Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[Hiid]

paneele valmistatakse ju nii, et 100m paneel lõigatakse vajaliku pikkusega juppideks. Mis ankurdus?

[Urmas]

paneele valmistatakse ju nii, et 100m paneel lõigatakse vajaliku pikkusega juppideks. Mis ankurdus?

Kas 100m paneelide armeeringut ei saa teha nii, et ankurdus jääks mõlemale poole lõiget?

[xxx111]

Ei tasu segi ajada tavaarmeeringuga paneele / eelpingestatud paneele / õõnespaneele / ribipaneele...

[Hiid]

kas siin ei ole jutt tavaarmeeringuga õõnespaneelidest?

[Urmas]

kas siin ei ole jutt tavaarmeeringuga õõnespaneelidest?

Pildi peal ei tundunud nagu õõnespaneelide moodi, aga võin vabalt eksida, ei ole paneelispets.

[pikk88]

Segaduste ja vaidluste vältimiseks pilt antud kaubast veelkord

Müüja jutu järgi pidada tegemist olema mingite koorikpaneelidega? Paksus servast 30cm ja keskelt 20cm, pikkus 6m ja laius 1,5m
Tänapäeval algab minu teada vastutuse võtmine üldjuhul sellega, et paned allkirja alla. Ma olen ikkagi teadjamate inimeste käest lihtsalt nende arvamust küsinud. Lisakoormuseks tuleks paneelide peale lihtsalt põrand koos põrandakatte ja toas olevate asjadega. Esialgse plaani järgi üritaks paneelid paigaldada niiviiisi, et välissein jääks lõpuks toetuma vundamendile, mitte paneelide otstele või servadele. Sellisel juhul kui võtta tõesti aluseks, et paneele võib maksimaalselt koormata 200 kg/m2 kohta siis saab ühe paneeli peale asetada ju kokku 1,8 tonni massi. Seda on rohkem kui küllalt, sest paksu ämmamutti ma enda juurde elama võtta ei kavatse
Kõige tõenäolisemalt tulevad paneelide peale põrandatalad, soojustus ning põrandakate. Põrandataladega saab põrandal olevat raskust ju päris edukalt hajutada. Pole plaanis sinna lisaraskuseks ka betoonikihti valama hakata. Samuti pole hetkel plaanis ka paneeli otsast lahti piikama hakata. Kui mõni paneel peaks transpordi ja tõstmise käigus kannatada saama siis on teine lugu. Seda konstruktsioonis kasutama niikuinii ei hakkaks ning tolle saaks otsast laiali lõhkuda.

[ping]

Segaduste ja vaidluste vältimiseks pilt antud kaubast veelkord

Müüja jutu järgi pidada tegemist olema mingite koorikpaneelidega? Paksus servast 30cm ja keskelt 20cm, pikkus 6m ja laius 1,5m. ...

Kas ise pole reaalselt paneeli paksust mõõtnud?
Tundub, et see "20cm" on paneeliga risti oleva jäikusribi kõrgus?

Olen ise kohanud analoogse välimusega koorikpaneele, millede keskel oleva kooriku paksus oli ainult ca 5cm ja asju sai kinnitada ainult 3cm betoonikruvidega, sest 8mm tüübliauk oleks juba paneelist läbi ulatunud.

Nõukaajal toimus plaanitäitmise kontrollimine Valumehaanikatahases toodangu tonnide (mitte tükiarvu) järgi ja seepärast oli nende toodang paksust malmist ning väikseid detaile oli kahjulik valada.
Betoonpaneelitehase toodangut mõõdeti aga paneelide ruutmeetri järgi ja neil oli kasulik (käsitsi valatud) paneelid keskelt õhemad (pealt nõgusad) valada, peaasi et servad oleks vajaliku paksusega.

[xxx111]

Täiesti tavalised ribipaneelid (koorikpaneelid) kus on jäikusribid / õhuke plaat kannab ääreribidel ning ääreribid kannavad seintel / taladel
Tulenevalt õhukesest plaadist ei kanna hästi selle plaadi peale rakenduvat punktkoormust (ilma täiendava valuta mis ühtlasi tekitab lisakoormuse)
Kõik vähegi arvestatavad riputuskoormused tuleb rakandada (vajadusel vastavate lisaelementidega) pikiribidele / soovituslikult vuukidesse - vajadusel läbivalt (olenevalt koormuse suurusest)

[aero]

Kõik vähegi arvestatavad riputuskoormused tuleb rakandada (vajadusel vastavate lisaelementidega) pikiribidele / soovituslikult vuukidesse - vajadusel läbivalt (olenevalt koormuse suurusest)

Ma sain aru, et ta plaanib nendega põranda teha. Mitte lae.

