ajakirja "TM kodu ja ehitus" küttesüsteemidest

[rokikas]

Nii et tegelikult on sellisest 10 m3. veetünnist võtta koos "jääsoojusega" ....?
Kipub vist siiski üpris vähe olema kui maja soojavajadust meie kliimas silmas pidada.

[rokikas]

Läks vist jah üks null ülearu...

Kui see sind tiba lohutab siis siin sama eksitus http://www.youtube.com/watch?v=pNES0Qv2m1I
Kui kõrbes elada siis võib see jäätünn päris hea asi olla. Seal ju teatavasti päeval väga kuum (sulatab jää ja/või soojendab vee) aga öösel kui külm saab "jääkütet" kasutada.

[kmr]

Tere,
nojah - kuna mu 12m3 tünn juba maa sees ja ilma soojustuseta siis uuringi kas saan
mingitmoodi teda ära kasutada. Tundub et Päiksepaneelidega koostöös isegi oleks võimalik mingi
salvestav süsteem luua. Eks maaküte jah kindla pealeminek aga selleks tuleb kogu aed mõneks ajaks rikkuda :\
Tänud huvitavate sisendite eest.
MR

[Külaline]

Läks vist jah üks null ülearu...

Kui see sind tiba lohutab siis siin sama eksitus http://www.youtube.com/watch?v=pNES0Qv2m1I
Kui kõrbes elada siis võib see jäätünn päris hea asi olla. Seal ju teatavasti päeval väga kuum (sulatab jää ja/või soojendab vee) aga öösel kui külm saab "jääkütet" kasutada.

Sakslastel pole tavaliselt sihukest krunti kuskilt võtta, et 800 või meetrit kontuuri maha lapata.
Kui turgu palju taga, siis selliseid pütte massiliselt toota polegi nii väga kallis, (huvitav, ega nad lõhki ei külmu?) Ja kliima soojem pisut. (nende majade soojapidavuse koha pealt ei ole ma oma kogemuste põhjal eriti optimist).

Paneelirivi oli selles videos katusel aga vägev.. 8 plaatkollektorit. Mis need maksavad?
(ilma soojustuseta tünn toimib pisut nagu soojuspuurkaev)

[Külaline]

..veel..

tekstis vihjati 1000 liitrile kütteõlile,ehk siis 10 000 kWh.

Kas tuleb 12 kandi veega välja?

[rokikas]

Kui pead silmas "jäätumissoojust" siis kahjuks ei. Võta üks null vähemaks õigema suurusjärgu saamiseks.

[Külaline]

Kui pead silmas "jäätumissoojust" siis kahjuks ei. Võta üks null vähemaks õigema suurusjärgu saamiseks.

Huvitav, kas see saksa vennike, kes neid pütte müütab, tegi oma äriplaani kah selle komakohaga möödapanemise peale valmis?

Jäätumis-soojenemistsükleid peab siis lihtsalt mitu olema...

vahepeal oli siin päises miski päikesekollektori reklaam - said aastas 800 kWh vist kollektori m2 kohta ..8 m2 kollektorit . 6400 kWh, aga selline asi on siis võimalik kuskil Alpide tipus, et päike iga päev paistab...

[rokikas]

Jäätumis-soojenemistsükleid peab siis lihtsalt mitu olema....

Ilmselt jah. Näiteks 3 päeva sombune ja tarbitakse "tünnist" aga siis 3 päeva päikest ning kui piisavalt paneele mis suudavad nii hoone jooksvalt kütta kui ka "tünni" "laadida" siis ju omadega mäel.
Eks see jäätuv paak ole lihtsalt päikesepaneelide ja soojuspumba vaheline "ladu" mis aitab neil "pimedad päevad" üle elada. Tänu "jäätumissoojuse" kasutamisele lihtsalt 2x mahukam kui vaid vett kasutades.
Aga kui see tünn läbinisti jäätub peaks ju see ta lõhki lükkama?

[Külaline]

Seda päikesekiirguse talveks "purki ajamist" uuritakse hetkel lääne-euroopas päris intensiivselt. Suurem (nii soojustehniline kui majanduslik) tõhusus on kindlasti suurte süsteemide (suured kortermaja ja terved elupiikonnad) rajamisel kuid ka eramute ja väiksemate kortermajade juures võib see juba mõne aja pärast tasuv olla, sõltuvalt siis energiakandjate hinnatõusu kiirusest ja päikesekiirguse utiliseerimise tehnoloogia odavnemisest.
Kui googeldada "seasonal thermal energy storage", viskab erinevat huvitavat materjali välja.
Kindlasti on selline sesoonse kütte kasutamine võimalik ainult madala kütteenergia tarbega hoonetes (mitte tingimata passiivmaja 15kWh/m2/a kuid selle lähedal), mitte energiatõhususe miinumumnõuetega hoonetes.

