Ehitusfoorum

Veskimägi vaatab numbreid paberil ja kui võrkuühendatud taastuvvõimsused (vahet pole et need 24/7 ei saa toota..) ületavad tarbimisvõimsuse siis hakkabki sellist juttu ajama. Tema arvates pole meile ka juhitavat tootmist vaja kuna meil on ju NII HEAD välisühendused...
Ilmselt pole ka palgas probleemi et ükskõik mis ajahetkel ükskõik kuskohast tulev elekter kinni maksta.

Walter2 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 14:13 Veskimägi...

Ja just seepärast oligi mainitud "ÜKS ARVAMUS..."

Omal ajal olen ka mina siin ennustanud, et elektriga võib minna nagu mobla kõneminutiga - see saab olema tasuta ja elektrifirmad peavad raha teenima mingite juurdepakutavate lisateenustega..

Või teine lähenemine on, et see saab olema sigakallis...

?

Elame-näeme...

Ilmselt on mõlemad variandid tulekul, kui praeguseid arenguid vaadata. Lootus, et "tark võrk" akumuleerib ja tasakaalustab, ei pea kindlasti paika, eriti kui seda luuakse suvaliste oletuste alusel. Juhitamatud, ebastabiilsed ja ilma igasuguse tootjavastutuseta võimsused, teevad võrgu väga ebastabiilseks ja oluliselt kallineb sellega juhitavate võimsuste väljastatav elektrienergia hind + võrguteenuse hind. Seega mingi aja elektrihind võib tõesti olla isegi negatiivne (võrku tarnija maksab peale) aga kõik muu oluliselt hinnakam.
Tootmisest. Kõikidel muudel elualadel me eeldame, et majandustegevusena tootmine ja suurtootmisena tootmine loob vajaliku mahu ja ka alandab hinda (konkurentsi olemasolul muidugi), elektrienergia puhul aga eeldame järsku hoopis, et hobikorras väiketootmine hoopis alandab hinda ja loob konkurentsi turul? Julgen kahelda.

xxx111 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 13:23 Taavi Veskimägi...

...märkis, et ta ise kaalus enda jaoks väikse päikseelektrijaama investeeringut, kuid jättis selle tegemata, sest tasuvusarvutuste põhjal ei näinud ta, et see saaks olla tulevikus suurte tuule- ja päikseelektrijaamadega konkurentsivõimeline...

Õige jutt. Tasuvust ei ole või on see liiga kehv võrreldes alternatiivste investeeringutega. Minust jäävad ka need paneelid pigem võrguühenduseta väikesaarte ja metsatalude teemaks. Praegu on veel see päikesest elektri väiketootjate "pilpa peal hoidmise" periood ja on väike (näiline) kasumlikkus tekitatud, aga see ei jää nii.

Ac457765 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 19:46

xxx111 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 13:23 Taavi Veskimägi...

...märkis, et ta ise kaalus enda jaoks väikse päikseelektrijaama investeeringut, kuid jättis selle tegemata, sest tasuvusarvutuste põhjal ei näinud ta, et see saaks olla tulevikus suurte tuule- ja päikseelektrijaamadega konkurentsivõimeline...

Õige jutt. Tasuvust ei ole või on see liiga kehv võrreldes alternatiivste investeeringutega. Minust jäävad ka need paneelid pigem võrguühenduseta väikesaarte ja metsatalude teemaks. Praegu on veel see päikesest elektri väiketootjate "pilpa peal hoidmise" periood ja on väike (näiline) kasumlikkus tekitatud, aga see ei jää nii.

Jah õige, see ei jäägi alatiseks nii, aga odava elektrini kulub veel 15-20 aastat, arvestades praegust ehitustempot ja ehitusturu pingelisust seoses hoonete plaanilise renoveerimisega.

Minul endal ei tasu ära tänapäeval õlut ja samakat keeta kah aga ma proovin seda mitte kõvasti kuulutada.

Elekter on täna (nt keskmiselt mööduva kuu lõikes) VÄGA VÄGA odav...

xxx111 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 22:29 Elekter on täna (nt keskmiselt mööduva kuu lõikes) VÄGA VÄGA odav...

Tasakaalus püsimiseks tuleb rohkem toota.
Mina olen käesoleval kuul tarbinud võrgust 330kWh ja müünud 530kWh, (ilma akudeta) ja kuu lõpus saan näha rahalist bilanssi.
Tegelikult huvitab mine aastabilanss ja ühe kuu oma ei oma erilist tähtsust.

