Päikeseküte:vaakumkollektor vs. plaatkollektor

[2korda2]

Kallis külaline.
Nagu ma tunnistasin, on asi minu jaoks võõras. Seega, kui tead parandada, siis tee seda palun. Öelda, et minu järeldused on lihtsalt valed, ei aita ei mind, ega ka kedagi teist.
Kisamisest on asi kaugel olnud. Igas postituses olen püüdnud leida kasvõi mingeid aluseid oma väidetele (viited), vastupidiselt Sinu poolt kirja pandule.

to Tanel,
Selle asemel, et udutada "toksige neti-s sisse "heat pipe vaakumkollektor" " (selle peale annab Googel täpselt ÜHE vastuse), oleks võinud kohe öelda, et esindad konkreetset müüjat ja anda viite õigesse kohta.
Muide, kuidas saab vältida seda ülekuumenemise effekti (netist lugedes jäi silma, et süsteemid kannatavad isegi 250 kraadiseid temperatuure)? Kui suurt kollektorit kasutad? Mis maksab see süsteem kokku (lugesin hinnakirja aga jäi segaseks)? Kas paigaldate ka?

[tubasoojaks]

tõde hakkab tasapisi selguma
tavalise eesti traditsiooni kohaselt,kurjalt klähvides ja teisi hammustades
ilma asjakohase huumorita
kuigi mõned ajavad päikesesooja=solar collector.. ja päikeseelektri=photovoltaic,solar cell... segamini
aga milleks vaja käia kaugete maade lehekülgedel,piisab naabrite tegemiste uurimisest :
http://www.neste.fi , seal vali *kotilämmitys* ja *aurinkolämpö*
seal asjad konkreetselt selgitatud
seal maal on juba palju päikeseenergia fänne

omal ajal vaatasid kõik soome tv-st emmanueli filme,polnud raskusi tekstist aru saada
tänapäeval möni teeb suured silmad,et mis keel see soome on??

aga pikk jutt,.... jutt
me semuga tellisime vaakumkollektorid,tahame veel vananaiste suvest matti võtta
krt,see pajero jääb jälle vist ostmatta
ah pole seda vajagi,selle eest on meil sinised torud katusel,mis naabreid palju rohkem huvitavad kui päikest varjav auto...

[Ints]

Päikeseenergia hulgast meie laiuskraadil on siin juttu olnud.Kas nüüd keegi võiks välja tuua ka konkreetsed numbrid selle kohta,kui palju läheb maksma selline päikesekollektor (kui suur?),millest meie laiuskraadil ka kasu on?

[Greenlust]

Hindadest : http://www.greenlust.ee

[Ints]

To:Greenlust

Äkki sa tooksid siiski välja mingi konkreetse hinnanumbri,kui palju üks keskmine komplekt maksab?Seal hinnakirjas on kõik jupid eraldi,mingi ülevaate saamiseks peaks sellesse teooriasse üsna põhjalikult süvenema.Mina näiteks ei tea,kui mitu m2 kollektorit oleks vaja meie kliimasse,millised vidinad sinna juurde veel peavad kuuluma jne...

[2korda2]

Minul ei käinud emmanuel soome keeles kõrva sosistamas - Tartu asus piisavalt kaugel "roiskuvat kapitalismi" levitavatest jaamadest. Sestap on inglise keel ka märksa selgem
Mis puutub aga erinevate tehnoloogiate segi ajamisse, siis see oli taotluslik. Mina näen päikeseenergiast eelkõige tolku jahutuse saamisel, sest teda on ikka kõige rohkem siis, kui tegelikult sooja eriti vajagi pole. Lisaks ei ole ma leidnud ikka veel ühtegi kohta, kus oleks sõltumatute testide abil toodud välja nende torude efektiivsust. Tootjate endi lehelt võib leida kuni 99% numbreid aga neisse suhtun ma suhteliselt skeptiliselt. Greenlust'i kaudu leidsin ühe pildi, kus peal 80%. See on natuke usutavam aga tahaksin siiski sõltumatut katset.
Eeldades 80% saame talvel horisontaalruumeetrilt 0,16kWh päevas, et paneel on kaldega, siis võiks eeldada ~0,3kWh (selleks peaks teadma täpsemalt päikese kõrgust ja ka seda, kuna päevasel ajal tavaliselt taevas selge on). Selle järgi võiks oletada, et vaja on ca 10m2 pinda? Isegi sellisel juhul ei saaks ikkagi täielikult loota päikesele - meil on lihtsalt liiga pilvine kliima.

[Greenlust]

Tootja andmetel annab üks üheseinaline vaakumtoru 110w, töötemperatuur HP otsas ~250C -proovisin ja käega katsuda ei soovita!

