Ehitusfoorum

suvaline kirjutas: 12 Juul 2020, 09:20 Kalvis, et siis ... vesiliiva kandevõime on sama, mis liival?

Ei ole. Vesiliiv on täiesti teine pinnas võrreldes liivaga. Kandevõime ei ole üldsegi sama mis liival.
Kunn24 vastas ära mis juhtub pinnasega kui vesi välja pigistada.

kunn24 ja xxx111, minge palun kooli või uuendage kutsetunnistusi. Viimased postitused tekitavad piinlikkust.

Midagi pole siis teha - tunne piinlikkust...

Tsiteerin Valdo Jaaniso-d:

Pinnasemehaanika tegeleb pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide – vundamendid, tugiseinad, tunnelid – projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul.

Kui Sa ei tea kes on Valdo Jaaniso siis peaks Sul veelkord piinlik olema...

Kas küsimus oli selles, et vundament ei võiks vees olla?
Selle peale ma ei tulnud...
Aga kui arvamus on, et ei või siis ma ei hakka sellega vaidlema
Mina probleemi ei näe (küll tuleb see arvutustes arvesse võtta)
Ilmselt ka mõned teised ei näe (nt sildade projekteerijad)

Jah mu küsimus oli küll see, et miks vundament ei või vees olla...
Ma ei tulnud lihtsalt selle peale, et see küsimus võiks olla ajendiks väitele "mine kooli või uuenda kutsetunnistust"
Millegipäras eeldasin, et ajendiks oli märkus tugevusõpetuse kohta...

Aga olen jätkuvalt seda meelt, et pole mitte ühtegi põhjust miks vundament ei võiks olla vees ja drenaaži peaks rajama põhjusel, et hoida vundamenti kuivana

Samuti olen jätkuvalt seisukohal, et pinnaste juures ei saa rääkida tugevusõpetusest vaid asjakohane on rääkida pinnasemehhaanikast, need ei ole samad asjad kuigi mõlemad tegelevad kandevõime ja deformatsioonide hindamisega

xxx111 kirjutas: 12 Juul 2020, 15:23

kunn24 ja xxx111, minge palun kooli või uuendage kutsetunnistusi. Viimased postitused tekitavad piinlikkust.

Midagi pole siis teha - tunne piinlikkust...
Tsiteerin Valdo Jaaniso-d:

Pinnasemehaanika tegeleb pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide – vundamendid, tugiseinad, tunnelid – projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul.

Kui Sa ei tea kes on Valdo Jaaniso siis peaks Sul veelkord piinlik olema...

Kolleeg Valdo keerab hetkel hauas teist külge, sest osatakse tsiteerida ainult tema teadustöö pealkirju, saamata sisust aru.

Lihtsalt huvi pärast - mis argument täpsemalt häirib?
Milline aspekt ajendab soovitama "mine kooli või uuenda kutsetunnistust"?

1. Tugevusõpetus (tavaline ehitusmaterjal nt puit, teras vms) ei ole sama mis pinnasemehhaanika (pinnas kui materjal)?
2. Vundament võib olla vees?
Või midagi muud...

Ma ei tea, kuidas meie maal saviga lood on, aga mujal maailmas esineb nn "expansive clay"-d, mis veega küllastudes mõnusalt paisub. Väike veetoru rike võib päädida pragusid täis vundamendiga.

http://www.dhses.ny.gov/recovery/mitiga ... e-Soil.pdf

Expansive Soils – Any soil that expands when wet and shrinks
when dry is an expansive soil. Soils are tested using an
accepted standard of measurement to determine swell
potential. Expansive soils can exert pressures up to 15,000
lbs. per foot causing the breakdown of building foundations
and structural integrity. Roadbeds may also be affected, and
could lead to avalanche and collapse when cutting into
mountains and hillsides

Expansive soils are present throughout the world and are known in every US state. Every
year they cause billions of dollars in damage. The American Society of Civil Engineers

1 New York Geological Survey
2014 New York State Hazard Mitigation Plan Land Subsidence
3.13-3 Final Release Date January 4, 2014
estimates that 1/4 of all homes in the United States have some damage caused by
expansive soils. In a typical year in the United States they cause a greater financial loss to
property owners than earthquakes, floods, hurricanes and tornadoes combined.

kunn24 kirjutas: 13 Juul 2020, 00:21 Kui vundament ja müüritis on mingil määral armeeritud, siis eramaja all võiks rääkida mingi nurga tõusust või langusest. See ei tohiks olla teema. Eramaja kuubikut on lihtne nii jäigastada, et tungrauaga võib terve nurga üles tõsta. Keerulisem on hoonetega, mis tõesti panustavad vundamendi stabiilsusele terves osas. Tähele tuleb panna ka seda, et aluspinnase niiskusrežiimi ühtlasel muutumisel selle hoone tõus või vajum on ühtlane, st suurt teemat pole.

