Ehitusfoorum

Kuule Alar Piirfeld juba veneajal keerati vene valitsuse poolt meile käru ja värviti majad mittehingavate värvidega üle ja mis juhtus seinte,krohvi ja seal elavate inimestega. Kui ikka maja bindo 40-ga seest üle värvida siis juba elategi kasvuhoones,mul naabrimees värvis sellega kogu vannitoa üle ja isegi kestab veel ...Vannituba!!!! Olen värvivalmistaja ja need ei hinga midagi

Tere. Austatud Bindomees võiks enne lahti seletada, mida ta mõistab hingamise all. Pärast selle lahtimõtestamist hakkab ise ka aru saama oma teravuste mõttetusest. Värvivalmistamise tehnoloogia teadmised ei anna pidepunkti seina ehitusfüüsikalisest toimimisest. Fassaadikrohvi lahtilöömise ja inimese füsioloogilise hingamise vahel pole mingit seost. Nagu eelpool ütlesin : "See teema on jah millegipärast üllatavalt raske - isegi ehitusinsenerid panevad kapitaalselt mööda .."Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mina saadaks sellised nn." EHITAJAD" kohe minema - las naasevad oma eriala juurde tagasi!
Kas kipsplaat hingab? Ega ikka hinga küll. Selleks hingamiseks ongi ju ventilatsioon!
Kas kipsplaat niiskust seob? Seob küll. Kuhu liigub niiskus? soojema poolt külma poole. Kui kilet ei paneks, kas siis vill säilitaks oma soojus omadused ???

...ja millise eriala juurest külaline ise tulnud on?

Aga miks ei teki kontentsi ja niikuse kogunemist kile ja kipsi vahele kui seina konstruktsioon on seest väljapoole kips-kile-vill ilma õhuvaheta?

Kas samamoodi võin otse vastu kilet paigaldada ka sise voodrilaua?

Kuidas tuleks iseoleerida toosiaugud ja pistikupesad, et niikus sealt kaudu villa ei pääseks. Ei ole võimalik paigaldada sellisesse seina toose ´ilma niiskustõket lõhkumata. Moodulmajadel on see ilmselt kuidagi teisiti lahendatud.

Moodulmajadel see jah teistmoodi lahendatud - kõrid sees ja pistikupesad hermetiseeritud. Selleks,et vältida aurutõkke kahjustusi võiks kile panna seest välja nii:
1. kips (laudise korral ka ka paber,et vältida villa tolmu)
2. soojustus 50mm
3. kile
4. vill (min. 150mm. vertikaal seinas)
5. tuuletõke
6. tuulutus vahe
Kuna peale esimest villa kihti on veel vähemalt 3/4 soojustust välimises osas siis ei ole probleemi - kastepunkt ongi just soojustuse välimistes kihtides.

Aga minu plaan on seest välja:

laudis (kips)
50mm villa horisontaalselt 50x50 prusside vahel
100mm peno puitkarkassi vahel
tuuletõke
distants
laudis

Tean, et tuuletõke on mõttetu sellise lahendus puhul, aga kuna see juba pandud ei hakka ka ära võtma. Soojustuse kogu paksus ainult 150mm kuna tegemist ei ole elumaja vaid suvilaga kus talviti ainult nädalavahetustel viibitakse. Nüüd ei teagi kas panna villa ja laudise vahele sisse aurutõke või mitte. Kui pika aja jooksul see kontenst sinna villa ja peno vahele tekkima hakkab? Kuna mul ehitus läheb väga aeglaselt, siis mul on tõenäoliselt aega seda enne sisevoodri paigaldamist 3-4 kuud jälgida.

Millegi pärast arvab tüüpiline eesti mees, et ilma villa kihita ühte õiget maja ei ehitata. Ja mis kavalusi veel välja ei mõelda..... peab, siis endale selle kõik nii keeruliseks mõtlema!

taastaja

Tere. Kui hoonet kasutada suvilana, siis võib eirata kõiki aurureziimiga seotud reegleid. Suvisel ajal kondenseerumist praktiliselt pole ja muul ajal ei tekitata kondenseerumiseks vajalikku aururõhkude vahet. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Millegi pärast arvab tüüpiline eesti mees, et ilma villa kihita ühte õiget maja ei ehitata. Ja mis kavalusi veel välja ei mõelda..... peab, siis endale selle kõik nii keeruliseks mõtlema!

taastaja

Villa panen sellepärast, et oleks võimalik kaableid ja veetorusid vedada. Kui panna 15cm peno peaks hakkama sinna sooni sisse lõikama.

Kui hoonet kasutada suvilana ja teha sellele, kaasaegse soojustusega 150mm seinad, siis tasuks igal juhul need kihid paigaldada nii, et need haakuks aururežiimi reeglitega. Üks asi on füüsika, teine asi elu...iial ei või teada, mil läheb tarvis selles hoones ka külmemal perioodil pikemalt peatuda või tuleb isu selles koguni talvituda. Me esiisad ehitasid kuue tolliseid palkmaju ja nendes elatakse aastaringselt praegugi veel sees.... siis kuus tolli kaasaegset soojustust peaks ju kordades rohkem ka talvisel ajal sees elamiseks kõlbulik olema...aga eks peremehed ise tea, mis teevad.

taastaja

Mul ei ole raske kile soojustusele peale panna sisse poole, aga küsimus on selles, et kas kilele võib ilma õhuvaheta laudise peale panna? Mul on 50x50 roov nii paigaldatud villa joaks, et sinna saaks kohe ladise peale lüüa.