[xxx111]

Ja mina kommenteerisin ribipaneelidele riputamist üldiselt...

[pikk88]

Segaduste ja vaidluste vältimiseks pilt antud kaubast veelkord

Müüja jutu järgi pidada tegemist olema mingite koorikpaneelidega? Paksus servast 30cm ja keskelt 20cm, pikkus 6m ja laius 1,5m. ...

Kas ise pole reaalselt paneeli paksust mõõtnud?
Tundub, et see "20cm" on paneeliga risti oleva jäikusribi kõrgus?

Olen ise kohanud analoogse välimusega koorikpaneele, millede keskel oleva kooriku paksus oli ainult ca 5cm ja asju sai kinnitada ainult 3cm betoonikruvidega, sest 8mm tüübliauk oleks juba paneelist läbi ulatunud.

Nõukaajal toimus plaanitäitmise kontrollimine Valumehaanikatahases toodangu tonnide (mitte tükiarvu) järgi ja seepärast oli nende toodang paksust malmist ning väikseid detaile oli kahjulik valada.
Betoonpaneelitehase toodangut mõõdeti aga paneelide ruutmeetri järgi ja neil oli kasulik (käsitsi valatud) paneelid keskelt õhemad (pealt nõgusad) valada, peaasi et servad oleks vajaliku paksusega.

Konkreetselt paksust pole tõesti taipanud mõõta. Kindluse mõttes panin tollipulga vaid küljepeale, et kontrollida kas on sealt paksus ikka 30cm. Oli küll. Pigem käisingi kohapeal kontrollimas kas ja kuidas masinaga kaubale ligi pääseb, et neid transportida. Pealtpoolt olid paneelid küll siledad, mitte nõgusad ja mulle müüdi nad ikkagi selle infoga, et paksus keskelt 20cm. Tõsi ta on, et ei taipanud kätt kahe paneeli vahele ajada, et seda kontrollida kas ka täies mahus paksus sama. Kaal pidada neil müüja jutu järgi väidetavalt olema 3,5-4 tonni. Eks tuleb kindluse mõttes siis üks kord veel kohapeale ronida, sest siis oleks küll natuke narr olukord, kui hakkaks paneele autopeale tõstma ning selguks, et paksust nagu õieti polegi. Tänud sellele tähelepanu juhtimast.

[Urmas]

Eks tuleb kindluse mõttes siis üks kord veel kohapeale ronida, sest siis oleks küll natuke narr olukord, kui hakkaks paneele autopeale tõstma ning selguks, et paksust nagu õieti polegi. Tänud sellele tähelepanu juhtimast.

Kusagil eelnevates postitustes mainisin, et meie 2-korruselisel täiskeldriga kortermajal on pool maja esimese korruse põrandat koorikpaneelidest. Et omal ajal kahte korterit kokku ehitades põrandakütte jaoks oli vaja puurida auke keldris asuvast katlast tuppa kollektori juurde minevate torude jaoks, siis tean, et paneeli paksus õhema kihi kohalt võetuna üle 5-6cm küll ei olnud. Täpselt nagu kasutaja ping kirjeldas. Ja selle peale toetusid ka nõukaaegsed plekkahijud(nüüdseks välja lõhutud)! Kuigi jah, ahi asus piki maja jooksvat kandvale seinale suhteliselt lähedal. Kortermaja seisab püsti juba ca 60 aastat, välisseintes ohtlikke pragusid ei paista, siseviimistlus vähemalt meie korteris ka ei pragune, seega idee järgi peaksid sinu välimuse järgi uuemad paneelid(piltide põhjal otsustades) idee järgi kõlbama.

[xxx111]

Kas see on tõesti üllatus, et ribipaneelide plaadi paksus on 40...60mm?

[Urmas]

Kas see on tõesti üllatus, et ribipaneelide plaadi paksus on 40...60mm?

