Ehitusfoorum

Seda kardan isegi. Peab proovima asjaliku projekteerija leida. Ehk annab kombineerida, et osa majast on radikate ja osa põrandaküttega. Paraku põrandaküte jääks siiski kahte kõige ebasobivamasse tuppa, millel on mõlemal suured maast laeni aknad lõunapoole. Jah, radikad saaks uputada ka põrandasse aga kuna ehitus on niigi äärmiselt kulukas, siis prooviks läbi ajada võimalikult lihtsate sõlmedega. Kõetavat pinda on 179 ruutu, millest umbes poolele kannataks kindlasti radikad panna. Kütma hakkan kas hariliku halupuu katlaga või puugaasikatlaga.

Selliste eelduste juures on kõige odavam ainult radikatega lahendus.

Ilmselt esialgu nii teengi. Samas paigaldan kohe ära ka põrandakütte ringid. Kunagi tekib ehk soov kasutada. See kuni 1000eur väljaminek ei ole nii hull, kui pärast a) põranda lõhkumine b) juurde valamine.

Külaline kirjutas: Hommikul sisetemperatuur 21C päeval tõusis päikse toel 24.5C, õhtul l 20.00 langes 21C peale tagasi ja see kõik hommikuse välitemperatuuri -10C päevaSE -5C jures.
Päevaga jahtub põranda maha, öösel köetakse üles, ehk päeval kütab nii päike kui põrand majja pea 25C ja see on veebruari keskel.

Samuti lõunas suured aknad. Aga sellist kütmist küll ei ole. Toas hoiame 23-24 kraadi. Hommikuks tavaliselt kukub siina 23.4 kanti ja pump kütab. Kui päike välja tuleb siis toas temp tõuseb ja andurid seinal lövad ringid kinni. Päeva tipp hetkel kuskil 25.8 kanti jäänud. Ehk siis kraadi võrra üle soojenenud.
Siis muidugi päeval põrand jahtub ja õhtul 23 ajal hakkab kütmine pihta kui automaatika ringid jälle lahti laseb.

Ma oletan, et sa lased sinna torusse liialt kuuma vett peale. Selle pärast suudab põrand pikalt veel kütta ka siis kui temp on käes. Või sul ei ole automaatikat mis ringid kinni paneks.

Muidugi oleks hea kui põrandaandur oleks olemas. Minul ei ole ... sellest tunnen puudust just sügisel ja kevadel. Kui öösel külmetab ja päeval päike väljas on. Aga kuskilt ei ole leidnud kas põrandaandur aitab kokku hoida kütet sellistes tingimustes.

Kindlasti on põrandaküte ca 10% kulukam kui radiaatorküte. Mugavuselt, aga parem. Mis see 10 % siis maksab, kui aastane gaasi kulu 2500m3 siis 10% on 250 m3 x 0,47 eur= 117,5 eur aastas olekski hind mugavuse eest. No ütleme üks korralik kärakapanemine ja kõik.

Soojuspumbaga majas on põrandaküte soodsam kui radiaatoritega küte sest temp on madalam ja soojuspumba kasutegur parem.
Kui päike hakkab paistma:
Tempreratuuri reguleerimisel on oluline ka inerts ehk hilistumine. Põrandakütte hilistumine on oluliselt suurem kui radiaatoritel. Seetõttu on vaja parema tulemuse saavutamiseks ka paremat tehnikat ehk impulssregulaatorit, näiteks http://kyte.danfoss.com/PCMPDF/FHHX000710_VDSPG202.pdf

Coolhouse kirjutas:Soojuspumbaga majas on põrandaküte soodsam kui radiaatoritega küte sest temp on madalam ja soojuspumba kasutegur parem.
Kui päike hakkab paistma:
Tempreratuuri reguleerimisel on oluline ka inerts ehk hilistumine. Põrandakütte hilistumine on oluliselt suurem kui radiaatoritel. Seetõttu on vaja parema tulemuse saavutamiseks ka paremat tehnikat ehk impulssregulaatorit, näiteks http://kyte.danfoss.com/PCMPDF/FHHX000710_VDSPG202.pdf

Kuidas saab see impulssregulaator ette arvata kuna tekib päike ja lajatab temperatuuri üles.

Ega impulssregulaator (ehk pidevatoimeline regulaator ) ei teagi,millal päike pilve tagant välja tuleb. Toas olev andur edastab (juhtmevabalt) pidevalt ehk väikeste ajavahemike järel toa temperatuuri regulaatorile. Kui temp muutub suurusjärgus näiteks 0,1 C siis hakkab regulaator juba tööle.
See on võrreldav automaatpiloodil lendava lennuki sattumisega õhuauku või autol külglibisemise vastase süsteemi rakendumisega. Nii lennuk kui ka auto ei tea, millal õhuauk on või juht kurvis liialt gaasi vajutab .
Muidugi ei saa külglibisemise automaatika rakenduda seisval autol või siis ka kütteautomaatika juhul kui maja on üleköetud ja kõik klapid on kinni või pumbad seisavad.
Põranda inerts on muidugi suur kuid samas võiks küsida , kuidas ennustaja Edgar asju ette näeb või ehk kas ka väike arvuti protsessor võiks analüüsida temperatuuri muutusi.

Põrandakütte saab teha ju ilma betoonita, reageerib kiiresti, ja põrand soe.
Üldiselt, kui kombineerida ilma betoonita põrandaküte, seinaküte ja madala temperatuuriga radikad saab soojuspumbaga vee temperatuuri sama madalal hoida, kui betoonpõranda puhul, ainult, et inerts praktiliselt puudub.
Paljudes Soome madalenergia majades just sellist kooslust kasutatakse.

Guest kirjutas:

Külaline kirjutas:
Ma oletan, et sa lased sinna torusse liialt kuuma vett peale. Selle pärast suudab põrand pikalt veel kütta ka siis kui temp on käes. Või sul ei ole automaatikat mis ringid kinni paneks.

...ja kui soojuskandja temp. on 25 ja õhutemperatuur köetavas ruumis ka 25 või rohkem, siis Jumala abiga soojusülekannet küttelt ruumi ei teki, olgu need kütteringid kinni või lahti.