No ikka võid,aga teinekord ehk pole mõtet karkassi nii keeruliseks ajada,mina olen lõiganud 10-12mm`60-80 osb ribad,kuhu kinnitub laud ja toimib.
Edu ehitamisel!

Sorri,60-80 all pidasin silmas millimeetreid,a kilet ära karda - see ei hahhusta! Mõni ehk mõtleb,et tema valesti soojustatud fibo hingab...ja tal on õigus!

väga tark mõte

Külaline kirjutas:Kui hoonet kasutada suvilana ja teha sellele, kaasaegse soojustusega 150mm seinad, siis tasuks igal juhul need kihid paigaldada nii, et need haakuks aururežiimi reeglitega. Üks asi on füüsika, teine asi elu...iial ei või teada, mil läheb tarvis selles hoones ka külmemal perioodil pikemalt peatuda või tuleb isu selles koguni talvituda. Me esiisad ehitasid kuue tolliseid palkmaju ja nendes elatakse aastaringselt praegugi veel sees.... siis kuus tolli kaasaegset soojustust peaks ju kordades rohkem ka talvisel ajal sees elamiseks kõlbulik olema...aga eks peremehed ise tea, mis teevad.

taastaja

Kuna see teema on hetkel kuum, siis ei hakanud uut teemat looma vaid loodan siit nõu saada.
Tegemist on puitsõrestik majaga, millel vanust u.40 aastat. Mõni aasta tagasi sai seinalt maha võetud vana krohv koos tep-plaadiga ning asemele pandud vill ning see ära krohvitud. Hetkel seega konstruktsioon väljast sisse: krohv, koormusvill (70), puitlaudis, karkassi vahel saepuru (150), laudis, krohv.
Küsimus on nüüd selles, et sisemised ruumid lähevad remonti. Villa müüjad tegid auru ja soojuspidavuse arvutused esimese remondi ajal pakkusid välja, et sees võiks seina peal olla aurutõke ja vill (50), peale kipsplaat. Tänaseks on selge, et majal soojapidavusega muret pole, seega kas teie arvates on üldse mõtet loobuda krohvist, mis mingis mõttes siiski miljööväärtuslik (võrreldes kipsplaadiga), niiskuse ohu tõttu. Lisaks olgu märgitud, et majal hetkel loomulik ventilatsioon (paigaldatud värske õhu klapid ja väljatõmme nii korstna kaudu, kui köögi ja vannitubade ventilaatori abil).
Ette tänades...

"Villa müüjad tegid auru ja soojuspidavuse arvutused ...."

See lause on tõesti naljakas.... aga ehk olivadki nii head villa müüjad, et mõistsid isegi seina aururežiimi välja rehkendada! See on ju anekdoot! Kui kellegile räägiks, siis vaevalt, et usutaks.....


Seda saad nüüd ju praktikas kontrollida, kui välimine krohv ära laguneb, siis olid tasemel mehed.... või laseda asjatundjal need niiskuse protsendid välja arvutada. Hr. Piirfeld on küll väitnud, et villa peal kipub krohv kiiremini lagunema, kui penol. Põhjuseks ikka nende kahe materjali kapitaalselt erinev aururežiim...aga eks siin oleneb palju ka sellest, mis nendest materjalidest sisemisele poolele jääb.

taastaja

Tänan vastuse eest. Mul on hea meel, et tegin kellegi päeva rõõmsamaks - sellisel raskel ajal tundub, et palju polegi vaja kellegi naeratama panemiseks.
Antud villamüüjate puhul ei olnud loomulikult tegu vinniliste nägudega poistega kuskil jaekaupluses. Tegemist oli inseneriharidusega tegelasega, kes hetkel lihtsalt palgatud ühe tuntud kaubamärgi leivale. Loomulikult kaasnesid arvutustele vastavad joonised ja toodud oli veeaurupidavus, veeauruläbilaskvus, soojapidavus, sisepinna soojatakistus, välispinna soojatakistus. Saan aru, et see mõne jaoks ULME, kuid on ettevõtjaid kes suudavad sellist infot ja nõu kliendile pakkuda.
Kogu küsimus oligi minu poolt seotud sisemise konstruktsiooniga. Arvutused ja esialgne kava nägi ette, et seina sisemisele küljele pannakse krohvi asemel aurutõke, 50 villa ning kipsplaat. Hetkel aga tundub, et soojapidavusega majal probleemi pole, mistõttu 50mm villa lisamine pole iseenesest vajalik. Seega minu küsimus uuesti: kas sellisele konstruktsioonile on vaja lisada aurutõke?

Ei

Ehk oleks ennem, kui keegi tõsisem tegelane vastaks, vaja teada ka väliskrohvi koostist ja värvi, kui see on värvitud.

taastaja

Väliskrohv on Caparoli mineraalkrohv - toonitud, värvi kantud pole.