NASA kodukalt järgmine inf:
Average Daily Radiation on Horizontal Surface (kWh/m2/day) Lat 58
Lon 25 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec
10-year Average 0.38 1.08 2.17 3.74 5.35 5.67 5.30 4.01 2.52 1.35 0.56 0.24

- niisiis ikkagi ei saa aru kust kohast võetakse arvud 0,16kW/h päevas ruutmeetrilt lisaks asi kasutab ka hajuskiirgust pilvise ilma korral. Sooja tarbevett kulub minul igaljuhul suviti rohkem kui talvel ja samade torudega saab väga edukalt lahendada ka jahutuse - hinnast ainult on küsimus (solar powered air conditioning)

Parimat!
Tanel Talva
5221144

[Greenlust]

Vabandan - eelnevaid küsimusi ei märganud
Niisiis endal 150 liitrine boiler ja 15 HP ühes. vaakumtoru.
Lihtsuses peitub ju vülu...

Kui huvi komplekti vastu - siis tekib esitek küsimus kas soovitakse ainult sooja tarbevett või küttelisa ka:

Tarbeveele - kollektor, torud, elektrooniline juhtpult, pump, soojuskandja, paisupaak ja loomulikult soojusvahetiga boiler.
(Minu puhul om boiler katusel ja lisavidinaid vaja pole -hinnakirjas kolm esimest varjanti = kogu kupatuse hind)

Lisan infot kahjuks hiljem - töö ootab
Tervitades
Tanel

[Ints]

Tarbeveele - kollektor, torud, elektrooniline juhtpult, pump, soojuskandja, paisupaak ja loomulikult soojusvahetiga boiler.
(Minu puhul om boiler katusel ja lisavidinaid vaja pole -hinnakirjas kolm esimest varjanti = kogu kupatuse hind)

Sain ma õigesti nüüd aru,et ainuüksi sooja tarbevee tegemine maksab ca 61000.- eeku? (hinnakirjas kolm esimest varianti).

[2korda2]

Tootja andmetel annab üks üheseinaline vaakumtoru 110w, töötemperatuur HP otsas ~250C -proovisin ja käega katsuda ei soovita!

NASA kodukalt järgmine inf:
Average Daily Radiation on Horizontal Surface (kWh/m2/day) Lat 58
Lon 25 Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec
10-year Average 0.38 1.08 2.17 3.74 5.35 5.67 5.30 4.01 2.52 1.35 0.56 0.24

Ma oletan, et numbrid on toodud minu pakutud lehelt.
Nagu ma omas postituses viitasin, panin sinna laius- ja pikkuskraadid ja sain detsembri väärtuseks 0,20. Eeldades, et efektiivsus on 80% (Greenlusti enda koduka kaudu leitud piltidelt leidsin) tulebki 0,20 korral kasulikuks soojushulgaks 0,16kWh (0,24 puhul oleks kasulik soojusehulk 0,192kWh). Kuivõrd torud ei ole pikali maas vaid lõuna poole kaldu, siis arvasin ise, et detsembri jaoks võiks arvata 0,30 kWh (0,24 puhul võime arvestada näiteks 0,36)kWh. Miks võtsin aluseks detsembri näidu? Sellepärast, et mina tahan end detsembris ka pesta. Kui süsteem aga ei suuda mulle piisavalt sooja vett aasta läbi toota, siis pean ikkagi välja ehitama 2 süsteemi ja seega arvestama ka topeltkuludega.
Muide, sellesama NASA leheküljel olevad arvud väljendavad jutsnimelt kogu langevat kiirgust ("Average Daily Radiation" - pole sõnagi otsekiirgusest, mida on märksa raskem mõõta), seega hajuskiirgusest lisa ei maksa loota.
Muide, kuidas sa käega seda katsusid? Võtsid vaakumümbrisest välja? Või on see otsas olev jaotustoru katteta? Asja idee peaks ju olema soojuse salvestamine, seega igasugu välismõju ligipääs oleks paha (mõtle talvel -20 kraadi ja tugev tuul).

to ints:
loodan, et said valesti aru. Mõeldi ikka, et üks kolmest esimesest, vastavalt vajadustele. Ehk siis 20K+lisakulud torude, isolatsiooni, kinnituste jms näol, et vesi alustuseks katusele jõuaks ja siis sealt soojenenuna tagasi ka.

Suvekuudel on asjal ilmselt jumet: >4kWh/m2 (kätte saadav soojus). Sellisel juhul ehk piisaks ka 3m2 (inimeste tarbimisharjumused on väga erinevad).
Tegelikult peaks selle süsteemi ilmselt ühendama aga boilerisse, milles on kas elektritrenn, gaasikatel vms "kindel" küttevahend. Selle küttesüsteemi juhtautomaatika tuleks siis reguleerida nii, et kui boileris oleva vee temp langeb alla X-i, siis panna käima lisaküte. Kas Greenlust sellist lahendust pakub? Hinnad?

