenemata nendest laevadest ja sellest, kas need liiguvad või seisavad paigal, kuigi "paigalseisu" kosmilises ruumis ei ole olemas.

Kiirust mõõdetakse millegi suhtes. Vaakum on tühjus ehk eimiski. Kuidas sa selle suhtes kiirust mõõdad. Oletame et vaakumis on üksainus suur vagun, mille katusel sa istud vaakumis . See liigub ühtlaselt. Sa ei tunneta, et liiguksid. Kuidas sa mõõdad valguse kiiruse vaakumis? Mis katsed sa teed ja mis on tulemus?

Valgus ei vaja "miskit"
Valgus levib ka siis, kui mitte midagi muud ei ole ja igas inertsiaalses taustsüsteemis alati samal kiirusel ja iga vaatleja suhtes
Just see eristabki valguse liikumist igast muust liikumisest - see on absoluutne

EH.INS. kirjutas: 28 Juul 2025, 22:08 Valgus ei vaja "miskit"
Valgus levib ka siis, kui mitte midagi muud ei ole ja igas inertsiaalses taustsüsteemis alati samal kiirusel ja iga vaatleja suhtes
Just see eristabki valguse liikumist igast muust liikumisest - see on absoluutne

Küsimus ei ole, mida valgus vajab või mitte. Küsimus on , et kui sa istud vaakumis vaguni katusel, siis kuidas sa mõõdad valguse kiiruse vaakumis. Mis katsed sa teed ja mis on tulemus.

SISULT ei oma valguse kiiruse numbriline väärtus mingit tähtsust
SISULT on fundamentaalne - see on ABSOLUUTNE
SISULT on aeg ja ruum sellest tulenevalt RELATIIVSED

SEE ON TEOORIA PÕHIPUNKT
SEE ON KORDUVALT JA KORDUVALT JA KORDUVALT KATSETEGA, VAATLUSTEGA JMS TÕESTATUD JA SEDA RAKENDATAKSE IGAPÄEVASELT

Vasta küsimusele, kuidas sa mõõdad vaguni katusel vaakumis valguse kiiruse vaakumis.

T25 kirjutas: 29 Juul 2025, 10:31 Vasta küsimusele, kuidas sa mõõdad vaguni katusel vaakumis valguse kiiruse vaakumis.

Istun vaguni katusele, võtan kaasa kella ja peegli - edasi mõtle ise...

EH.INS. kirjutas: 29 Juul 2025, 10:42

T25 kirjutas: 29 Juul 2025, 10:31 Vasta küsimusele, kuidas sa mõõdad vaguni katusel vaakumis valguse kiiruse vaakumis.

Istun vaguni katusele, võtan kaasa kella ja peegli - edasi mõtle ise...

Ronisin alla, võtsin valgusallika ka kaasa...

T25 kirjutas: 28 Juul 2025, 21:13Vaakum on tühjus ehk eimiski

Tgelikult see tühjus ei ole eimiski, vaid (aeg)ruum. Ja see ruum käitub suurte masside juures Newtoni ja talupojafüüsika järgi samuti imelikult, st kõverdub.

T25 kirjutas: 28 Juul 2025, 21:13vaakumis on üksainus suur vagun, mille katusel sa istud vaakumis ... Kuidas sa mõõdad valguse kiiruse vaakumis

See suur vagun on Maa ja Kuule on paigaldatud peegleid ning nendelt peegeldunud valguse hilistumist on väga lihtne mõõta, see võtab mitu sekundit. Samuti Marsile saadetud aparaatide raadiosignaalid hilistuvad juba minuteid.

Päris täpselt ei saa veel aru, kuidas te kiirust vaakumi suhtes mõõdate, aga võrdluseks tooge , kuidas te näiteks auto kiirust sellesama vaguni peal mõõdaksite. Eeldame, et on elektriauto ja töötab vaakumis. Ja fundamentaalselt metoodika erinevus auto kiiruse mõõtmise puhul ja valguse kiiruse mõõtmise puhul, kui seal üldse on mingit vahet. Mingi vahe peab olema, sest me tavaliselt ei räägi auto kiirusest vaakumis.

Päris täpselt ei saa veel aru, kuidas te kiirust vaakumi suhtes mõõdate

Näha on, et ei saa aru - ja mitte täpselt ei saa aru vaid üldse ei saa aru
Küsimus iseenesest on absurd
Analoog oleks nt: kui kiiresti liigub heli vaikuse suhtes

T25 kirjutas: 29 Juul 2025, 13:21Päris täpselt ei saa veel aru, kuidas te kiirust vaakumi suhtes mõõdate

Maa ja Kuu vahel on ju vaakum. Kui me saadame valguskiire Kuule ja see peegeldub sealt mõne sekundi pärast tagasi, saab juba mitmesuguseid arvutusi teha.

EH.INS. kirjutas: 29 Juul 2025, 13:32

Päris täpselt ei saa veel aru, kuidas te kiirust vaakumi suhtes mõõdate

Näha on, et ei saa aru - ja mitte täpselt ei saa aru vaid üldse ei saa aru
Küsimus iseenesest on absurd
Analoog oleks nt: kui kiiresti liigub heli vaikuse suhtes

Ma kűsin kas valguse kiirust vōib samamoodi leida, nagu auto kiirust, et võtad vaguni peal kaks punkti ning jagad tee pikkuse selle läbimiseks kulunud ajaga. Kui jah, siis kas võib auto kohta ka őelda, et tema kiirus vaakumis on see ja see.