Iirimaal on tehtud ka reaalseid katseid individuaalmajaga - http://www.energyexpertise.net/Published_Material.html saab mingi ülevaate, kui ingliskeelsest tekstist üle käib. Seal küll kliima pehmem, kuid päikesekiirguse tingimused mitte eriti paremad, ehk mingeid paralleele saab meiga tõmmata. Seal teksis on ka mõisteid ja energiasalvestust lahti räägitud. Tegemist küll tavalisema "veesoojuse", mitte "jääsoojusega" kuid eks see "jääsoojus" on ka tehnoloogiliselt keerulisem ja võib-olla sellega mitte kõikjale sobiv. Seda, et "jääsoojuse" puhul on energiasalvestuse maht võrdse kubatuuri korral oluliselt suurem on kui tavameetodil veega, tuleb tunnistada. Ja kui vajalik mahuti kubatuur sellega väiksem, siis ei pruugi ka investeering palju kallim tulla.

[rokikas]

Eks ta oleks ahvatlev võimalus/lahendus küll kui saaks suvel katusele paistva päikese pista "purki" ja talvel tarvitada koos vaarikamoosiga .
Vaadates kui pikk, pime ja külm on meie talv siis see "purk" peaks ikka paganama mahukas olema.

[rokikas]

Siin midagi sellesarnast viewtopic.php?f=15&t=2567&start=725#p216202

[Külaline]

Põhja- ja keskmaa sakslastega oleme päikeseenergia mõttes praktiliselt samas kohas, seega energiakogumisega ei tohiks probleeme olla. Küll on kliima neil soojem ja seega samaväärse ehitise korral ka kulu väiksem. Eks see tähenda meil siis parema soojapidavusega hoonete ehitamist, et sama tulemus saada.

Saksamaal on veepõhistes salvestussüsteemides saadud rajamiskuluks 50 eurot m3 kohta (ainult mahuti, muud süsteemi osad ei ole juurde arvestatud) ja soojuse kWh hinnaks 0,2 eurot. Seda küll ca 10 000 m3 salvestusmahu juures. Väikeste mahutite rajamine on kuni 10x kallim m3 kohta. Pikas perspektiivis on sellise suurema variandi rajamine kindlasti mõttekas ka meil kuna jooksvad kulud on ikka väga väiksed ja kWh hind moodustub suurimas osas rajamiskulust juhul, kui süsteemi ei integreerita lisaks päikesekollektoritele veel soojuspumpasid või muud sarnast tehnoloogiat.

Kui järgmine EL rahastamisperiood 2014 avaneb, võiks mõni ettevõte ette võtta ka sarnase katsetuse meie piirkonnas, kui soojusenergia kokkuhoiu projektideks ikka MKM poolt meede paika pannakse. Ilma toetuseta ei oleks see ilmselt mõeldav kuna tasuvus oleks muidu liiga pikk ja ainuüksi teaduslikul eesmärgil see mõeldav ei oleks. Samas eeldab see mitte ainult küttesüsteemi ehitamist vaid kogu hoonestusega seonduva lahendamist, et küttesüsteem mõistlikult toimiks. Ehk oleks see võimalik koostöös mõne kinnisvara arendajaga, kes madalenergia hoonestuse rajaks ja sinna siis toetuse abil koostöös katselise küttesüsteemi saaks. Hoonesisene või ka tsentraalne ülekandesüsteem oleks ikka tavapärane, ainult soojuse tootmise viis vajab "erikohtlemist".

[GuidZ]

ja soojuse kWh hinnaks 0,2 eurot. Seda küll ca 10 000 m3 salvestusmahu juures.

See asi küll väga mõistlik ei tundu, kui elektri saab hetkel ca. 0.11€/kWh kätte.

[keemik]

Parem oleks kasutada soojuse akumuleerimiseks mitte vaid soojusmahutvust vaid ka faasiülemineku energiat (tahke/vedel). Vist käivad uuirngud ka sellised aine välja töötamiseks.