[Teine külaline]

Sekkuks vestlusse ja tooks mõned lihtsad numbrid (pärit ülaltoodud Neste kodulehelt). Andmed Helsingi kohta, seega sobivad hästi ka meile:
-päikeseenergiaga on võimalik kompenseerida kuni 50% tarbeveele kuluvast energiast ja 10-25% kütteenergiast. üle selle on on antud lehe andmeil ebaotstarbekas kusjuures 100% sooja vett saab päikeselt ainult juuli kuus samas detsember ja jaanuar on nullipoisid.
-kõige väiksem süsteem (kahe paneeliga) toodab aastas ca 1800 kWh
-süsteem maksab 2600 euri ehk ca 40 000 EEKi
-võttes elektri hinnaks jämedalt 1.-/kWh on antud andmetel tasuvusaeg ca 22 aastat

[Ints]

päikeseenergiaga on võimalik kompenseerida kuni 50% tarbeveele kuluvast energiast ja 10-25% kütteenergiast.võttes elektri hinnaks jämedalt 1.-/kWh on antud andmetel tasuvusaeg ca 22 aastat

Kui arvestada veel seda,et päikesepaneelile tuleb lisaks välja ehitada ka parralleelne kütteallikas (mis katab puuduoleva energia hulga),siis läheb tasuvusaeg veelgi pikemaks.

[Greenlust]

Tervitus kõigile - töö tehtud ja aega vastata.

Muide, kuidas saab vältida seda ülekuumenemise effekti (netist lugedes jäi silma, et süsteemid kannatavad isegi 250 kraadiseid temperatuure)? Kui suurt kollektorit kasutad? Mis maksab see süsteem kokku (lugesin hinnakirja aga jäi segaseks)? Kas paigaldate ka?

Ülekuumenemisest tingitud probleem on lahendatud "boiler katusel" süsteemi puhul lihtsalt: Ülemises otsas boileri peal on suuremat sorti termo/rõhuklapp mis avaneb enne täielikku keemaminemist ja laseb kuumema vee ülalt välja ja seega külma alt sisse. Paigaldust on samuti võimalik pakkuda.

Äkki sa tooksid siiski välja mingi konkreetse hinnanumbri,kui palju üks keskmine komplekt maksab?Seal hinnakirjas on kõik jupid eraldi,mingi ülevaate saamiseks peaks sellesse teooriasse üsna põhjalikult süvenema.Mina näiteks ei tea,kui mitu m2 kollektorit oleks vaja meie kliimasse,millised vidinad sinna juurde veel peavad kuuluma jne...

Kui olemasolevas küttesüsteemis on juba vertikaalne ~200l boiler põhjas asuva soojusvahetiga e. siuga ja kollektori on võimalik paigaldada suunaga lõunasse siis vajab üks 4-ne pere ~2,5.3m2 antud kollektoripinda olenevalt tarbimisest:
Näide - Kollektor 2,45m2 12 438 + Kontroller 1821 + paisupaak ~300 +
tsirkulatsioonipump ~1600 + liitmikud tagasilöögiklapid ~1000 + vasktoru--isolatsioon ~2500 (~180eek/m) + läbiviigud ja hermetiseerimine = ~22 000 koos käibemaksuga. Lisandub paigalduskulu.
Lihtsam lahendus on panna boiler koos torudega kus on sisse ehitatud juba elektritenn ja täisautomaatika (1 kolmest esimesest hinnak.) katusele. Samuti saab panna eelsoojendama tarbevett juba olemasolevale soojaveeboilerile.
Paraku tasuta lõunaid pole ja sellega kaasneb talvel lisakulu torude külmumiskaitseks.

Lisaks ei ole ma leidnud ikka veel ühtegi kohta, kus oleks sõltumatute testide abil toodud välja nende torude efektiivsust. Tootjate endi lehelt võib leida kuni 99% numbreid aga neisse suhtun ma suhteliselt skeptiliselt. Greenlust'i kaudu leidsin ühe pildi, kus peal 80%. See on natuke usutavam aga tahaksin siiski sõltumatut katset.

Sõltumatutest katsetest ei oska küll vastata aga enamuse maailma eri nurkades torude tootjad annavad samu suurusjärke. Miks üheseinaline vaakumtoru on suurema efektiivsusega kui kaheseinaline - täpselt, jääb ära üks takistus ja üks peegeldus.

Muide, sellesama NASA leheküljel olevad arvud väljendavad jutsnimelt kogu langevat kiirgust ("Average Daily Radiation" - pole sõnagi otsekiirgusest, mida on märksa raskem mõõta), seega hajuskiirgusest lisa ei maksa loota.