Valguse kiirus vaakumis on jah nii mõõdetav
Aga see ei ole kiirus vaakumi SUHTES
See on konstant
Auto kiirus aga sõltub taustsüsteemist

EH.INS. kirjutas: 29 Juul 2025, 17:06 Valguse kiirus vaakumis on jah nii mõõdetav
Aga see ei ole kiirus vaakumi SUHTES
See on konstant
Auto kiirus aga sõltub taustsüsteemist

Lihtsuse mõttes oletame et vagun on hästi pikk, 3 miljonit km. Vaguni ühes otsas on 2 valgusallikat 1 meetrise vahega ja nende vastas on kaks peeglit samuti 1 m vahega ja mis asuvad vaguni keskel. Vahemaa peeglini on seega 1.5 miljonit km. Lihtsuse mõttes valguse kiirus 300000 km/s. Mõlemast valgusallikast väljub samal hetkel valguskiir peegli poole. Üks peegel jääb samasse asendisse, kuid teisest peeglist võtan kinni ja hakkan sellega tahapoole, valgusallikast eemale astuma. Kas selles katses valgus jõuab mõlema peeglini samaaegselt?

T25 kirjutas: 30 Juul 2025, 03:35vagun on hästi pikk, 3 miljonit km ... teisest peeglist võtan kinni ja hakkan sellega tahapoole, valgusallikast eemale astuma ... Kas selles katses valgus jõuab mõlema peeglini samaaegselt

Ma ei saa selle katse keerulise konstruktsiooni mõttest aru? Aga selge see, et kaugemal asuva peeglini jõuab valgus hiljem.

Milleks neid hüpoteetilisi konstruktsioone püstitada?
Mis mõte selles on?

Küülaline kirjutas: 30 Juul 2025, 10:18

T25 kirjutas: 30 Juul 2025, 03:35vagun on hästi pikk, 3 miljonit km ... teisest peeglist võtan kinni ja hakkan sellega tahapoole, valgusallikast eemale astuma ... Kas selles katses valgus jõuab mõlema peeglini samaaegselt

Ma ei saa selle katse keerulise konstruktsiooni mõttest aru? Aga selge see, et kaugemal asuva peeglini jõuab valgus hiljem.

See pole keeruline, vaid hästi lihtne. Vahemaa valgusallikast vaguni keskele on teepikkus AB. Ühel juhul see vahemaa seisab , on staatiline valgusallika suhtes. Teisel juhul nihutatakse vahemaad AB valgusallika suhtes edasi. Relatiivsusteooria ütleb, et valguskiirus peab igas taustsüsteemis olema C. Ehk siis valgus peab mõlemal juhul jõudma peeglini samaaegselt.
Ja siin on nüüd see koht, kus relativistid tulevad sisse relatiivse samaaegsusega, pikkuste lühenemise ja ajanihetega ja matemaatiliselt näitavad, et valguse kiirus on C igas taustsüsteemis.

See on ilmselt hea kraam mida tarbid...
Aga pea natuke vahet..

Minu teada ei tee mingi teooria vahet, kas vahemaa valgusallika ja valgustatava asja vahel tekkis viis minutit või kolm päeva enne valgustamist.
Või kas valgustatav asi valgustamise hetkel liigub.
Või ta suutis tabamatul hetkel enne valgustamist peatuda.
Kiirust arvutatakse ikka nii, et jagatakse teepikkus ajaga.
Teepikkus viis valgussekundit pole ka kuidagi maagiline.
Kui midagi täpsemalt teada tahetakse, siis peaks ikkagi valemid ette võtma ja ilma vigadeta arvutama.

T25 kirjutas: 31 Juul 2025, 09:15Vahemaa valgusallikast vaguni keskele on teepikkus AB. Ühel juhul see vahemaa seisab, on staatiline valgusallika suhtes. Teisel juhul nihutatakse vahemaad AB valgusallika suhtes edasi. Relatiivsusteooria ütleb, et valguskiirus peab igas taustsüsteemis olema C

See sinu 600000 km pikkune vagun, kus asuvad valgusallikad ja peeglid ongi neile taustsüsteem.

k6pitseja kirjutas: 31 Juul 2025, 10:31Kiirust arvutatakse ikka nii, et jagatakse teepikkus ajaga

Ainult mitte valguse kiirust.

valguse kiirus = 299 792 458 m/s

Vagun on 3milj. km. Selle peal mōōdan pikkuse AB 1.5 miljonit km. Panen peegli. Teise samasuguse pikkuse mōõdan kōrvale, kuid sellele panen rattad alla ehk see saab liikuda esimese suhtes. Seda võib ette kujutada kui hästi pikka autot või rongi. Hetkel, kui valgusallikad pannakse põlema, hakkab ratastel pikkus AB oma valgusallikast eemale nihkuma. Stardihetkel olid nad koos samal joonel. 5 sekundi pärast on valgus jōudnud staatilises sűsteemis peeglini. 1,5miljonit km/5s=300000 km/s.
Liikuva sűsteemi pikkus on ka 1,5 miljonit km. See tähendab, et valgus peab olema samuti 5s jooksul jõudnud peeglini, et liikuvas süsteemis oleks valguse kiirus 300000 km/s.
Ja siin nűűd siis tulevadki mängu ajanihked jms asjad, mis seda esmapilgul hämmastavat asja selgitavad. Nimelt seda, et valgus kiirus on igas taustsűsteemis konstantne.