Kui ma 14 aastat tagasi meie kahte korterit üheks ehitasin, siis minu jaoks oli küll üllatus. Tõsiselt. No ei olnud enne põhjust ribipaneelide paksust uurida.

[pikk88]

Urmas, ehk raatsid oma keldrilae paneelist ühe pildi teha ja siia laiemale avalikkusele vaatamiseks üles riputada? Mis sellise õhukese paneeli miinuseks siis on, et neid nii jubedalt kardetakse? Kõlab läbi?

[aero]

Paneeli paksuse pärast uuesti kohale minna ... lase müüjal ära mõõta. Vesilood või joonlaud + mõõdulint - saab ju hakkama küll. Tahab oma kolast lahti saada, las mõõdab. Siis saad ligikaudse kaalu ka arvutada.

[toomas]

t760_paneel.jpg (98.01 KiB) Vaadatud 4255 korda

Kunagi kutsuti sellist paneeli karabaaks. Kasutati katuste ehitusteks. Kandevõime tõesti 200 kg/m2.

[Urmas]

Urmas, ehk raatsid oma keldrilae paneelist ühe pildi teha ja siia laiemale avalikkusele vaatamiseks üles riputada?

Aga palun. Mõõtsin ummkaudu ära kah. Servadest 20cm, millele lisada õhema osa paksus 5-6cm. Vaheribi ei mõõtnud, aga tundus olevat pool serva paksusest. Pikkuseks on umbes 5,5m.

Mis sellise õhukese paneeli miinuseks siis on, et neid nii jubedalt kardetakse? Kõlab läbi?

Kostab jah, aga keldris mind ei häiri perekondsete ülalt kostev tegevus ja ega ma keldris ei ela, mind lubatakse ikka tuppa kah.

[pikk88]

Tänud Urmas. Järelikult pole nagu paanikaks erilist põhjust, sest umbes-täpselt sellisena ma kogu seda konstruid ette kujutasin ka.
Müüja ei ela ka paneelide kõrval, et kohe peale kõnet neid üle mõõtma saaks hakata, kuid nüüd natuke elu üle järele mõeldes siis ilmselt pole selleks ka mingit vajadust. Jään hetkel siiski arvamuse juurde, et minu vajadused rahuldavad need paneelid ära küll, kui nad tervena kohale jõuavad ning arvestade seda, et ostu-müügi hind oli 10 eurot tükk pluss transport siis selle raha eest võivad need paneelid ka läbi kosta. Ega ma endale tuumavarjendit ei planeeri vaid tahaks majale teha keldrit kuhu saaks paigaldada kõik kommunikatsioonid ja jääks natuke ruumi ka moosipurkidele. Kuna ehitamine käib vaba graafiku järgi ning põhiliselt määrab tempo õhukene rahakott siis oleks nende poolne kõige suurem pluss see, et kui keldri seinad püsti siis saaks nende paneelidega ruumile kiiresti katuse peale ning talvel saaks selle enam-vähem kuivana hoida. Puidust vahelage ehitades oleks variant minu meelest kehvem, sest pole 100% kindel kas järgmine aasta seinad-katus ka peale saavad või jääb asi mitmeks aastaks toppama ja see poleks ilmselgelt puitmaterjalile kuigi hea.
Rääkimata sellest, et olen kunagi käinud eramaja teisel korrusel, kus oli vahelaeks kasutatud 5x20 prusse. Lae sille oli kuus meetrit. Nende talade samm oli 60cm ja kuna all polnud ühtegi taladega risti asetsevat vaheseina siis õõtsus terve see vahelagi väga ebameeldivalt. Ma ei usu, et sellisel juhul aitaks ka talade vekseldamine. Kindlasti leevendaks probleemi, kuid kas ka likvideeriks? Mu teada sinna majja ehitatigi paar aastat hiljem vaheseinad sisse, kuigi algul oli peremehel plaanis esimesele korrusele üks suur ruum jätta.

[xxx111]

Pakun veel mõned plussid peale kiiruse:
- Keldriseinad töötavad pinnase survele (vastavad paindemomendid ja horisontaalkoormused seintes ja vundamentides) - RB paneelidega on võimalik (oluliselt lihtsamalt) tekitada keldriseintele lae tasapinda tugi - tulemuseks on optimaalsed keldriseinad ja vundamendid
- RB laega ei teki probleeme vibratsioonidega
- Helipidavuse probleemid on lahendatavad ujuvate põrandatega

[T25]

Lae sille oli kuus meetrit. Nende talade samm oli 60cm ja kuna all polnud ühtegi taladega risti asetsevat vaheseina siis õõtsus terve see vahelagi väga ebameeldivalt. Ma ei usu, et sellisel juhul aitaks ka talade vekseldamine. Kindlasti leevendaks probleemi, kuid kas ka likvideeriks?

