Ehitusfoorum

fanatic kirjutas:. Kes siis võtab ette ja teeb selle kaminahju näol siin koha peal reaalselt ära,...

tehtud

Noh ja kuidas on? Tundub parem kui tavapärane kolle või ....?

raga kirjutas:... Homme lähen sinna ja krutin ettevaatlikult tembi üles, siis teen leso plaadile väikse termopildi cm17`ga. Kui pilt ei rahulda, siis krutin tüüsesi ...

Noh, kus jäid oma termopildiga? Käin iga päev foorumis ja esimesena otsin leso pilti

No kuna lagi ja uksepealne sisu sai valust, siis ei julgenud ikka päris hagu anda. Tegelesin muude asjadega. Lõpuks ca 1,5 nädala pärast tõstsin kere sooja mitme väikse portsuga üles. Vahepeal sai ka see selgeks, et liiga palju läheb kõige lühemat ringi pidi. Hmm, imelik, et keegi mulle seda öelda ei tahtnud. Tuli ikka tüüsesi timmida. Ahjupoolsed said siis ca poole väiksemaks, kolmnurgakujulised tükid põhja. Võimalik, et võiks veel väiksemaks teha, aga see kahandus oli juba piisav. Ahju kivi on ikka jube kahvatu endiselt, kuigi nühitud on neid juba ohtralt. Tundub, et mingi tsemendisisaldus ikka sees, sest teatud kohad ei läinudki puhtaks. Nakkepind on muidugi super. Aga ma veel mõtlen, mis sellega saab. Klient on muidugi rahul selle kahvatuga, kuigi mulle meenutab pigem" ei viitsitud vaeva näha pesemisega" kivi Tuleb vist toonida millegagi...

ökotermo!

raga kirjutas:... Ahju kivi on ikka jube kahvatu endiselt, kuigi nühitud on neid juba ohtralt...

Kahvatus ei pruugi olla ainult segujäägid. Võib olla ka soolad vee kuivamisest. Kui lasta ahju niisama kuivada, siis kuivab ta väljapoole ja toob ka soolad välja. Kui hakata kohe sisse kütma, siis kütmise/soenemise tagajärjel kuivab seespoolt kiiremini ja niiskus hakkab sinnapoole suunduma. Nii tuleb soola väljapoole vähem... arvan ma.
Segu ja soolade mahasaamiseks on ju kemikaal olemas. Nõuab aga jah kannatlikkust.

Kivide algpuhastamisega tegeles üks teine tegelane. Ja kuna korsten oli juba selline ja kliendile meeldis, siis ma ei hakanud oma kätt väga piinama...tegelikult vee ja terasharjaga oleks ehk nõksu punasema tooni saanud. Aga mõned proovikad näitasid, et ikka tsementi ka sees...siis loobusin. Kuigi 95% kividest nühkisin ikka üle. Soolad on juba ammu tuttav teema. Tulevad nad eelkõige kuumematesse kohtadesse, vähemalt minu arust. Hmm, Ukusavimaja peremees on mulle rääkinud soolade tekkest just vastupidi! Endale hakkas ka loogilisemana tunduma...nüüd võiks targad miskit öelda, kuidas siis ikkagi on. Et kui vaikselt kuivab, siis ei teki nõnda suurt soolakihti ja ei näitagi välja nii hullult. Kui kütmisega tagant suruda, siis nagu tuleb liiga palju ja näitabki välja. Neid saab küll hiljem ära pesta mingil määral, aga ikkagi hetkel liigub mõte mingi toonimise peale või isegi tugevam plastik hari relakaga, nii et poleeriks tumedamaks/punasemaks, mis on ka etem, kui see jube kahvatu. Aga eks näis.

raga kirjutas:... või isegi tugevam plastik hari relakaga, nii et poleeriks tumedamaks/punasemaks, mis on ka etem...

Ära hakka mässama. Jääb ebaühtlane, nagu oleks põletatud.
Kui midagi on pe..e läinud, siis tuleb öelda, et see on kunst ja kõik on OK.