Vihje oli sellele:

...odava elektrini kulub veel 15-20 aastat...

PS
Ka aasta lõikes on elekter odav...

xxx111 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 22:59 Vihje oli sellele:

...odava elektrini kulub veel 15-20 aastat...

PS
Ka aasta lõikes on elekter odav...

Sõna "odav" on suhteline mõiste ja seda peaks hindama kui "elamiseks kuluva kogu energia" % sissetulekust.
Aga kuna elame vananeva elanikkonnaga riigis, siis peaks hindama % "15 aasta pärast olevast pensionist".
Ja mitte, et kuidas "Mina" saan hakkama, vaid "riigi rahva" hakkamasaamise seisukohast.

ping kirjutas: ↑22 Mär 2023, 23:18

xxx111 kirjutas: ↑22 Mär 2023, 22:59 Vihje oli sellele:

...odava elektrini kulub veel 15-20 aastat...

PS
Ka aasta lõikes on elekter odav...

Sõna "odav" on suhteline mõiste ja seda peaks hindama kui "elamiseks kuluva kogu energia" % sissetulekust.
Aga kuna elame vananeva elanikkonnaga riigis, siis peaks hindama % "15 aasta pärast olevast pensionist".
Ja mitte, et kuidas "Mina" saan hakkama, vaid "riigi rahva" hakkamasaamise seisukohast.

Minu rehkenduste järgi on minu "pension" suurem kui tänane kuusissetulek
Pensionile mineku eaks arvan 55...60 aasta vahel, elueaks ca 80
Ja palun väga vabandust, kuid mina hindan seda just isiklikust seisukohast

ping kirjutas: ↑22 Mär 2023, 22:25 Minul endal ei tasu ära tänapäeval õlut ja samakat keeta kah aga ma proovin seda mitte kõvasti kuulutada.

Õllest ei tea, kuid kui samaka tegemise kulud kokku lüüa, siis valmistamise omahind tunduvalt odavam isegi Läti piiri ääres olevates poodides mööda sõites peatus teha ja sealt midagi kaasa haarata. Jah,tunnistan, et arvutusest jäävad välja aktsiisimaksud, aga omatarbeks tegemisel nende sissearvutamine on nii ja naa.

Imelik kirjutas: ↑22 Mär 2023, 19:23 Ilmselt on mõlemad variandid tulekul, kui praeguseid arenguid vaadata. Lootus, et "tark võrk" akumuleerib ja tasakaalustab, ei pea kindlasti paika, eriti kui seda luuakse suvaliste oletuste alusel. Juhitamatud, ebastabiilsed ja ilma igasuguse tootjavastutuseta võimsused, teevad võrgu väga ebastabiilseks ja oluliselt kallineb sellega juhitavate võimsuste väljastatav elektrienergia hind + võrguteenuse hind. Seega mingi aja elektrihind võib tõesti olla isegi negatiivne (võrku tarnija maksab peale) aga kõik muu oluliselt hinnakam.
Tootmisest. Kõikidel muudel elualadel me eeldame, et majandustegevusena tootmine ja suurtootmisena tootmine loob vajaliku mahu ja ka alandab hinda (konkurentsi olemasolul muidugi), elektrienergia puhul aga eeldame järsku hoopis, et hobikorras väiketootmine hoopis alandab hinda ja loob konkurentsi turul? Julgen kahelda.

Sinu jutu võiks ümber tõsta näiteks elektritootmise algusaega, kus elektrijaama generaatori kõrval elades oli elektrit justkui rämedalt aga kaugemale sedqa transportida ei saanud, sest võrk puudus. Või järve kaldal oli joogivett piiramatult aga metsas surid janusse, sest veetrasse polnud....
Tänapäevases majanduses on paljude asjade puhul juba ammu tõdetud, et toota pole probleem, müük (sh kättetoimetamine ) maksab..

Tootmine ja jaotamine on kaks eraldi tegevust. Suures ühissööklas saab supi odavamalt keedetud, kuid ka nõukaajal ei täitunud visioon köökideta korteritest, ehkki seda maaliti...

