Ehitusfoorum

.... et kui isegi kunagi tekib idee paigaldada maaküte, ..

Aga mõtle korra kastist välja... näiteks päikesepaneelide peale.. ?

trebla kirjutas: ↑26 Mär 2023, 23:15 Aga mõtle korra kastist välja... näiteks päikesepaneelide peale.. ?

Ma ei tea veel ehk ootan ära selle "PV paneelide hurraa" kampaania tulemused. Mittekiirustamine ja aja võtmine seedimiseks on seni ennast õigustanud.
Või me peaks hakkama mõtlema Ulli-Greta soovitustele?

Ära ootama tulemused ?
Siis pead kaua ootama. Nende kasutuselevõtt mailmas alles algab...
Aegade (OK, sajandi) algusest kuni eelmise aastani on neid maailmas kokku püsti pandud 1 TW.
Järgmine TW pidavat tulema 4 aastaga (https://www.pv-magazine.com/2022/12/23/ ... 0in%202023.)ja alates 2030 pandavat neid 1 TW aastas.
Kusjuures meie kant pole nende kasutamiseks tõesti parim... aga kui need lõunapoolsed seal oma mõttelaiskusest üle saavad, siis nõudlus kasvab nii ropult et hind ei lange kuidagi ...
Ja paistab et nad hakkavad vaikselt üle saama...

Lõuna pool, erit arengumaades on PP kasutusel juba üksjagu ja kui nad näljasurma lahendatud saavad siis jah õige soov tuleb seal. Neeger tahab ju bambusonnis arvutit ja moblat kasutada ja rikkamates aafrika maades ongi bambuskatus asendatud päikesepaneeliga justnimelt chattimiseks, nigeeria kirjade kirjutamiseks nigeerias jne.... Mõnes riigis lausa mobla on maksevahendiks aga riigis puudub siiani tsentraalne elekter... Telefoni ja paneeli saab kenasti kaasa võtta.

Kalvis kirjutas: ↑27 Mär 2023, 16:41 Lõuna pool, erit arengumaades on PP kasutusel juba üksjagu ja kui nad näljasurma lahendatud saavad siis jah õige soov tuleb seal. Neeger tahab ju bambusonnis arvutit ja moblat kasutada ja rikkamates aafrika maades ongi bambuskatus asendatud päikesepaneeliga justnimelt chattimiseks, nigeeria kirjade kirjutamiseks nigeerias jne.... Mõnes riigis lausa mobla on maksevahendiks aga riigis puudub siiani tsentraalne elekter... Telefoni ja paneeli saab kenasti kaasa võtta.

Väga hea, jätavad ehk kaamelis..ta põletamata ja kõrbestumine ei laiene...
Esimene Aafrika riik tuleb paneele per kärss siiski Wiki nimekirja järgi 40-ndana ja seegi on LAV (BRICS-i tuumariik) , järgmine on Senegal 58-ndana ...
Aga ega muidu siin maailmas miski ei muutu, kui valged inimesed ei leiuta ja arenda...

Urmas kirjutas: ↑26 Mär 2023, 21:48 Kasutaja Imelik, ma ei oota sinult mingit konkreetset soovitust, kuid kas see tsiteeritu teine lause tähendab seda, et kui isegi kunagi tekib idee paigaldada maaküte, siis võiks mõelda torustiku paigaldamise sinna, kus igatsugu rändlinnud teevad puhkepausi ehk seal on soojusvahetuseks vesisem pinnas? Elusloodus on vist mõnes mõttes targem?

Mina olen tõesti viimane mees kes selle kohta soovitusi peaks jagama aga ... a) veel on suur soojusmahtuvus, b)suur peidetud energia faasimuutustel c) märg pinnas on parem soojusjuht kui kuiv.
Täpsed arvutused ja soovitused teevad sulle spetsialistid kohaliku geoloogia põhjal. Siiski antud juhul (kui just veekogusse ei pane) oleks kasulik pealt kuiv ja vähem juhtiv pinnas ning maa-seest vesine. Tiheda juhtiva pealispinnase puhul soovitatakse kollektor panna sügavamale. Horisontaalkollektor ei ole ainus kollektori variant.
Teema algataja saaks ka spetsialisti käest suht ammendava vastuse, kui on teada kollektori temp augustis, kollektori temp kütteperioodi lõpus, energiatarve, geoloogia ja plaanitava mõju soojusjuhtivuse muutusele.

märg pinnas on parem soojusjuht kui kuiv

Nõuab kindlaid võrdluskatseid ja nende tulemusi, sest üldpõhimõttes vesi on kehv soojusjuht (NB! Mitte ajada segi vee soojuskandvusega, kui vesi on liikumas!).
https://www.taskutark.ee/otsene-soojusv ... sjuhtivus/

Kasutaja kunn24- kõike ei pea siin ilmas õnneks omal nahal järgi katsetama. Keskkonna soojusjuhtivust iseloomustab soojusjuhtivustegur λ. Mida suurem on soojusjuhtivustegur seda paremini kannab keskkond/materjal soojusenergiat edasi. Tuleb lihtsalt üles otsida vastavad tabelid.
Mis ei räägi vastu sellele et soojusjuhtivus monoliitsetes tahkistes on parem kui vedelikes.

Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides.

Seega vees on hoopis teine teema. Võrdleme ikka märga pinnast võrdluses kuiva pinnasega,lisaks muidugi pinnase tihedus. Kui tabelid vaadatud saame teada miks see nii on nagu sealt nähtub?

Palun tabeleid, näiteks kuiv savi või liiv vs märg. Ma ei vaidle, lihtsalt huvitav näha. Väitsid justkui keerutad tabeleid näpukeste vahel.

kunn24 kirjutas: ↑27 Mär 2023, 23:15

märg pinnas on parem soojusjuht kui kuiv

Nõuab kindlaid võrdluskatseid ja nende tulemusi, sest üldpõhimõttes vesi on kehv soojusjuht (NB! Mitte ajada segi vee soojuskandvusega, kui vesi on liikumas!).
https://www.taskutark.ee/otsene-soojusv ... sjuhtivus/

Mul on alati märgade riiete, kinnaste, sokkidga jahedam olla kui kuivadega. Järeldan, et vesi on parem soojusjuht kui õhk.

Lihtsad järeldused on füüsika surm. Vesi viib sooja ära ka aurudes. Ka külmkapis kuivab leib ära.
Veeboileris või järves on vesi temperatuuris kihistunud ja soojust üle ei kanta. Üleval hr Imelik lubas tabeleid.
Näiteks on eksiarvamus, et vesi on elektrijuht. Ei ole. Kuid kui me lisama temasse veidi soola, hakkab juhtima.

kunn24 kirjutas: ↑28 Mär 2023, 20:51 ... järves on vesi temperatuuris kihistunud ja soojust üle ei kanta. ...
... Näiteks on eksiarvamus, et vesi on elektrijuht. Ei ole. Kuid kui me lisama temasse veidi soola, hakkab juhtima.

Kõige suurema tihedusega on +4C vesi ja sellise temperatuuriga vesi koguneb arktikas järvede põhja.

aero kirjutas: ↑28 Mär 2023, 20:33Mul on alati märgade riiete, kinnaste, sokkidga jahedam olla kui kuivadega. Järeldan, et vesi on parem soojusjuht kui õhk

See on vale järeldus. Külmem on sellepärast, et vesi aurustub märgadest riietest ja aurustumiseks vajalik soojus võetakse sinu kehast.

Pigem siis aurustub keha pinnalt, vastasel juhul me peaksime eeldama vee head soojusjuhtivust läbi märgade riiete.
Et teema laiali ei vajuks, siis jutt peaks käima soojusjuhtivus märg vs kuiv pinnas teemal.

kunn24 kirjutas: ↑28 Mär 2023, 20:00 Palun tabeleid, näiteks kuiv savi või liiv vs märg. Ma ei vaidle, lihtsalt huvitav näha. Väitsid justkui keerutad tabeleid näpukeste vahel.

Ei ei keeruta, ja hetkel pole tahtmist/aega otsida ka aga kindlasti on need ka Googlega leitavad. Selle kohta on tehtud sadu uurimustöid ja kõik on jõudnud enamvähem samale järeldusele- vahe on olenevalt pinnasest, selle struktuurist ja tihedusest u. 1,5 kuni 2 korda.

aero kirjutas: ↑28 Mär 2023, 20:33 Mul on alati märgade riiete, kinnaste, sokkidga jahedam olla kui kuivadega. Järeldan, et vesi on parem soojusjuht kui õhk. S

See järeldus vastab ka füüsika definitsioonidele. Kes kahtleb võib sama katset korrata ekstreemsemalt, välistades pinnalt auramise jahutava mõju. Hüpata külma vette (keskkond välistab auramise) kampsuniga mida katab kummiülikond versus kasutada kummiülikonna all vettind kampsunit.

... ja kuna ma juba siin kirjutan, siis täiesti maakeeles , kuigi ok , mitte täiesti usaldusväärses vormis-http://www.soojuspumbaliit.ee/Normid

Juba info moodi asi. Tnx.