Siin vähe juttu ka sellest nn.soolast.
http://www.columbia-kivi.ee/et/kasulikk ... orestsents
Ise olen kasutanud puhastamisel 1/3 äädika-vee-lahust.

nagu juba ütlesin, siis klient oli väga rahul kunstiga, ma ise ei saa rahu! Ühte kivi peitsisin linaõliga...no oli palju punasem ja ei läikinud ka. Hmhm, äädikast olen ka teadlik.

Tere !
Niiskuse suund ikka laias laastus soojemast külmema suunas.Koos niiskusega liiguvad ka soolad.Kui suudad sama temperatuuri juures ahjus sees õhu kuivema hoida kui ahjust väljaspool ,ei "higista" ahi soolasid välja.Kuidas sa seda teed,delo tehniki.Saad mängida ka temperatuuriga .Sellisel juhul peaks ahjus olema jahedam ,et soolad sissepoole liikuma panna. Loo selline olukord ja soolad ei ole kunagi enam sinu probleem.... arvesta aga et ka koldest peab see niiskus kuhugi pandama (õhuga korstnasse juhtida või niiskuskogujaga välja lasta kondenseerida .....mida iganes ....see on delo tehniki.See toimib ilma õhuvaheta ahjude puhul igal ajal. Villa kasutamise puhul aeglaselt soojenevates ahjude ei pruugi see nii libedalt toimuda.......see sissepoole kuivatamine
Kuivamiskiirus jälle omaette teema......ka soolade liikmise seisukohast ,
Vanasti olevat tellisetootjad savi sisse rotimürki seganud.Millises koguses ja konsentratsioonis ,ei ole mulle teada.Pidi soolasid siduma.Millist rotimürki silmas peeti ,kah ei ole mulle teada.On see tellisetootjatarkus või kõrtsimeeste lorijutt,kah pole mulle teada.Huvitav infokild mulle oli see igatahes.

Siin üks töö pea 10 aasta tagusest perioodist

Lugupidamisega

Kuidas ahi toiminud on need 10 aastat? Oled vaatamas käinud?

Peetripoeg kirjutas:

Vana tellis 2.jpg[/attachment)[attachment=1]Vana tellis 2.jpg

Lugupidamisega

See paistis olema sinu kõrgperioodist kui ma õigesti mäletan Mul sinu kunstilugu ju halvasti omandatud aga tean, et juba just sel ajajärgul olid sa tipus.
Need paarkümmend leidlikku kivikildu, need muudavad teose kordumatuks.Paistab, et seguga toimetasid ikka pottsepa kombel, käega? Vägev.

Tundub, et ahjukunst on piiritu ja nutikamad inimsed teevad toreda ahju ka sipelgapsesast valmis... http://www.youtube.com/watch?v=17LYlBz7uQk

Kuna foorumis on vmiiasel ajal kirjutatud üsna tormiliselt ahju sisevoodri teemadel, siis väljendan ka oma mõtteid, siin vaiksemas nurgakeses.
Suurema ahju puhul on minu nägemuses parim lahendus( laskuvate lõõridega) selline, et all on 85mm kivi, siis sujuvalt 120mm peale ja ülemised 4-5 rida shamott täiskivi. Ahju lagi toetub täiskivi peale. Ümber sellise sisu tuleb kas õhuvahe või villaga 85 mm kivi ( või paekivi jne.).
Noja seda ei pea mainima, et sisse eelistan teha neljast küljest laskuva lõõristiku ja iga lõõri veel kaheks jagada.
Probleem: nurga kohad jäävad paksud ...seda on ka Motamees maininud. Ju tuleb nurkadest voodrit õhemaks lõigata.

motamees ja raga rääkisid siin segujääkidest ja soolade kuivamisest väljapoole, mulle meenub seoses sellega mu esimene kokkupuude pottsepaga, kes kasutas puhasvuuk ahju ladumisel toiduõli st tömbas kõik kivi küljed mis väljapoole jäid sellega üle enne ladumist ja segujäägid küll külge ei jäänud ning ahi jäi väljast küllaltki puhas ja ilus ka peale kuivamist. Kuigi see ilu eriti patta panna ei kõlvanud st ilmselt ahju sisevooder paisus rohkem kui välisvooder.....

