Ehitusfoorum

Robi 1 kirjutas:hiljuti õnnestus näha huvitavat ahju,mida võib kütta ka ( ohutult)saepuruga.

Midagi sellelaadset:

http://www.e-kultuur.ee/feedback?record ... ee:1220866

?

Laias laastus võib midagi sellist olla küll. Kahjuks pildil pole näha sisu ehitust.

Tere.

Need saepuruahjud on ideaalsed kasvuhoonete kütmiseks kevadeti, õhtul tambid täis, paned põlema ja kui järgmise päeva õhtul töölt kodu tuled, siis veel korsten suitseb. Kunagi kui kasvuhoone remondi ära teen, siis keevitan veel ühe taolise kokku.

Tervitades
Urmas Hiielaan
tel 56 939 798
www.urmasehitus.ee
Kõik mis ei ole tavaline, on minu maailm.

Urmas oskab kaunilt joonistada...ehk teed sisu joonise,sest keegi teine võib ka huvi tunda.

meelisvaiksaar kirjutas:Õhtust.
Vaatan ...........ja kohe tuleb meelde Pläkk rokiti laul.....Vaata ,vaata mind
Vot mina olen mees kes teeb peedist pesumasinale trumli.
Suhtlen täitsa vabalt..Näiteks eile suhtlesin ma sõbraga..
Jne jne.

Tegu oli ikka Bläck Rokiti nimelise tegelasega ja ka laulusõned sul puusse läinud http://sasslantis.ee/lyrics-black_rokit ... eline_mees_ http://www.youtube.com/watch?v=ITfVySVr334
Aga tegelane oli lõbusalt irooniline.

Tõin selle teema siia,et mitte asjatult risustada teiste asju.Suhtleks edasi sellest pliidi laiemast äärerauast,mille pärast palju ütlemisi on olnud . Ise leian, et laiem ääreraud pliidil on igati praktilisem, saab tugevama sisu ehitada ja ka tööpind laiem, nagu ka Motamees mainis. Näitena toon ühe vanema pliidi,kus aretasin Soome äärelauale veel Eestika ümber ( pildil...kahjuks seal väga lohakas perenaine ). Ainuüksi sellise kitsa Soomeka kasutamine tundus mõtetu, sest praktilises kasutuses jääb kitsaks ( potile, pannile).

Panen siia teemasse ka pildi V põhjaga koldest,et saaksime meenutada, milline see välja näeb.
Miks siin ei peaks puud hästi põlema?

https://www.youtube.com/watch?v=qapde_AfbvU
Olen ise imetlenud korduvalt nende poiste tegemisi ja vaatan,et uued ahjud aina tulevad... Väga lihtsast materjalist sünnivad väga maitsekad tööd.
Ja veel: http://www.youtube.com/watch?v=kO4TgZnnEU4
http://www.youtube.com/watch?v=3VMiVpe26sc
Võialik,et samade töö ka see .... http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... -S48Jymk4g

Hiljuti rääkisie teemas viewtopic.php?f=1&t=38583&start=25 alla põlevast ahjust. Olen ise mõelnud, et ehk ikkagi kõige parem ise ehitamiseks oleks selline lahendus,nagu siin vanal joonisel:

See lahendus on ka tuntud, enne ütlesin ühe teise ahju peale (robi link kus poolakaid kommenteerisin), et on ka külje peale töötav versioon. Piisab ka ühest küljest. samas ühed tünnist ahju tegijad tegid ümber tünni (tünn tünnis lahendus koos tuharestiga)

Ma mõtlen, et huvi pärast ehitan sellise ahju,siis saavad teised ka kogemusi. Ma ikka kividest...

Eh krdi tekst läks kaduma...no lühidalt uuuesti. Leso saab tossu suurelt nurga kaminahjult, mis on ilma põskedeta v koldega. Külgmised lõõrid võrdsed, tagumine sai kolde sügavuse pärast väikseim. Leso korstna poolseim lõõr tuleb tagant paremast...vasak lõõr aga väliringi. Keskmine lõõr saab tossu mõlemast külgmisest 3,5-4 cm lõõri näol, no all saavad kokku. Kõik lõõrid on kahanevad +kõrgenevad. Lõõride otsa mõõdud väli 8cm 7 cm 7 cm...h ca 25cm. Tüüsesi saan vajadusel veel timmida. Tarkade käest küsiks kust liigub toss ja miks?

krt, pilt liiga suur peale kauba...hommikul on ehk väiksem:)

Saigi väiksemaks.

raga kirjutas:... mis on ilma põskedeta v koldega. Külgmised lõõrid võrdsed...

Põsed...põskkanalid...mida siis pole ja mida on...
Seleta see osa rohkem lahti, või pane pilti ahju üldvaatest ja koldest. Ära häbene pilti panna - kui midagi valesti, no sõimame natuke ja asi tehtud. Teadmiseks aga võtad ainult sulle kasulikku. Nii täiendad ennast.

Ma oleks teinud traditsioonilise leso. Umbes sellise, nagu vasaku lõõri oma on. Ahju alumise ringlõõriga kõik ühte ja siis sealt korstna. Kahe sisemise lesolõõri asemele oleks jätnud tühjuse. Sealt oleks saanud hulga küttepinda juurde - leso sisemine pindala + ahju see osa, mis praegu lesoga kaetud. Soojaandvas pinnalaotuses oleks olnud võit ja kindel, et asi töötaks korrektselt.
Paegu kardan, et keskmine lõõr ei tööta, kui ma ahju ehitusest õigesti aru sain. Suitsugaasidel kergem liikuda ilma düüseta kanaleid pidi.
Kui oleks tahtnud teha natuke laiemat lesot, siis oleks ikkagi teinud ühe lõõriga. Kividele keskele pannud vahepostid kandmiseks - umbes nagu kaevanduskäigud, millel postid keskel.