Pole nii palju haridust ja ei oska arvata, kas meie tingimustes talvine pinnase külmumine on teema? Jüri aleviku lähedal, kus minu mälu järgi peaks olema suhteliselt paene pinnas, oli igatahes külmakerkest tekitatud maja liikumine ikka suur teema. Kas kuivas pinnases vs niiskes pinnases on külmakergete oht ja sellest tulenevad probleemid väiksemad?

Aga kui nüüd tagasi tulla esmase postituse küsimuse juurde, et kas siis on vaja drenaaži?

Esimesest postituses kirjeldatud asjaoludest ei ilmne drenaaži vajadust. Suuresti elamute drenaažiteema pärineb keldrite ajastust, postitusest ei ilmne, kas antud hoonel keldriga puutumust on.

Ehituse ajal veetõrje süvendist ei ole vundamendi kaitseks.
See on vajalik pinnase loodusliku struktuuri rikkumise vältimiseks ja leondumise vältimiseks.
Muu hulgas piiratakse vajadusel mehhanismidega aluspinnasel liikumist.
Ehitusaegne veetõrje süvendist ja ekspluatatsiooniolukord on erinevad asjad.
Vundamenti ennast (betoonkonstruktsiooni) pole vaja vee eest kaitsta.

xxx111,
et kui vundamendi ümbert leondub pinnas siis vundament püsib õhu ja armastuse toel?

et kui vundamendi ümbert leondub pinnas siis vundament püsib õhu ja armastuse toel?

Kas Sinu väide on, et ükski vundament ei tohi olla vees ja vundamendi ümbrus peab olema alati kuiv?
Kui jah siis mina vaidlen vastu ja jään enda juurde, et vundament võib olla ka vees
Veetase võetakse geotehniliste arvutuste juures arvesse
Vundamendile endale ei tee vesi midagi (vastav keskkonnaklass)
Kui ehitusgeoloogilised tingimused välistavad selle, et vundament võib asuda vees siis on teine lugu
Algne küsimus oli: mis põhjusel ei või vundament asuda vees?

On vahe kas pinnas on looduslikus olekus "vees" või lastakse süvendil sademete käes leonduda ja seal samal ajal liigutakse mehhanismidega...

Ma ei näe probleemi niiskuse tungimisel vundamenti
Samuti ei näe ma probleemi külmatsüklitel - teoreetiliselt
Materjalid (sh keskkonnklassid) tuleb valida vastavalt
Soklis üldiselt külmumise probleemi ei ole (ei tohiks olla) sest külmasildade minimeerimiseks tuleks sokkel soojustada
Küll tuleb takistada niiskuse sattumine vundamendist ülespoole so "tuppa"...
Projektlahenduse küsimus...

xxx111, eks ta tore ole kui vundament vees, aga
kas hernes kaunas võib kasvada?

Suvaline - minu aru ja mõistus Sinu tasemele ei küüni, tunnistan seda, ei saa kahjuks Sinu mõttelennule pihta...
Enda jaoks loen teema lõpetatuks...

xxx111,
"Enda jaoks loen teema lõpetatuks..."
Arvan, et olete võimeliseks rohkemaks.

Pahad tõved võivad ootamatult mõjuda:
https://forte.delfi.ee/news/varia/kohut ... d=90330269

https://www.wired.com/story/what-does-c ... um=twitter

suvaline kirjutas: 14 Juul 2020, 20:05 kas hernes kaunas võib kasvada?

Enne olid poolfabrikaadid, nüüd liblikõielised. Tehnilise haridusega inimesed argumenteerivad siin loogiliselt. Sa soovitad neil uuesti kooli minna aga ise... Trollid niisama?

aero kirjutas: 15 Juul 2020, 16:17

suvaline kirjutas: 14 Juul 2020, 20:05 kas hernes kaunas võib kasvada?

Enne olid poolfabrikaadid, nüüd liblikõielised. Tehnilise haridusega inimesed argumenteerivad siin loogiliselt. Sa soovitad neil uuesti kooli minna aga ise... Trollid niisama?

Kus Te siin lihtsas drenaažis inseneeriat nägite?

Kas dreeniv kiht( kild vms) ise võib olla taldmikust allpoolt? Toru ,ma saan aru, peaks justkui taldmikust kõrgemale jääma.