Ühte projekti nägin, kus oli vaid 3 pooluseline ümberlüliti (ca 55 kW Kohler K66) L-de ahelas, N jäigalt N-i latil ja kaitsejuht (50 mm2 vaske) veetud üldse pistikust mööda.
Vastav standard (EVS-HD 60364-5-551;2010_A11;2016 Osa 5-55; Jaotis 551Madalpingelised generaatoragregaadid) on selline soga, et anna kannatust. Standard annab, et lülitusviis 2 puhul tuleb kasutada eripistikut. mida pole kuskilt võtta.
Mulle endale meeldib, kui genekas jääb IT-na (lülitusviis 1), siis ei teki kaitsejuhis voolu ega ka pingelangu ebasümmeetrilise koormuse puhul.Talitlusviis 2 seisneb elektrivõrgust lahutatud kohtkindla elektripaigaldise toitmises vastavalt järgmistele
nõuetele:
— lisaks jaotisele 551.4.3.2 soovitatakse kasutada kohtkindla elektripaigaldise maandussüsteemi. Kui
see ei ole võimalik, tuleb ette näha sobivad maandusmeetmed;
— tuleb kasutada mitteühilduvat pistikupesa, et vältida standardpistiku otsest ühendamist
generaatoragregaadiga. Kui kasutatakse standardile EN 60309 - 2 vastavat pistikupesa, peab selle
maanduskontakti kellaajaasend olema 01:00 h.
Kui standardi lõppu kerida, siis sakslased on sellele suures osas vee peale tõmmanud- ei ole üldse meeldinud neile.
Kogu targutamise rikub ära 4- 444 oma EMC teemaga, mis väidab järgmist. Aga samas tekib küsimus, miks peab N-i vedama liinijuhtidest nii palju eraldi, teda veel erinevate ahelatena duleerima ja liini läbu tootma, et paigaldis suureks antenniks muutub.