Ma mõtlen seda, et milleks selline tramburai... .
Ise mõtlesin sedasi,nagu visandasn...vasak ahju nurk tuleb muidugi lesoga kinni ehitada .

No eks mulle meeldib tramburai:) Tegelt mõtlesin sarnase liikluse peale ka, aga nüüd saan teada, kust ta siis liigub. Ja kuna plaadipaksusega ei plaaninud mängida, siis pigem ühtlasem tembi liikumine. Ma ise loodan selle peale, et lõõride tipud ühtlustavad tossu liikumist. Idekas oleks olnud, kui korsten oleks leso taga vasakul. Leso on tegelt ikka valmis juba. Homme lähen sinna ja krutin ettevaatlikult tembi üles, siis teen leso plaadile väikse termopildi cm17`ga. Kui pilt ei rahulda, siis krutin tüüsesi
Motale! No leso on poogitud nurgakaminahju vasaku pikema külje külge. Ahju pilt oli nii mürane, et las olla, teen uue. Panen uks ka ette. Kui põskedest rääkida, siis millest sa aru ei saanud? Eh, no traditsioonilist leso küllaga tehtud, see oli ikka ristivastupidine soov. Viimistlus veel mõtlemisel. Kütteväärtust on küllaga. Eks homme selgub nii mõndagi.

raga kirjutas:... siis teen leso plaadile väikse termopildi cm17`ga. Kui pilt ei rahulda, siis krutin tüüsesi ...

Millega teed termopilti? Kas mõtled seguga, nii nagu ma kunagi tegin?

raga kirjutas:...Motale! ... Kui põskedest rääkida, siis millest sa aru ei saanud?...

Mis põskesi pole?

No ikka neid samoti kolde otsasi otse näkku vaatamas.

Aaa...Raga tahab õelda, et kolle ei oleks uksest kitsam, nagu siin teises videos http://www.kodusoe.ee/index.php?page=avaleht

raga kirjutas:No ikka neid samoti kolde otsasi otse näkku vaatamas.

Põsed on, aga nad ei paista kohe silma?
Koit on selle põskede paistmise teema teinud nii hellaks, et seda kohe rõhutatakse ette.

Siin oli eespool juttu allapoole põlevast Walltherm ahjust. Veel lihtsama ehitusega on see http://www.youtube.com/watch?v=y6ujBLnA2Ls , aga tööpõhimõte on täpselt sama. Süüdatakse nagu tavaline restiga ahi, põlemisgaasid väljuvad ülalt. Kui on tekkinud natuke süsi ja kuumust, suletakse ülemine siiber ja tõmme hakkab toimuma läbi hõõguvate süte ja alumise resti. Midagi uut ega revolutsioonilist ei ole, samamoodi toimivad ka keskkütte puugaasikatlad. Aga siin saame toaahju, mis põletab halge pelletikatla kasuteguriga (90 kanti). Võtame nüüd pleki ja šamoti asemel ahjutellised ja šamoti ja teeme selle ahju nagu tavalise ahju. Siibrid on, tihedalt sulguvad uksed on ka, midagi justkui ei taksita väikest revolutsiooni ahjuehituses ja pelletipõleti kasutegurit toaahjus. Lisaks puhas ja pigivaba põlemine.

Siit skeemilt saab Xeoos Twinfire ehitusest natuke parema ülevaate http://www.kaminofen-haus.de/kaminoefen/doppelt-warm/
Ja siin läbilõige Walltherm ahjust http://www.storetherm.de/walltherm-holz ... m-technik/. Näha on ülemine klapp või siiber, mis suletakse, kui ahi on veidi soojenenud. Mõlemad ahjud kasutavad loomulikku tõmmet, puudub undav ja elektrit kulutav tõmbeventilaator. Walltherm on olemas ka õhkküttemudelina,

Messil KOK Austria 2013 esitlesid oma süsteemi itaallased http://www.wallnoefer.it/ , kelle seade oli korstnaga ühendatud, mistõttu sai asja ka töötavana näha ja näppida. Mart Hovi Maaülikoolist salvestas töötavast seadmest mälestuseks ka väikese filmilõigu.
Tundus olevat korralik kaup, firmapoolne garantii 10 aastat.

Nagu eelpool mainiti, on sarnane põhimõte puugaasikatelde juurest juba tuttav.

Jaanus2 kirjutas:Siin oli eespool juttu allapoole põlevast Walltherm ahjust. Veel lihtsama ehitusega on see http://www.youtube.com/watch?v=y6ujBLnA2Ls , aga tööpõhimõte on täpselt sama. Süüdatakse nagu tavaline restiga ahi, põlemisgaasid väljuvad ülalt. Kui on tekkinud natuke süsi ja kuumust, suletakse ülemine siiber ja tõmme hakkab toimuma läbi hõõguvate süte ja alumise resti. Midagi uut ega revolutsioonilist ei ole, samamoodi toimivad ka keskkütte puugaasikatlad. Aga siin saame toaahju, mis põletab halge pelletikatla kasuteguriga (90 kanti). Võtame nüüd pleki ja šamoti asemel ahjutellised ja šamoti ja teeme selle ahju nagu tavalise ahju. Siibrid on, tihedalt sulguvad uksed on ka, midagi justkui ei taksita väikest revolutsiooni ahjuehituses ja pelletipõleti kasutegurit toaahjus. Lisaks puhas ja pigivaba põlemine.

Kasutegur on muljetavaldav. Kes siis võtab ette ja teeb selle kaminahju näol siin koha peal reaalselt ära, nii et saaks näha ja katsuda