Veelgi ägedam oleks aga see, kui saaks osta päikeseenergial töötava keemia kompleksi, mis teeks mingist odavast toorainest näiteks mingisugust õli, mida saaks seejärel talvel kasutada kütteks. Näiteks valad vee ja komposti segu sisse, tänu päikese energiale ja mikroorganismidele ja katalüsaatoritele tuleb õli välja teisest mahutist. Mida sellist saab juba praegu teha veega: toota päikesest ja tuulest elektrit, seejärel selle abil vesi lagundada ja saada kätte vesinik ning see mahutisse koguda. Seejärel oleks mõistlik see kütuseelemendiga (näiteks tahkeoksiid element) teha soojuseks ja elektriks (soojus on elektritootmise kõrvalprodukt). Elektriga saaks laadida elektriautot ja kasutada majapidamises.

[trebla]

ja soojuse kWh hinnaks 0,2 eurot. Seda küll ca 10 000 m3 salvestusmahu juures.

See asi küll väga mõistlik ei tundu, kui elektri saab hetkel ca. 0.11€/kWh kätte.

ja soojuspumbaga vastavalt 2-3 korda odavamalt..

Parem oleks kasutada soojuse akumuleerimiseks mitte vaid soojusmahutvust vaid ka faasiülemineku energiat (tahke/vedel). Vist käivad uuirngud ka sellised aine välja töötamiseks.

Veelgi ägedam oleks aga see, kui saaks osta päikeseenergial töötava keemia kompleksi, mis teeks mingist odavast toorainest näiteks mingisugust õli, mida saaks seejärel talvel kasutada kütteks. Näiteks valad vee ja komposti segu sisse, tänu päikese energiale ja mikroorganismidele ja katalüsaatoritele tuleb õli välja teisest mahutist. Mida sellist saab juba praegu teha veega: toota päikesest ja tuulest elektrit, seejärel selle abil vesi lagundada ja saada kätte vesinik ning see mahutisse koguda. Seejärel oleks mõistlik see kütuseelemendiga (näiteks tahkeoksiid element) teha soojuseks ja elektriks (soojus on elektritootmise kõrvalprodukt). Elektriga saaks laadida elektriautot ja kasutada majapidamises.

Selle super-hüper ulmetehnoloogia väljatöötamise ootamise ajal võib täna osta Wiessmanni kodukombijaama, ajada sinna gaasi (4,3 eurosenti kWh ) sisse , teha sellest elektrit ja laadida elektriautot, jääksoojusega kütta maja ja elektriülejäägiga keerutada soojuspumpa...
.

[rokikas]

Pikas perspektiivis on sellise suurema variandi rajamine kindlasti mõttekas ka meil kuna jooksvad kulud on ikka väga väiksed ja kWh hind moodustub suurimas osas rajamiskulust juhul, kui süsteemi ei integreerita lisaks päikesekollektoritele veel soojuspumpasid või muud sarnast tehnoloogiat.

Ilma soojuspumpi kasuatamata ma küll ei kujuta sellise salvesti kasutamist/rajamist. Kas seal oleks siis vesi + 30C. ja kõrgem?
Kui selle suure salvesti rajamisele mõtelda siis mina eelistaksin just seda "jääsoojuse" kasutamist sest selle korral oleks kaod olematud kui "tünnike" oleks maa sees. Pigem saaks pidevalt "maasoojusest" lisaenergiat.
Huvitav kuidas soojuspumbad sellesse suhtuvad kui neid pidevalt ~0 C "toidetakse"? Milline aasta COP võiks olla?
Ainuke asi et ilmselt on tunduvalt odavam "maaalusest järvest" rajada puurauk ja sealt soojust ammutada (rääkimata pinnasesse laotatud kollektorist)

[Külaline]

Mahutites soojendatakse vesi päikesepaneelidega kuni 80 kraadini, ehk selle pealt siis talvine kütmine toimibki. Mingi variandi kohaselt oli mahuti juures ka soojuspump, mis hakkas tööle, kui mahutis oleva vee temperatuur langes alla ca 28 kraadi ja läbi pumba lastes tõsteti küttevee temp vajaliku kraadini. Seda seni, kuni mahuti üldtemperatuur oli langenud umbes 10 kraadini. Pärast seda tuleb alternatiive otsida

0.2€/kWh ei olegi Saksamaal kallis, võrreldes otseelektriga - eratarbija hind elektri eest on 0,25 juures. Ja arvestades, et sealmaal loobutakse aatomienergiast, siis odavnemist ei ole ette näha.

[Külaline]

ja soojuse kWh hinnaks 0,2 eurot. Seda küll ca 10 000 m3 salvestusmahu juures.

See asi küll väga mõistlik ei tundu, kui elektri saab hetkel ca. 0.11€/kWh kätte.

ja soojuspumbaga vastavalt 2-3 korda odavamalt..