Eks see õlitamine aitab, et väline segu ei saa kivi määrida, aga soolad tulevad ikka läbi kui tahavad. Endal on nüüd paar nädalat üks kamin kuivanud, aga kivid on üsna puhtad, kuigi said täiesti läbi leotatud. Kasutasin Lode korstnakivi.

Siia teemasse sobiv juhatus:
http://www.inkodu.ee/index.php?est/2291/uudised/ Uus lahendus kivipindade viimistlemiseks on loodusliku Kivi õli kasutamine

Kirjutan siia enda teemasse sisevoodri joonpaisumisest...siis ei sega teisi. Ma mõtlen, et üks lahendus oleks nurgad üldse mitte siduda omavahel vuugiga. Selleks lõigata otsad 45 % ja villariba vahele. Sedasi saab vooder vabalt paisuda, aga samas ei vaju sisse.( Ma ise eelistan paksu voodrit ja õhemat väliskesta) Teine võimalus on nurgavuugid lihtsalt isoleerida ja jätta liikuvaks.

Robi 1 kirjutas:Kirjutan siia enda teemasse sisevoodri joonpaisumisest...siis ei sega teisi. Ma mõtlen, et üks lahendus oleks nurgad üldse mitte siduda omavahel vuugiga. Selleks lõigata otsad 45 % ja villariba vahele. Sedasi saab vooder vabalt paisuda, aga samas ei vaju sisse.( Ma ise eelistan paksu voodrit ja õhemat väliskesta) Teine võimalus on nurgavuugid lihtsalt isoleerida ja jätta liikuvaks.

Väga öige Robi, loomulikult löikka otsad ära, aga milleks see vill sinna vahele? Kas
sa ei taha, et soojus ahju nurka ei pääseks?

Vahet ei ole kas vill või tahm...sest kui jätta lihtsalt tühi vuuk, siis see aja jooksul täitub nagunii tahmaga.

"Juhin täelepanu" , et Robi kirjeldatud nurk oli näidatud ka hiljuti lingil, mille laadis siia Leevi, õpetuseks noortele ja vanadele.
Kui on olukord, et nii on otstarbekas ehitada, miks mitte, siis ei pea kasutama Motamehe poolt näidatud nurgalahendust, mida kirjeldas teadja. Ise kasutan lahendusi, mis taganud alati eesmärgikohase tulemuse

Leevi on nii palju igasugust võõramaist nänni siia toonud...et pole kahjuks suutnud seda kõike läbi närida enam. Kus seda nurga lahendust leida võiks...kui meeles?

Robi 1 kirjutas:Leevi on nii palju igasugust võõramaist nänni siia toonud...et pole kahjuks suutnud seda kõike läbi närida enam. Kus seda nurga lahendust leida võiks...kui meeles?

Oli see just nii, nagu sina kirjeldasid.Otsisin linki ...ei leidnud
Viimase koolituse kursandid andsid edasi, et praod sveitsi ahjus on "normal"...nagu kohalikus juustus

kaminahi kirjutas:"Juhin täelepanu" , et Robi kirjeldatud nurk oli näidatud ka hiljuti lingil, mille laadis siia Leevi, õpetuseks noortele ja vanadele.
Kui on olukord, et nii on otstarbekas ehitada, miks mitte, siis ei pea kasutama Motamehe poolt näidatud nurgalahendust, mida kirjeldas teadja. Ise kasutan lahendusi, mis taganud alati eesmärgikohase tulemuse

Motamehe näidatut ma kunagi juba mainisin, see oli peaaegu sama millest Robi rääkis.
Kaminahju lahendustest pole minul teavet. Igaljuhul pildid, mida siia foorumisse
yles laaditud seda ei näidanud.St, joonpaisumine oli nullimata. See, milliiseid meetodeid ja kui kaua kasutab, pole yldsegi tähtis, peaasi et neid kasutatakse. Ja
see, et ahju vooder nullitakse on tähtis, aga veel tähtsam on, et lööride vaheseinad,
mis kulgevad välismyyritise suhtes seinast seina oleks nullitud, Sellest pole ei kippu,
ega köppu!