eterniit maha-plekk asemele???

restauraator

See väide, et kerge katus tingimata ära lendab on ikka rohkem müüt. Enda valikute õigustamiseks kõlbab vast ainult endale sisestamiseks, mitte kõva häälega väljaütlemiseks. Olen kakskümmend aastat valmistanud ja paigaldanud nn kergeid katuseid, nii 4-6 kg/m2 kohta.Siiani pole ükski ära lennanud. Ei saa öelda, et need oleksid väiksed ja madalal, vastupidi, suur osa ikka kõrgel ja eriti rasketes ilmastikutingimustes. Loomulikult loodusejõudude vastu ei saa, kui ikka tahab, siis keerab kõik kokku, olgu see siis millest tahes.

ketas · Lugemata postitus Postitas **ketas** » 28 Mai 2007, 20:55

No hea küll. Kuidas on väitega, et raskemat katusekatet ei tohiks lihtsalt vahetada kergema vastu, all olevat konstruktsiooni muutmata?

restauraator

Kui all on siis kipsist, viimasepeal, euroviimistlus tehtud, siis mõni sarikas või tala võib tõmbuda küll pärast raskuse eemaldamist sirgeks tagasi ja selle vinge viimistluse sisse võivad tekkida praod. Muud ohtu ju ei tohiks olla.

Kui mõeldakse roovitust, siis kahtlemata vajavad erinevad katusekatted vahest erineva paigutusega roovitust.

ketas · Lugemata postitus Postitas **ketas** » 28 Mai 2007, 21:31

Selline jutt oli:

http://www.epl.ee/artikkel/370436

restauraator

Seda jutukest on ka ennem loetud. Eriti naljakas on põhjendus, et katus lendas ära selle pärast, et oli asendatud kergema materjaliga. See kerge materjal võttis lendu aga kaasa ka raskema ballasti! NB! mitte ei lennanud ise ära. Tegelikku põhjust pole üldse mainitudki. Vaid räägitakse, et kergem katusekate vähendas tuuleimamisest tekkivat tõmbepinget traatkinnitites. Keegi targem võiks selle lause lahti kirjutada?

See tähendab siis umbes-täpselt sellist juttu, et kui müürilatt või ka sarikate otsad on traadiga parapetiplokkide külge seotud, siis kergem katusekate vähendab traadi tõmbepinget!

Hea, et veel ei räägita, et sellised viilkatused on ehitatud madala kaldega, mis vastab lennukitiiva kraadiga ja suure tuulega paratamatult katuse pealt ära imeb nagu lennuki õhku. Oleks nagu rohkem tõepärane.

ketas · Lugemata postitus Postitas **ketas** » 30 Mai 2007, 03:27

Mina sain sellest artiklist küll teisiti aru.

Kas see soovitus on siis vale, et tasub kontrollida katusekonstruktsiooni kinnitust ülejäänud maja suhtes? Eriti, kui katus kergemaks teha.

Sina siis ütled, et seda ei ole vaja? Võibolla tõesti ei ole vaja. Võibolla ei muuda katusekatte vahetus katust nii palju kergemaks.

Mina ei tea. Sina oled 20 aastat katuseid ehitanud, mina ei ole ühtegi. Küll on aga minu arvamus, et katus võiks maja külge võimalikult korralikult kinnitatud olla. On see siis vale?

restauraator

See ei ole vale, et katusekonstruktsioon peab alati korralikult kinnitatud olema.
See jutt, et katusekate kergemaks muutudes teeb ta lendavaks on küll suur jama. Nii nimetatud lendamist soodustavad katusepleki teised omadused ja seda ka ainult siis, kui katuse kaldenurk on ehitatud tuule suhtes sobivaks. Eterniitkatuse päästab sarnases oludes, mitte materjali oma raskus, vaid see, et siis viib tuul üksikud tahvlid kaasa st. eterniittahvlid, erinevalt plekist, pole üksteise küljes kinni. Ja kui matrjali pind on tervik, siis kiiresti ülevuhiseva tuule tõmbejõud on ka kordades suurem.

Tüüp

Olgu siis mistahes katus või selle konstruktsioon, 100 tormikindlaid katuseid pole olemas. Tasuks meeles pidada, et tuul mitte ei puhu katust minema, vaid tormi ajaö katuse all olev kõrgem rõhk pressib katuse pealt minema. Katused ei lenda minema, kui pööninguaknad, katuseluugid vms lahti teha. See aitab rõhul kiiremini ühtlustuda ja oht, et katus uttu tõmbab on väiksem. Iseasi kas tormi ajal inimene muidugi kodus on.

Kaar · Lugemata postitus Postitas **Kaar** » 05 Juun 2007, 02:13

Ligikaudsed kaalud
plekk 5 kg m2
kivi 40 kg m2
märg eterniit(see levinud asbestiga variant) 20 kg m2

lumekoormus(sõltub piirkonnast)
katus alla 30 kraadi 200 kg
katus 30-60 kraadi 0-200
katus ule 60 kraadi 0
NB numbrid on ligikaudsed,proportsioonide määramiseks
seega katus 25 kraadi Lõuna Eestis m2kaal plekiga 5+25(konstruktsiooni kaal)+200=230 kg
kiviga 40+25+200=265kg
järeldused tehke ise

Silwer

Mul siis mõte selline et võtaks eterniidi maha aga tahaks panna kivi asemele. Käisin ja mõõtsin sarikaid. Sarikate mõõdud on 13/14cm * 5/6cm. Sarikate vahe on 90-100cm, korstna juures on vahe 120cm. Roovitus on pandud 50cm vahedega.

Tegin mõned pildid ka:

Nagu näha on suhteliselt jõhkra kaldega katusega (täpset kallet ma ei tea aga eks seda saab mõõta) ja vähemalt eelmine talv mul ei õnnestunud näha et sinna peale oleks olulisel määral lund tekkinud.

Mis te arvate, kas sinna kannatab kivi katusele laduda?

Kaar · Lugemata postitus Postitas **Kaar** » 05 Juun 2007, 12:24

Katuse kalle on tõesti selline,et lumi peale ei jää.Kivi kohapealt on raske pildi järgi otsustada.Sõltub see ka sarikate olukorrast ja katuse kandekonstruktiśioonist.(pennide asukoht,räästapärlinite kinnitusest jne.)
Sarikate materjal tundub olevat ebaühtlane-erinev läbimõõt.Kutsu ehituskonstrukor vaatama-saab teha põhimõttelise koormusskeemi ja hinnata konkreetset seisukorda.