Oma tarbeks tehtava töötasu arvestus?

[Külaline]

nonäed, külaline, nüüd oleme juba täitsa ühel nõul - aeg maksab ja seda on võimalik teistelt osta.

lihtsalt tundub, et sinu teoorias maksab alati ka su oma aeg, tegelikult maksab sinu jaoks ainult teiste aeg ja teistelt ostetavad hüved (toode/teenus). pole vahet kus ja milline tegevus, sinu vabal ajal või ajal mille eest sa tasu ei saa ning olukorras kus tegevuse ja kulutatud aja tulemit sa ise tarbid , siis selle tegevusega sa ei teeninud ekvivalenti. See aeg maksis 0 , kasu/kahju said ise. Iseendale sa ei maksa ja isegi, kui maksaksid, siis see oleks teeseldud tehing, ekvivalenti ei teki juurde ja ei jää vähemaks. Kui tegevusega olid seotud kulud, siis sa tarbisid lihtsalt midagi lisaks.

on selge, et oma vabast ajast võib midagi reaalset toota või teenusena pakkuda n: küttepuid, häid emotsioone , lükata lund, teistel selga sügada jne ja seda kõike ka realiseerida. Sellisel juhtul on nendeks tegevusteks kulutatud aja hinda tõesti võimalik arvutada ekvivalendi kaudu, aga see ei erine millegi poolest enam tasustatud tööajast.

Ka sinu majas elavad vaesed inimesed tõenäoliselt väärtustavad aega aga nende aeg maksab lihtsalt niivõrd vähe, et oma tööle sisuliselt alternatiive pole.

alternatiiviks on ju ka oodata , et lumi sulab, naaber lükkab või naabermajade eest lund lükata ja oma maja eest teenus võtta või ekvivalendiga midagi muud peale hakata. sellesuhtes sa nagu eristaksid "oma töö", "nende aeg maksab" jne , aga ei paista aru saavat hüve mõistest ning hüve ja ekvivalendi suhtest , tarbimise mõistest. Muidugi ei ole keelatud mõlgutada mõtet, et lugedes tund aega riigiteatajast mingit seadust võib eeldada, et see aeg on tasustatud jursitsi või halvemal juhul jursitis abi tunnihinnaga , lund lükates unistada kojamehe tunnihinnast jne aga kõik see on 0 kuniks ei ole keegi sulle selle aja eest maksnud, selles ajas loodud väärtust ostnud.

[Külaline]

Oma töötasu võib hinnata hinnapakkumisi võttes või nt. analüüsides üüriarves nn. "teenuste" otstarvet.

unistada ju alati võib ja unistustest saavadki tegevused alguse aint , et "töötasuks" muutub see hindamine ainult juhul, kui sul see 8100 eurot taskus .... igal muul juhul oled lihtsalt "hinnates" unistanud. Ise ära tehes ja selle eest makstes 700 eurot kulutanud ja 8100 osas unistust kokku hoidnud, kui 700 kõikide peale kokku klappinud, siis reaalse töö tegija on teistele 8100 osas tasuta unistusi loonud.

[simpson]

Või siis megaintressiga swedile seda summat 10+ aastat maksnud. See ongi point. Mitte maksta üle. Või oleksite Te maksnud ja mugavat päeva nautinud?

[Külaline]

Ja millise rea peale kirjutate siin foorumis kulgetud (ja mitte väikese) aja?

[Urmas]

Oeh, kohe ei tea mida kostagi,aga tänud ikkagi minu harimise peale raisatatud ajast/rahast, sest minuni ei jõua kohale mingisuguse hüpoteetilise hinna olemus reaalse ekvivalendi olemusega rahakoti vahel. Olen vist liiga materjalistlik olevus?

No ei näe ma vahet, kas ma vedelen diivanil 1 tund või lükkan selle asemel lund, sest mõlemad tegevused ei too mulle reaalselt ühtegi €-t rahakoti vahele ja unistamine, et ma hoidsin kokku kojamehe mittepalkamise arvelt mingi x summa €-d ei too samuti rahakoti vahele ühtegi €-t. Nagu mingi tumeaine teooria, numbriliselt ja igatsugu valemitega on selle olemasolu nagu tõestatud, aga näinud ja katsunud pole seda veel keegi.