Nõukaaegne keskne organiseerimine läks loomulikult puusse, vabaturu isetoimimine tekitab pisikesed söögikohad ja kullerteenuse neile, kes ise ei viitsi toiduvalmistamisega jamada ja maksavad neile, kes viitsivad, selle kinni...
Air-bnb sai alguse sellest, et miski suurürituse ajal kuskil suurlinnas polnud hotellikohti saada...
Ega hotellid sellegipoolest kuhugi kadunud ei ole...

trebla kirjutas: ↑23 Mär 2023, 09:28 ... toota pole probleem, müük (sh kättetoimetamine ) maksab..
Tootmine ja jaotamine on kaks eraldi tegevust. Suures ühissööklas saab supi odavamalt keedetud, kuid ka nõukaajal ei täitunud visioon köökideta korteritest, ehkki seda maaliti...

Et toote hind kui seesugune ei oma tähtsust? Nagu näeme reageeringutest selle muutusele siis omab. Müügi ja kohaletoimetamise kulu on sul alati arvel/arvetel eraldi välja toodud.
Supi võrdluses on valikuvajaduse ja kvaliteedi "probleem". Praegune kullerteenus kõrvaldas selle aga tekitas jälle kohe "hinnaprobleemi". Tööstuslik poolfabrikaat lahendab hinnaprobleemi aga tekitab tarnevajaduse jne.
Kõik on siin ilmas omavahel alati seoses.
Et väiketootmine pakub konkurentsi (eriti hinna osas) ei vasta kahjuks tõele, oma paindlikkuse tõttu täidab vaid lüngad kus suurtootmine pole rentaabel (loe-puudub huvi).
Võrku kasutada oma hobitootmise mängudeks on minu arvates ebaaus, sest kulud sellest jagunevad kõikide võrgu tarbijate vahel. Transpordi ja vahendamise võib ka ära jätta kui suudad ise piisavalt toota ja saad kauba omahinnaga. Milles küsimus? Varustuskindlus on probleem? Noh aga salvestamine, alternatiivid? Kallis? Millega jõuame jälle algusesse tagasi....

Tootmine on ikka kõige olulisem. Toote omahind on kõige alustala.

Kalvis kirjutas: ↑24 Mär 2023, 07:09 Tootmine on ikka kõige olulisem. Toote omahind on kõige alustala.

Võib aga ei pruugi...
Juba praegu on el hihd ja muu kompott 50/50
Mis kasu on odavast meretuulest kui summa jääb samaks (tõenäoliselt muutub suuremaks) aga vahekord lihtsalt muutub nt 5/95
So nagu korduvalt mainitud - iga taastuva puhul "unustatakse" mõned komponendid rääkides odavast

Juba praegu on el hihd ja muu kompott 50/50

Mitte "juba praegu" vaid ka aastal 2020 ja varem oli minu elektriarve ja võrguteenuse suhe mõnikord kuni 25/75.
Inimesed kipuvad kiiresti unustama..

..
So nagu korduvalt mainitud - iga taastuva puhul "unustatakse" mõned komponendid rääkides odavast

Mitte ainult iga taastuva vaid ka taastumatute puhul... ja pigem alati.
Nii ISIS kui ka putja on naftapumpamise tulemused... meie oma igapäevaste tankimiste nuumatud...

@ trebla

Ei kipu midagi unustama
Näide oli tänase kohta ja põhimõtteline

Mis puutub teise väite kohta siis reservatsiooniga nõus
Aga pole nõus õigustusega "aga nemad tegid kaa"
So mingist "odavast taastuvelektrist" pole mõtet rääkida enne kui seal sees on kõik (sh ainult selleks vajalik juhitav)
Sama kehtib liite "taastuv" kohta

võrguteenus ja elektri ostu/müügi hind on kaks eraldi asja. Võrguteenuse hind sõltub kuidas oled omale vastava pakettlepingu ostnud ja selle kWh edastustasu ei sõltu börsist.
Küll aga paneelide (tuuliku) tasuvuses on üsna oluline kui palju sa elektri müügil saad ja kui kallilt omale paneelid (tuuliku) hankisid. Kui elektri eest saad loodetud 15 senti kWh asemel 5 senti kWh siis tasuvusaeg pikeneb 3 korda. Samas kui paneelid õnnestub poole odavamalt otse hiinast tellides saada siis tasuvusaeg jälle lüheneb poole võrra.
ajakirjanduses unustasid muidugi poliitikud taastuva kiitmisel nüansid ütlemata. Kui oli odav hind siis kiideti tarbijatele - tänu taastuvale vaadake kui odavalt elektrit saate. Kui oli talvel kallis hind siis oldi üldse vakka/kadunud või aeti puru silma - kuskil on sõda ja mingi gaasijama jne...

