Ehitusfoorum

Ma pean vaatama, et lamekatusele optimaalselt mahuksid, V-kujuline tõenäoliselt raiskab seal ruumi kõige enam.
Kuudeviisi mängida ei viitsi.

kunn24 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 18:36 Ma pean vaatama, et lamekatusele optimaalselt mahuksid, V-kujuline tõenäoliselt raiskab seal ruumi kõige enam.
Kuudeviisi mängida ei viitsi.

Jälle lihtsalt kommentaariks
"Tavalise" lamekatuse lumekoormuse kujutegur 0,8
V-kujuliselt paneelide paigaldamisel lamekatusele peaks kasutama saagkatuse kujutegurit 1,6
Lisaks siis PV + ballast...

to: rannamees

Millise ranna mees sa oled?

Peipsi ääres oleks ilmselt kasulik kõik itta keerata ja müüa Euroopasse hommikust elektrit.
Meie õhtul toodavad sakslased veel ise….

Tallinna rannas Nõmmel. Seal on mure: "Kui seda metsa ees ei oleks"- st osa katusepinda on puude varju tõttu suht väljas.

xxx111 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 18:44

kunn24 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 18:36 Ma pean vaatama, et lamekatusele optimaalselt mahuksid, V-kujuline tõenäoliselt raiskab seal ruumi kõige enam.
Kuudeviisi mängida ei viitsi.

Jälle lihtsalt kommentaariks
"Tavalise" lamekatuse lumekoormuse kujutegur 0,8
V-kujuliselt paneelide paigaldamisel lamekatusele peaks kasutama saagkatuse kujutegurit 1,6
Lisaks siis PV + ballast...

Aitäh kommentaarist, kuid ma kipun siin veidi aasima, kui probleemiks hakkab saama ligi tonni laotamine ca 80 m2 pinnale, mis siiani on kenasti kandnud ka kõige karmimaid lumehunnikuid. Kipub veidi "pesu nöörilepaneku" projekti poole.

kunn24 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 18:49

xxx111 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 18:44

kunn24 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 18:36 Ma pean vaatama, et lamekatusele optimaalselt mahuksid, V-kujuline tõenäoliselt raiskab seal ruumi kõige enam.
Kuudeviisi mängida ei viitsi.

Jälle lihtsalt kommentaariks
"Tavalise" lamekatuse lumekoormuse kujutegur 0,8
V-kujuliselt paneelide paigaldamisel lamekatusele peaks kasutama saagkatuse kujutegurit 1,6
Lisaks siis PV + ballast...

Aitäh kommentaarist, kuid ma kipun siin veidi aasima, kui probleemiks hakkab saama ligi tonni laotamine ca 80 m2 pinnale, mis siiani on kenasti kandnud ka kõige karmimaid lumehunnikuid. Kipub veidi "pesu nöörilepaneku" projekti poole.

Ma lihtsalt jälle kommenteerin: 1T / 80m2 = 12,5 kg/m2
Tuule arvutuslik tõstev jõud katusele (kinnisele konstruktsioonile) "tavalise" kiirusrõhu 0,5 kN/m2 ja rõhuteguriga on -0,2 suurem...
Aga lokaalselt on rõhutegurid veel suuremad (absoluutväärtusena)
Lisaks pole PV puhul tegemist "tavalise" katusega vaid lahtise konstruktsiooniga kus peaks kasutama hoopis varikatuste rõhutegureid...

0,5 kN/m2 tõstet on muidugi juba argument, paneeli mõõtmed on 2,28x1,14=2,6 m2.
Neid tuleb 14 tk ja paikneksid nn rõuguredelitena ligi 30 kraadi kaldega (st 7 sellist gruppi).
Sellise asja jaoks tõenäoliselt siis vastukaale ei jõua kuhjata, peaks hakkama katusesse poltidega kinnitama?

Lamekatuste katusekattest läbivad kinnitused ILMA VASTAVA LAHENDUSETA lubamatud...