Rokikas,jah, ka metsa,ahju(de), korstnate ja muu seonduva soetamisele tuleb teha kulutused nagu ka mugavuskütete korral ja need võivad lõppkokkuvõttes jääda samasse suurusjärku. Samas on ahjude eluiga ja hoolduskulud enam-vähem teada, aga igatsugu soojuspumpade vs ahjud töökindlus/vastupidavus ajas kaldub siiski ahjude poole.
Minu arvates on siin veel üks väike "aga". Tänapäeval enam keegi ei osta metsa ega ehita endale ainult ahjuküttel põhinevat maja, vaid need "tasuta oma metsast" puud lähevad ikkagi juba ammu valmis olevale või renoveeritud majale, mille kütteüsteemi uuendamiseks tehtavad kulutused ostuvad liiga kalliks vs oma vaeva panustamine küttevarumisele oma metsast.
Kui ahju enam ei jaksata kütta, siis tavaliselt ei jaksata ka muud teha ja tuleb hakata hooldekande asutusse kolimise peale mõtlema.

Oma metsast saadud "tasuta puud" ja oma töötundide hinna paika panemine on veidi erinevad asjad.Oma töötundide teemal hetkle ei viitsi kirjutada, aga küttepuude tegeliku hinna saab kergelt teada, nagu juba seal kütteforumi teemas kirjutatud: nende väärtus on täpselt selline, millise hinnaga reaalselt oleks võimalik need ära müüa...

EMS, ka meie kütame hetkel pärandusena saadud metsast tehtud puid, aga meie poolt tehtud kulutused on enam-vähem sellised nagu ühes teises teemas kirjeldasin. Edasine on minu jaoks kõik hüpoteetiline "oleks", millel pole mingit pistmist reaalsete kulutustega. See on minu arvamus.

[Külaline]

Tänapäeval enam keegi ei.... ehita endale ainult ahjuküttel põhinevat maja...

Ehitab ikka ja need polegi nii väga erand juhused

[2korda2]

Urmas,
milleks teema selliselt püstitasid kui nüüd ütled, et teiste aeg oli sinu jaoks raisatud? Raiskasid ju sellega ka enda aega?! Kui tegelikult ei soovinud asjas selgust saada, siis oleks võinud kohe nii öeldagi - ma poleks hakanud täiendavalt selgitusi jagama. Sul on oma seisukoht, minul oma. Las siis nii olla.

Külaline,
miks rikkad inimesed ostavad rohkem lihttööde (muru niitmine, lume lükkamine jms) teenuseid? Neil ei tohiks ju ka endale kulutatud aeg midagi maksta? Ometi nii tehakse. Rikas hindab oma aega kallimaks, kui spetsialisti töötasu. Niisiis palkab endale aiakujundaja ja ise läheb samal ajal näiteks purjetama. Pärast naudib veel kaunist aeda takkapihta.
Loomulikult on ka siin erandeid ja nii mõnigi rikas niidab ise muru vms. Sellisel juhul hindab see inimene vastava töö poolt loodud väärtust (enamasti emotsionaalset) enda jaoks kõrgemaks, kui spetsialisti töötund. Tüüpiline näide on vanatehnika putitamine - ajakulu on kolossaalne, restaureeritud asja turuhind tihtipeale aga tagasihoidlik. Võtke näiteks Jay Leno - mehel on raha terve armee mehhaanikute palkamiseks (mõned palgal ongi), ometi teeb mees ka ise käed õliseks.

Rohkem siia teemasse ei postita - ülaltoodu alusel oleks see raiskamine.

[Külaline]

miks rikkad inimesed ostavad rohkem lihttööde (muru niitmine, lume lükkamine jms) teenuseid? Neil ei tohiks ju ka endale kulutatud aeg midagi maksta? Ometi nii tehakse. Rikas hindab oma aega kallimaks, kui spetsialisti töötasu.

sellel "miks rikkad?" ei ole mingisugust seost sellega, et oma vaba (tasustamata) aeg on 0 hinnaga, sest ka neil on oma vaba (tasustamata) aeg 0 hinnaga. Kuidas keegi tasustamata aega sisustab ei olegi majandusteooria mõistes oluline ja mida keegi oma ekvivalendiga teeb ei ole ka oluline.