Ma ei tea, mida sa täpselt mõtled vekseldamise all, aga üldiselt kasutatakse vekseldamist siis , kui on tarvis mingi ava tekitada kuhugi ja siis vekseldamise abil toestatakse läbilõigatud talad kõrvalolevate talade külge. Ehks siis läbilõigatud tala ei kanna enam ise midagi, vaid toetub kõrvalolevatele taladele , mis peavad veel suuremat koomust vastu võtma, võrreldes enne vekseldamist.

[ping]

Lae sille oli kuus meetrit. Nende talade samm oli 60cm ja kuna all polnud ühtegi taladega risti asetsevat vaheseina siis õõtsus terve see vahelagi väga ebameeldivalt. Ma ei usu, et sellisel juhul aitaks ka talade vekseldamine. Kindlasti leevendaks probleemi, kuid kas ka likvideeriks?

Ma ei tea, mida sa täpselt mõtled vekseldamise all, aga üldiselt kasutatakse vekseldamist siis , kui on tarvis mingi ava tekitada kuhugi ja siis vekseldamise abil toestatakse läbilõigatud talad kõrvalolevate talade külge. Ehks siis läbilõigatud tala ei kanna enam ise midagi, vaid toetub kõrvalolevatele taladele , mis peavad veel suuremat koomust vastu võtma, võrreldes enne vekseldamist.

Jäikuse suurendamiseks vekseldates, talasid sidudes, ei lõigata talasid läbi.

[pikk88]

Eile õnnestus paneelid endale krundi peale transportida. Kahtlused leidsid kinnitust ja tegemist on igati korralike paneelidega mis on mõned x aastad seisnud, kuid paneelides ei jookse mitte ühtegi mõra ega muud defekti.

Üks pilt ka paneeli alumisest küljest:


Lisaks sellele korrastasin mõned päevad tagasi oma nö puukuuri/välikööki ja avastasin, et põranda all toimetab seesama seen jätkuvalt edasi, mida üritasin eelmisel aastal kiirkorras keemiarünnakuga tõrjuda. Ilmselt põhjus selles, et põrand sai liiga korralikult ehitatud ning OSB all ei toimu mingit ventilatsiooni. Tõenäoliselt tegemist majakorgkuga ja ilmselt on kõige lihtsam viis selle elajaga võitlemiseks see, et visata kahjustunud ning nakatunud puit uksest välja ning OSB asendada hõreda laudisega.

Kuivõrd hetkel mõnusalt soojad suveilmad ja käsil ühe suurema majkatuse renoveerimine siis tänu sellele saab seenekene seal veel mõnda aega elutegevust nautida. Niikauaks aga kõigile head jaanipäeva!

[pikk88]

Kuivõrd jooksvalt valmistun ka sauna tegemiseks siis täna lähen endale korstna (ja ka kerise) tegemiseks punaseid kive vaatama. Pidavat olema esimese vabariigi aegsed või kogunisti tsaariaegsed kivid. Tekkinud mingi vana korstna lammutamisest ning väidetavalt lubatakse hunnikust ka valida, et mida võtta, mida jätta. Eks saab näha mis seisus kaup on, sest asukoht on kusagil Rõngu lähedal. Kuigi mu klassivennast pottsepp väidab, et vanadel kividel pidavat aja jooksul soojusmahtuvus vähenema ning ahju tegemiseks need enam ei kõlba siis korstna tarbeks peaks nagu asja ära ajama. Iseasi palju sellel väitel üldse tõepõhja all on...

[tabarabarap]

Isegi kui ehitad sitast ja tatist, siis küttekolded, korsten tasuks teha ikkagi uutest materjalidest. Tuleohutst tuleks võtta tõsiselt.

Tellistel on ka oma iga, välitingimustes külmumistsüklid, kütteseades saavad kuuma jne mingist hetkest sobib ainult dekoratiiviks või pinnatäiteks.