Ei väidagi, et el hind ja võrguteenus jms on ühed asjad
Tarbijal tuleb aga maksta mõlemad ja summaarselt pole tarbijale üldse oluline milline on seal el hinna ja muu kompoti vahekord
Odav el hind ei tähenda automaatselt odavat koguhinda

Jõuame jälle sinna, et ei ole viisakas rääkida elektrivarustusest kui a) see pole juhitav , b) kui puudub varustuskindlus. Siinkohal saakski tegelikult ideaalis olla tegemist autonoomse elektrivarustusega (vastandina tsentraalsele), kui ei esineks varustuskindluse, -kvaliteedi ja hinnaprobleemi. Nüüd siis veel lisaks tuleb arvestada keskkonnaprobleemidega.
Seda on püütud lahendada kogu minu eluaja ja ma olen vanemas keskeas Loodame et see energia ükskord "kotti" saab!
Muuseas - kas teema on rahalisest või energeetilisest tootlikkusest?

Võrguteenuse hind on vaid väga vähe kallinenud. elektri hind kõigub suures ulatuses ja põhjuseks taastuvenergia, maksud ja tootmise lammutamine/juurdeehitamine

Imelik kirjutas: ↑24 Mär 2023, 20:09 Jõuame jälle sinna, et ei ole viisakas rääkida elektrivarustusest kui a) see pole juhitav , b) kui puudub varustuskindlus. .........
Muuseas - kas teema on rahalisest või energeetilisest tootlikkusest?

Vaata esimest postitust.....
Teemaalgatajal oli ilmselt nõrga liini tõttu tootmise tekitatud ülepingeprobleem.
Ja peagi jõuti jutuga rahalise tootlikkuseni.

Kuid juhin tähelepanu, et siin on ehitusfoorum, mitte investeerimisfoorum.
Kõik teised teemad, peale päikesepaneelide, räägivad ainult sellest, kuidas raha kas rohkem või vähem kellelegi ära maksta, sisse ei tule kuskilt sentigi. (üürituru alateemat ju ka ei ole)
Ja nüüd äkki on ilmunud üks kütteseade, mis küll üksinda ei suuda maja ära kütta meil siin aastaringi kuid mille energia ülejääki saab lihtsalt teistele samaaegseks kasutamiseks maha müüa... ja see on tekitanud mõnedes tohutu kriitika.
Lihtsad ilukaminad ahjuteemas seda ei tekitanud.. Soojaveepaneelid ka mitte...

Tsentraalset ja hajatootmist pole vaja vaastandada vaid ühitada....

Postimehes unistas keegi äsja jälle termotuumajaamast....

FB grupis käib juba pikemat aega jauramine, et PP ei tasu ennast mitte kunagi ära ja kõik, kes praegu paigaldavad, näevad tasuvusest und....
Teen vist mõned screenshotid ja vaatan paari aasta pärast, niisama, spordi mõttes.

No kui elektrihind nüüd nulli kukub ja jääbki, siis ei tule ju jah enam raha samamoodi sisse...

Asjale võib ka teistmoodi läheneda.
Teed 5 tuhandega näiteks oma 5 kW- se paigaldise et pisut elektrit ise toota, aga omatarbe ülejäägist saadud raha eest paned paneele pidevalt juurde... lõpuks lõpetad 500 kW-se põlluga.... ?
See kataks küttekulud ka detsembris - jaanuaris.....?
Algne kulu on ikka see 5 tuhat... jätsid lihtsalt edevama mahagonparketi panemata,,,

Kalvis kirjutas: ↑25 Mär 2023, 07:11 Võrguteenuse hind on vaid väga vähe kallinenud. elektri hind kõigub suures ulatuses ja põhjuseks taastuvenergia, maksud ja tootmise lammutamine/juurdeehitamine

Kalvis, kuskil Eleringi lehel leiab väljamakstud taastuvenergia toetuse summad. Kuna mitmed suured tuulepargid on saanud 12 aastaseks ja sellest skeemist praegu väljuvad, siis kogusummas aastas väljamakstud rahakogus isegi oli veidi väheneud ja peaks vähenema kohe veelgi. Küll aga tõi äsjane energia hinnatõus kaasta elektritarbimise tuntava vähenemise ja seetõttu eelmisest tariifist enam ei jätkunud...