[EMS]

Oma metsast saadud "tasuta puud" ja oma töötundide hinna paika panemine on veidi erinevad asjad.Oma töötundide teemal hetkle ei viitsi kirjutada, aga küttepuude tegeliku hinna saab kergelt teada, nagu juba seal kütteforumi teemas kirjutatud: nende väärtus on täpselt selline, millise hinnaga reaalselt oleks võimalik need ära müüa...

EMS, ka meie kütame hetkel pärandusena saadud metsast tehtud puid, aga meie poolt tehtud kulutused on enam-vähem sellised nagu ühes teises teemas kirjeldasin. Edasine on minu jaoks kõik hüpoteetiline "oleks", millel pole mingit pistmist reaalsete kulutustega. See on minu arvamus.

Jah, oma erinev arvamus asjast võib igaühel olla, aga see ei tähenda seda, et see ka tegelikult õige oleks.
Muidugi sinu poolt tehtud KULUTUSED küttepuudele ei ole sama mis on nende puude reaalne VÄÄRTUS. Näiteks leian metsast 100-euroste paki (10000 eur). Panen selle 1 eur maksnud paberkotti ning lähen põletan kodus ahjus ära. Kas ära põletatud asjade väärtus oli 1 eur või 10001 eur?

[Külaline]

Jah, oma erinev arvamus asjast võib igaühel olla, aga see ei tähenda seda, et see ka tegelikult õige oleks. ...

Loomulikult, sest on minu arvamus ja on vale arvamus.

... Muidugi sinu poolt tehtud KULUTUSED küttepuudele ei ole sama mis on nende puude reaalne VÄÄRTUS...

Nagu aru saan, siis siin meie arvamused ei lahkne, aga ainult eeldusel,et ma ka müün maha need puud.

... Näiteks leian metsast 100-euroste paki (10000 eur). Panen selle 1 eur maksnud paberkotti ning lähen põletan kodus ahjus ära. Kas ära põletatud asjade väärtus oli 1 eur või 10001 eur?

Kuidas on see näide seotud oma tarbeks tehtava töötasu arvestamisega?

Urmas

[EMS]

Nagu aru saan, siis siin meie arvamused ei lahkne, aga ainult eeldusel,et ma ka müün maha need puud.

Urmas

Ma arvan, et see ei olegi vajalik, et need puud ära müüa, vaid vajalik on see, millise hinnaga reaalselt saaksid müüa kui tahaksid. Nagu see metsast leitud raha näide, ei ole vaja reaalselt minna poodi selle eest ostma, saamaks teada et seda oli 10 000 eur väärtuses.

Töötasu arvestamisest ma pole veel rääkima hakanud siin teemas, esialu püüaks nii lihtsa asjaga nagu "oma metsast saadud küttepuude väärtus" jutud räägitud saada.

[Külaline]

Nagu see metsast leitud raha näide, ei ole vaja reaalselt minna poodi selle eest ostma, saamaks teada et seda oli 10 000 eur väärtuses.

raha on universaalne vahend, leiad selle ja tead mis selle väärtus on , puud ei ole universaalne maksevahend sa võid arvata mis on puude turuväärtus, aga sul ei ole seda väärtust ennem realiseerimist. Peale müüki on, seniks võid ju mõtelda , et need puud on väärt 0, 100 , 1000, jne pole vaja sul jõudagi töötasu arvestamiseni, kui elementaarset loogikat selles ei näe.

[Külaline]

Miks pean oma metsast (20 hektarit) just hobi korras tehtavad talvepuud (9 rm) igal aastal turuhinda arvestama?
Käin 5 kuud pea kõik nädalavahetused metsas jahil või jääl kalal ka hobi korras. Peaksin siis sealt saadud liha- kalakilo ka eurodesse ümber arvutama? See oleks muidugi karm ja ajaks
Ja mul on veel hobisid, mida saaks nn nii pluss kui miinus poole peale kirjutada, tundideks ja bensiiniks lahti arutada, see on absurd

[EMS]