PS
Kiirusrõhk 0,5 kN/m2 pole koormus
Arvutuslik tuulekoormus: 1,5 x kiirusrõhk x rõgutegurid
Kiirusrõhk ja rõhutegurid sõltuvad hoone kõrgusest, maastikutüübist, katuse kujust, hoone plaanimõõtudest

Mul tekib juba tunne, et pean su palkama nende paigutust läbi vaatama, . Või ütled empiiriliselt, kui masiivsed vasturaskused peaksid olema?
Maastikutüüp Nõmme linnaosa, 2. korrus, katus kaldega ca 5 kraadi paremale, parapet ligi 0,2 m kõrge. Paneelide alaserv katusest parapeti kõrgus, seega tipud (joonisel 2 paneeli ühine joon) ligi 0,65 m üle. Reaalsuses jääb paneelide tippudele ligi 0,1 m vahe õhuliikumiseks.
Koht, kus paneele pole, sinna kipub puude vari ja lõunapäike tuleb ka enam vähem paremalt.

trebla kirjutas: ↑17 Mär 2023, 18:45 to: rannamees

Millise ranna mees sa oled?

Peipsi ääres oleks ilmselt kasulik kõik itta keerata ja müüa Euroopasse hommikust elektrit.
Meie õhtul toodavad sakslased veel ise….

põhjarannik, virumaa

kunn24 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 19:29 Mul tekib juba tunne, et pean su palkama...

Ei pea palkama
Aitan alati kui oskan (oma parima teadmise põhjal) ja "liialt tööaega" ei võta
Aga, et selgelt aru saada (ja et ei tekiks nö lahkhelisid) "kritselda" paberile skeem koos mõõtudega
Plaani näen, nüüd kritselda lõige või vaade ja kritselda sinna peale ka PV vaates / lõikes
Pane PS pilt...

PS
Kui ise katuseid projekteerin, siis alati nõuan PV tarnijalt/paigaldajalt lähteandmeteks nii PV kui ballasti kaalu ning PV paigutust / skeemi...
Kusjuures peaaegu alati pean esitama lisaküsimusi ballasti kaalu kohta kuna minu arvutused näitavad justkui suuremat vajalikku ballasti
Aga ma saan aru, et antud situatsioonis oledki see tarnija / paigaldaja Sina...

OT aga Nõmmel on ehitusjärelevalve inspektorid algust teinud paneelidega majaomanike kollitamisega (alustuseks miljööväärtuslikud majad) ning kel pole dokumentatsioon ja load korras saavad ettekirjutuse. Mis järgneb eks näis..

Eks ma vaikselt üritan, mis ma neid pilte siis niisama sodin? Mõõtkavas pildi järgi on ka hea planeerida. Minule teadvalt pingestusloa saamiseks pole ehituslik projekt nõutud. Elektriprojekt küll, aga see ei puutu linna.

Linn ja maa on siiski erinevad keskkonnad.
Linnas võidakse käia sul puid aias üle lugemas, et ega sa ometi mõnda maha pole võtnud...
maal saad täna teha 20 tihu aastas ilma pabereid määrimata...

xxx111 kirjutas: ↑17 Mär 2023, 16:59 Ma lihtsalt huvi pärast küsin, et kuidas toimub katuse (nt lamekatuse) ja fassaadide hooldus kui PV paigas?

Sõna "hooldus" selline müstiline sõna, mis peaks kõik asjad tegema igavesti kestvaks.

Milliseid erilisi toiminguid ja milliste pindade juures antud küsimuses mõeldakse?

Oma eterniitkatuse näitel ütleksin, et paneelidealune pind ei kasvata sammalt ja hooldusvajadus ilmselt väheneb....

Allpool lihtsalt näide:
Kuid iga korrektse projektiga käib kaasas selline asi nagu HOOLDUSJUHEND she erinavate "asjade" hooldusjuhendid
So vastuseks - palun vaadata sealt...

trebla kirjutas: ↑18 Mär 2023, 11:03 Oma eterniitkatuse näitel ütleksin, et paneelidealune pind ei kasvata sammalt ja hooldusvajadus ilmselt väheneb....

Ja maja küttekulu veidi suureneb kuna paneelid varjavad päikest, mis muidu katust soojendaks, seega on pööningul jahedam ja läbi lae soojuskadu suurem. Nii et igavesti *** asjad need paneelid, rohkem kahju kui kasu.

