Rotband või mp75?

[EH.INS.]

Teeme hästi lihtsalt selgeks
- kips ja tsement on täiesti erinevad asjad - difusioon / hüdrofoobsus
- "veehülgavus" on rahvaluule
- Parem pinnakõvadus MP 75 L (Blue)
Aga ei pinnatugevuselt ega niiskuskindluselt pole võrreldav tsemendiga

[vuuk]

...
Aga ei pinnatugevuselt ega niiskuskindluselt pole võrreldav tsemendiga

Ma ütleks, et on küll võrreldav. Panna vastavate näitajate numbrid tabelisse ritta ja saabki numbreid kenasti võrrelda.
Aga tsemendiga ei peagi võrdlema. Kui, siis tsementkrohviga. Ei usu, et keegi puhta tsemendiga krohviks.
Mina olen tsementkrohviga krohvinud. Sai vanasti ka ise tsemendist ja liivast segu valmistatud ja katsetatud erinevaid retsepte. Võin öelda, et mida suurem on tsemendisisaldus tsemendi ja liiva segus, seda halvem on krohvida ja korralikku tulemust saavutada. Asi selles, et segu on sel juhul liialt kleepuv ja jääb nagu kitt töövahendite külge kinni. Sealhulgas silumisel. Tahab jääda silumise töövahendi külge kinni ja seinast alla tulla ja väsitab hullusti kätt. Samuti, mida kangem, ehk suurema tsemendisisaldusega, seda rohkem kipub mahult kahanema ja krohvipinda mahukahanemise pragusid tekkima. Sellepärast, kui just ei pea olema puhas tsement segu, siis pannakse krohvisse muid lisandeid, näiteks lupja. Lubitsementkrohv erineb samuti omadustelt difusiooni, hüdrofoobsuse, aurutakistuse jne seisukohalt numbriliselt tsementkrohvist.
Olen vanematest ehitusaabitsatest lugenud, et kanget tsementkrohvi kasutati vanasti peamiselt hüdroisolatsiooni asemel.
Tänapäeval on muidugi hüdroisolatsiooniks ja niiskustõkkeks tõhusamad, spetsiaalsed materjalid.

[EH.INS.]

...
Aga ei pinnatugevuselt ega niiskuskindluselt pole võrreldav tsemendiga

Ma ütleks, et on küll võrreldav. Panna vastavate näitajate numbrid tabelisse ritta ja saabki numbreid kenasti võrrelda.

Väga tabav ja õige märkus!

[vuuk]

Standard on nüüdsel ajal projekteerijate A ja O. Standardeid võetakse projekteerimisel aluseks ja projekt peab olema ehitamise aluseks.
Standardis EVS-EN ISO 10456:2008 on tabelis 3 kõikidel krohvidel (kuivalt) difusioonitakistustegur µ ühesugune.
µ =10.
Samasugust infot võib lugeda ka Ehituskonstruktori käsiraamatust lk. 147.
Mis sellest järeldada?

[EH.INS.]

Jälle eksid - standard on tellijate A ja O
Nt pole ammu näinu projekteerimise lähteülesannet kus puuduks EVS 932
Palun anna mulle lähteülesanne mida Sa tahad ja täpselt selle saadki
Standardis on lumekoormus maapinnal 1,5 kN/m2
Sina ütled - sitta kah võtame 0,5 kN/m2
Ja võtamegi
Ja saabki üheselt igale poole kirja, et arvestatud nii - vastavalt tellija lähteülesandele
Kukub kokku - pöördu kuhu tahad - mina viitan tellija lähteülesandele ja tellija kohustustele (mis saavad ka kõik ilusti kirja) mis on projekteerimislepingus

[Urmas]

Jälle eksid - standard on tellijate A ja O

EH.INS., kui tellijate, projekteerijate, riigiametnike jne tegelinski jaoks EVS on A ja O, siis miks EVS ei ole veel meie seadusandjate poolt veel kohustuslikuks tehtud ja selle nõuded avaldatud Riigi Teatajas? Mõtlen EVS-de kohustuslikkuse all seda, et selle soovitusliku standardile meeldib riigiametnikel(Päästeamet ja ameti poolt volitatud isikutel nagu korstnapühkijad) viidata EVS-le kui kohustuslikule standardile. Jah, osad EVS nõuded on vastava valdkonna ministri poolt tehtud kohustuslikuks ja avaldatud Riigi Teatajas.
PS. EVS-d on koostatud(tõlgitud) ühe MTÜ poolt siiski maksumaksja raha eest.

[EH.INS.]

Urmas - nõustun kriitikaga...
See ei pea olema EVS - aga peaks olema mingi üheselt mõistetav dokument (millel oleks kaalu ka)
Ja selleks, et osapooled saaks aru millest on jutt ja mida üks peab tegema ja teine vastu saama
Kuidas oleks kui ma lisaks projekti seletuskirja esimese punktina:

NB! Ei võta materiaalset vastutust...

Lisana paneks, et üldse ei võta mingit vastutust...