Küttepuude tegeliku väärtuse võib vabalt teada saada ilma neid tegelikult realiseerimata. Siin ei saa vaadata mingit ostu-müügi hinda kusagilt kuulutustest, olenevalt piirkonnast ja muudest asjaoludest loomulikult on see väärtus väiksem, sest need oleks vaja ka transportida potentsiaalse ostja juurde või lasta tal endal transport organiseerida, sel juhul oleks ta nõus maksma vähem raha.
Kui niimoodi mõelda ei oska või ei taha, siis ei imestaks kui ühel "heal" hetkel põhimõtteliselt mingil sarnasel teemal millegagi orgi otsa astute. Oletame näiteks, et elektri hind langeb nii palju, et elektriga küttes maksaksid aastase kütmise eest 200 eur, aga sina kütad oma puudega edasi, sest need on ju tasuta käes, kuigi selle koguse eest mis aastas ära põletad, saaksid soovi korral 300 eur puhtalt kätte, seega muretu kütmise ja veel 100 eur pealegi. See on lihtsalt üks näide. Konkreetselt mina olen küll välja arvutanud, kas mul ikka tasub maalt saadud "tasuta" kasepuid linna vedada kamina kütmiseks (kamin toetab elektrikütet) või tasuks mul need puud hoopis linnas ära müüa ja selle raha eest võiksin vabalt ainult elektriga kütta.
Aga miks ei võiks jahilt saadud liha hinda või kalapüügilt saadud kala hinda rahaliselt välja arvutada? Äkki mõnikord tuleks hoopis välja, et olekski mõttekas hoopis ära müüa (eeldusel kui see võimalik on, toiduainetega pole see vist nii lihtne, igasugused tervisekaitsenõuded vms...), mitte lihtsalt ära süüa. Kui ma püüaksin üsna mitu kg angerjat, mille eest võiks saada näit. 100 eur ja samal ajal rahaga on kitsas olukord ning ei jõua õieti süüagi osta, kas mul tasuks need angerjad lihtsalt ära süüa (saaks võibolla nädal aega ainult neid süüa), või siis hoopis ära müüa ja saadud raha eest saaksin 3 nädalat söönuks?

[Külaline]

Kahju, kui inimestel pole hobisid ja peavad kõik oma vaba aja tunnid ja hobid eurodeks ümber arvutama ja leitud raha näidetega seda juba kümnes kord õigustama ja tõestama. Mõni selline on ulukiliha kiloks hooaja lõpus 40 euri saanud. Ja seda on looduses viibitud aja ja hea seltskonna eest ju vähe? Sama ka kevadel metsas puid tehes
Side lõpp.

[Külaline]

Kui ma püüaksin üsna mitu kg angerjat, mille eest võiks saada näit. 100 eur ja samal ajal rahaga on kitsas olukord ning ei jõua õieti süüagi osta, kas mul tasuks need angerjad lihtsalt ära süüa (saaks võibolla nädal aega ainult neid süüa), või siis hoopis ära müüa ja saadud raha eest saaksin 3 nädalat söönuks?

sa saad teada prognositud väärtuse ("võiks saada") mitte tegeliku väärtuse ("raha mille eest saaks kolm nädalat söönuks"), olenevalt vara likviidsusest ja turuolukorrast võib prognoos olla täpsem ja vastupidi. Et arvuta mis sa arvutad elektrit ostad halupuu eest ikkagi alles siis , kui halupuu on euroks vahetatud. Asju ostes sa talitad ssarnaselt ja sa võtad oma reaalse väärtuse (euro, halupuu, angerjas) ja prognoosid mitu osa mingit teist hüve sa selle eest mingil hetkel võiksid saada (rohkem puid, rohkem elektrit, odav vs kallis) , prognoos võib olla täpne (n: hinnakirja järgi) või piisavalt täpne (n: naabriga saunas arutades jne ) , aga reaalseks muutub tehingu hetkel kus ekvivalent (euro, halupuu jne) on hüve vastu vahetunud.

Kogu selle prognoosi juures ongi kõige raskem osa reaalse tehinguni jõudmine ehk müümine.

[EMS]

Kahju, kui inimestel pole hobisid ja peavad kõik oma vaba aja tunnid ja hobid eurodeks ümber arvutama ja leitud raha näidetega seda juba kümnes kord õigustama ja tõestama. Mõni selline on ulukiliha kiloks hooaja lõpus 40 euri saanud. Ja seda on looduses viibitud aja ja hea seltskonna eest ju vähe? Sama ka kevadel metsas puid tehes
Side lõpp.