Ac457765 kirjutas: ↑18 Mär 2023, 13:09

trebla kirjutas: ↑18 Mär 2023, 11:03 Oma eterniitkatuse näitel ütleksin, et paneelidealune pind ei kasvata sammalt ja hooldusvajadus ilmselt väheneb....

Ja maja küttekulu veidi suureneb kuna paneelid varjavad päikest, mis muidu katust soojendaks, seega on pööningul jahedam ja läbi lae soojuskadu suurem. Nii et igavesti *** asjad need paneelid, rohkem kahju kui kasu.

Kui katus on lume all, siis päike seda ei suuda soojendada kah.
Kui katuse all on tuulduv pööning, siis varakevadine päike ei suuda talvel pööningu põrandat soojendada.

Selliseid teemasid tuleks vaadata komplektsselt, sest näiteks katuse aluste ruumide jahutusvajadus suvel, väheneb paneelide varjutuse tagajärjel tunduvalt ja selle tulemusel on võimalik aastas jahutusvajaduselt tuhandeid kWh kokku hoida.

ping kirjutas: ↑18 Mär 2023, 15:04 Kui katus on lume all, siis päike seda ei suuda soojendada kah.

Lumi ei lase sooja kah vist sooja raisku minna. Märksõna "iglu".

ping kirjutas: ↑18 Mär 2023, 15:04 Kui katus on lume all, siis päike seda ei suuda soojendada kah.

Lumi ei lase sooja kah vist raisku minna. Märksõna "iglu".

Urmas kirjutas: ↑18 Mär 2023, 15:30

ping kirjutas: ↑18 Mär 2023, 15:04 Kui katus on lume all, siis päike seda ei suuda soojendada kah.

Lumi ei lase sooja kah vist sooja raisku minna. Märksõna "iglu".

Ja kas läbi tuulduva pööningu või katusekattealuse tuulutusvahe kaudu ei lahkugi soojus?

Iglu on õhutihe lumeonn, ehk seda on vale võrrelda kaasaegse ventileeruva elamuga.
Iglu seintes on hoopis erinev niiskusrežiim.

(Miks Eskimod ostavad külmkappe?
Sest külmikus on +3C aga õues -30C.)

Lamekatustel, teatud tingimustel töötab lumi väga hea isolaatorina...

ping kirjutas: ↑18 Mär 2023, 15:04 Kui katus on lume all, siis päike seda ei suuda soojendada kah.
Kui katuse all on tuulduv pööning, siis varakevadine päike ei suuda talvel pööningu põrandat soojendada.

Suur osa kütteperioodist on katus paljas.
Ei peagi põrandat soojendama ehk tuba kütma hakkama, vaid vähendab soojuskadu. Isegi tuulduval pööningul on päikesega märgatavalt soojem õhk ja soojuskao suurus lae kaudu oleneb toas ja pööningul oleva õhu temperatuuride vahest.
Paraku enamik mõistusega inimesi ei ela meil klaasist kasvuhoonetes, et suvel spetsiaalselt jahutussüsteemi vaja oleks (ja ka talvel palju kütta kuna läbi klaasi on soojuskadu suurem kui seina kaudu) see on rohkem klaasist büroohoonete teema.
Jah, me ei räägi eriti suurtest ja olulistest numbritest, aga ei tasu vaielda sel teemal, et kui katus suures osas millegagi päikese eest varjatud ei ole, et siis pööningu või viimase korruse lae kaudu soojuskadu väiksem pole kui päike katust soojendab, see on ju põhikooli füüsika.

Üks arvamus tasuvuse kohta:

Taavi Veskimägi...

...märkis, et ta ise kaalus enda jaoks väikse päikseelektrijaama investeeringut, kuid jättis selle tegemata, sest tasuvusarvutuste põhjal ei näinud ta, et see saaks olla tulevikus suurte tuule- ja päikseelektrijaamadega konkurentsivõimeline...

Seal muud huvitavat ka...

https://www.err.ee/1608922823/veskimagi ... rke-rajada