28.08.07-päev otsa vihma,rahet ja äikest algtemp hommikul pärast tarbimist 23 õhtul 39 koos tarbimisega.

Vabandan segase hinnakirja pärast, nüüdseks on sinna täiendusi lisatud.
Failid said küll pisut suured aga kannatust. http://www.greenlust.ee/index_files/page0005.htm

[linnokas]

omal plaanis tellida sarnaseid kollektoreid, mida pakub greenlust. Võimalik tellida ka pumpade ja torude süsteem. Hind tuleb mõistlikum, kui greenlusti oma. Kui kellelgi huvi, andke teada, ühiselt tellides transport natuke odavam vast.

-Hannes
linnokas@hot.ee

[2korda2]

Hinnad? Paigaldus? Garantii?

[linnokas]

Hinnad? Paigaldus? Garantii?

Hinnad on ca 25 - 30% madalamad, kui Greenlusti hinnakirjas
Paigaldus - isetegemine, või mõne ehitusmehe abil
Garantii - tootja poolne, 5-10 aastat, sõltuvalt viguritest. AGA tootja asub kaugel hiinamaal . Samas on võimalik tellida ka lisa vaakumtorusid, ca 200 eek/tükk ja mõned torud annavad paneeliga tasuta kaasa (kui transpordil peaks mõni katki minema vms)

aga rõhutaks, et ei paku seda teenusena ja ei tegele müügiga. Samuti on tegemist ilmselt ühekordse ettevõtmisega (sest tellimise eesmärk on saada omale mõned paneelid katusele)
Lihtsalt võimalus mõnele iseehitajale saada kollektorid mõistliku(-ma) hinnaga.

[Ints]

Garantii - tootja poolne, 5-10 aastat, sõltuvalt viguritest. AGA tootja asub kaugel hiinamaal

Ehk siis sisuliselt garantiid ei ole.

[2korda2]

Garantii - tootja poolne, 5-10 aastat, sõltuvalt viguritest. AGA tootja asub kaugel hiinamaal . Samas on võimalik tellida ka lisa vaakumtorusid, ca 200 eek/tükk ja mõned torud annavad paneeliga tasuta kaasa (kui transpordil peaks mõni katki minema vms)

Minu jaoks tähendab see siiski sisuliselt garantii=0, sest ma ei kujuta ette, kuidas leiad odava transpordi võimaluse hiinamaale, et oma katkised torud vahetusse saata.

Samas hinnaklass ~16K kogu süsteemi eest on juba mõeldav kulutus.

[Greenlust]

Ka Greenlust tegi sügiseks paar soodsat toodet
http://www.greenlust.ee/index_files/page0005.htm

Päikest!

Tanel

[talupoeg]

kas süsteemis vesi sees ,et ülekuumenemisel kuumvesi ülalt välja ja külm alt peale .talvel läheb jamaks ja mis saab katlakivist

[stc 101]

To:Greenlust! Loen ja imestan, et müüte toodet, aga reaalseid numbreid meie Eesti kliimale teil ei ole. See mida tootja ütleb, teame me kõik . Miks te ei võiks reaalse katsetuse alusel enda toodet müüa. Talv ju tulekul. Räägiks kevadel näiteks edasi!
Päikese energia kujuneb paratamatult tegijaks tulevikus!
Päikest kõigile!

[linnokas]

kas süsteemis vesi sees ,et ülekuumenemisel kuumvesi ülalt välja ja külm alt peale .talvel läheb jamaks ja mis saab katlakivist

mõistlikum oleks vast siiski kinnise ringlusega süsteem, kus vee asemel mõni külmumiskindel lahus (glükoosi või alkoholi lahus näiteks).

Ülekuumenemise vältimiseks üks võimalus on kasutada piisavalt suurt boilerit, kuid kui mitu päeva kütab ja vett ei kasuta, siis läheb ikka liiga kuumaks..

Lisaks on süsteeme, kus paneelis on vedelik ainult siis sees, kui pump töötab. Kui pump seisma panna voolab vedelik spets paaki ja paneel jääb tühjaks. Antud lahenduse korral ei tea, kuidas see mõjub paneelile (kas paneel ei kuumene üle päikese käes, kui soojust vedelikuga minema ei kanta..)

[talupoeg]

omal kinnine süsteem ja kütab 2000 l akupaaki .ei mingit muret külmumise ege ülekuumenemisega pluss paisupaak.mida kallimaks läheb elekter seda kiiremini tasub ära.tosooli läks 21 liitrit.

[uurib]

omal kinnine süsteem ja kütab 2000 l akupaaki .ei mingit muret külmumise ege ülekuumenemisega pluss paisupaak.mida kallimaks läheb elekter seda kiiremini tasub ära.tosooli läks 21 liitrit.

Mitu ruudune kollektor sul on?

[talupoeg]

16 m2 mitte vaakum