Ei PEA arvutama, võib vabalt ka nö. pimesi tegutsedes edasi elada. Looduses heas seltskonnas viibida või kevadel "jõusaali asemel" metsas puid teha saad ju ka siis täpselt samamoodi kui selle tagajärjel tekkinud väätuse (liha, küttepuud) rahaks teed (juhul kui tahad).

sa saad teada prognositud väärtuse ("võiks saada") mitte tegeliku väärtuse ("raha mille eest saaks kolm nädalat söönuks"), olenevalt vara likviidsusest ja turuolukorrast võib prognoos olla täpsem ja vastupidi. Et arvuta mis sa arvutad elektrit ostad halupuu eest ikkagi alles siis , kui halupuu on euroks vahetatud. Asju ostes sa talitad ssarnaselt ja sa võtad oma reaalse väärtuse (euro, halupuu, angerjas) ja prognoosid mitu osa mingit teist hüve sa selle eest mingil hetkel võiksid saada (rohkem puid, rohkem elektrit, odav vs kallis) , prognoos võib olla täpne (n: hinnakirja järgi) või piisavalt täpne (n: naabriga saunas arutades jne ) , aga reaalseks muutub tehingu hetkel kus ekvivalent (euro, halupuu jne) on hüve vastu vahetunud.

Kogu selle prognoosi juures ongi kõige raskem osa reaalse tehinguni jõudmine ehk müümine.

On võimalik soovi korral teada saada ka mitte litsalt suvaliselt prognoositud väärtus, vaid täpne prognoos ja seega täpne väärtus Näiteks otsid vastava ostukuulutuse ja uurid mis hinnaga ollakse huvitatud su 20 rm küttepuid või 10 kg angerjat ära ostma, siis uurid palju kokkuvõttes läheb maksma transport (või millise hinna eest ostja ise järgi tuleks). Soovi korral on mõningate asjade korral võimalik mingist ettevõttest võtta ka ametlik hinnapakkumine, ei tea kuidas angerjaga lood, aga küttepuid ostvaid firmasid on küll.

[Külaline]

Siin on üks kommentaar Postimehe artiklile.
Inimene võiks ju rõõmu tunda, et saab "tasuta"trenni teha lumetõrjumisega.

Lumi7 minutit tagasi

Kõik sahajuhid pole aga naglad, vaid mõned on ka vastutulelikud, kui saad õigel ajal neid teepeal pidama.
Meil näiteks õnnestus mõnegi juhiga läbirääkida ja tegid ka värava esised tervel lõigul puhtaks, lükates lume raudtee poolsele metsa tuka äärde, kus maju polnud.
Nii jäi vähem lund lükata.
Ja oli kergem ka vanuritel ja lapse vankritega vanematel teedel kõndida.
Praegu aga väidavad, et veokite jaoks ei jätku kütust ja pole lume ära veoks kohti piisavalt, kuigi kumbagi saaks ja peaks ette planeerima enne talve tulekut ja arvestama ka lumerohksete talve tulekutega.
Mis tõttu ongi vale samm see, et karistadakse kinnistute omanikke, kes ei jõua iga kord õigeks ajaks lund ära koristada, sest neile tekitadakse pidevalt topelt tööd juurde.
Ja sa arvad, et see lumekoristamine on kerge etapp, veel eriti neile, kellel suured krundid on ?
Eksid meil näiteks aia esise koristamisele kulus päevas sirka 2-4 tundi suure lume tulekute aegadel.
Sisuliselt alati peale 22 hilisõhtuti sai labidaga tänavat puhastatud või peale lumesaju lõppu, sest ei jaksanud lõpus enam igapäevaselt vähese aja tõttu lund lükata ära.
Kerge on neil seal pulgal mõelda aga koristada neist paljud ise ei viitsi.

[siimsusi]

Mu tuttava tuttaval on maja nõmmel teede ristmikul nii et kõnnitee on piki kahte krundi külge ~80 jm. Tahab või ei taha aga need peab ta lumest puhtad hoidma iga päev (lisaks sisehoovile) ja ka vajadusel liivatama. Muidu tuleb mupo ja ...

Just Delfist lugesin, et Eestis on 4800 orja! Need ongi siis need, keda Savikas on sundinud tasuta tööle!
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=70505899