.

võtke arvutustesse sisse ka investeering ja seadme ekspluatatsiooni aeg ning kasuteguri muutus ajas.

see siis rohkem märkus soojuspumpade energia hinna arvutuse juurde !

[Külaline]

Mahutites soojendatakse vesi päikesepaneelidega kuni 80 kraadini, ehk selle pealt siis talvine kütmine toimibki. Mingi variandi kohaselt oli mahuti juures ka soojuspump, mis hakkas tööle, kui mahutis oleva vee temperatuur langes alla ca 28 kraadi ja läbi pumba lastes tõsteti küttevee temp vajaliku kraadini. Seda seni, kuni mahuti üldtemperatuur oli langenud umbes 10 kraadini. Pärast seda tuleb alternatiive otsida

80 kraadist vett mahutis pikka aega säilitada nõuab rämedat soojusisolatsiooni, mis maksab üksjagu.

0.2€/kWh ei olegi Saksamaal kallis, võrreldes otseelektriga - eratarbija hind elektri eest on 0,25 juures. Ja arvestades, et sealmaal loobutakse aatomienergiast, siis odavnemist ei ole ette näha.

gaasi kWh on neil 6 senti. Seega ei ole sealmaal mõtet käivitada soojuspumpa, kui COP jääb alla 5.

[Külaline]

Hetke seisuga ei ole sellise uue tehnoloogia kasutamine kindlasti majanduslikult tulus, välja arvatud juhul kui asi mingi projekti raames valmis tehakse ja näiteks 50-80% ulatuses toetust peale saab.

Küll on pikemas perspektiivis sellised katsed vajalikud, et mingi aja pärast kui energiakandjate hinnad on teises suurusjärgus (sh kindlasti ka gaas), oleks katsetatud tehnoloogia olemas ja kasutusele võtuks valmis. Kui mingi seltskond ei oleks soojuspumpadega mitukümmend aastat tagasi katseid tegema hakanud, ei oleks ka hetkel meil seda head tehnoloogiat poeriiulist odavalt (või siis mitte nii odavalt) ja töökindlalt võtta.

[rokikas]

Mahutites soojendatakse vesi päikesepaneelidega kuni 80 kraadini, ehk selle pealt siis talvine kütmine toimibki. Mingi variandi kohaselt oli mahuti juures ka soojuspump, mis hakkas tööle, kui mahutis oleva vee temperatuur langes alla ca 28 kraadi ja läbi pumba lastes tõsteti küttevee temp vajaliku kraadini. Seda seni, kuni mahuti üldtemperatuur oli langenud umbes 10 kraadini.

See vaid 80 - 28 C süsteem on küll kummaline. Kaod ju paganama suured (või üpper-supper soojustuskiht) aga "varutud" vaid ~60 kWh kuupmeetri vee kohta.
Kui kasutada soojuspumpa saaks pea ~90 kWh kuupmeetrist ning mida jahedamaks läheb vesi seda väiksemad kaod. Kui nüüd ka "jäätumissoojus" mängu "meelitada siis "laoriiulil" ~180 kWh/m3. ja alla maapinna temperatuuri langedes kaoksid ka kaod ning asenduks "tuludega"!
Kuidas/millest teha "tünnike" et jää seda puruks ei suruks?

[Külaline]

....
Kuidas/millest teha "tünnike" et jää seda puruks ei suruks?

Kas tolles sakslaste videos maa sisse pandud raudbetoontünnike ei pea vastu kui vägevasti armatuuri ja kõrge margiga betoon?

[rokikas]

Ei tea. Kui läbinisti külmub siis kahtlen selles vastupidavuses. Kui jää vaid torude ümber ja seetõttu suurt survet seintele ei teki ...... see aga vähendab ka "jääsoojuse" hulka "laos".

[Külaline]

Ei tea. Kui läbinisti külmub siis kahtlen selles vastupidavuses. Kui jää vaid torude ümber ja seetõttu suurt survet seintele ei teki ...... see aga vähendab ka "jääsoojuse" hulka "laos".

Kas poleks vahel lihtsam öelda, et peedist pesumasina tegemine on võimalik, aga ..???

[rokikas]

peedist pesumasina

Selline öko värk on täna moes ja rahast viisaks seltskonnas selle puhul ei räägita.

Tõsisemalt rääkides siis miks mitte ka selliste lahendustega end kurssi tiba viia. Ilmselt "homme" kõike seda ju kasutusele ise kindlasti ei võta aga "mõtteharjutuseks" täitsa sobiv ju. Näiteks mulle pakkus küll huvi see "jääsoojuse" kasutamine küttmiseks. Mina pole sellest varem kuulnutki.