Ehitusfoorum

Paar kommentaari üleval pool väidab "iooniga kütja" et tema arved, koos muu elektiriga on tugevalt alla 2000.- ja nüüd tuleb välja et 4000 ja 5000 kämoon, mis värk sellega on? Me peame jaanuaris majale kütte ära valima, muidu kisub jamaks aga vat valida ei oska.

Ioonküte on puhas elektri küte.Nimeta seda,kuidas tahad.Kui sa hindad mugavust ja puhtust,kui sul on maja ümber ruumi ja kui sul on rahalisi võimalusi,siis soovitan mina maakütet.

Olen lugenud ka sihukest kommi, kus õ-õ soojuspumba kasutaja väidab, et temal kulub kütte peale keskmiselt 300EEK/kuu.
Maimu,
kütteviisi pole mõistlik valida selle järgi, palju keegi ütleb endal kütte peale kuluvat - inimesed on erinevad, majad on erinevad.
Mingi konkreetse maja kütmiseks kulub ikka sama palju soojusenergiat, ükskõik mis kütet kasutad. Vaata palju erinevate kütteviiside korral soojusenergia KWh maksab ja palju alginvesteering maksab ning otsusta selle järgi. Maapumba korral, kui ta on korrektselt sobivasse pinnasesse paigaldatud, on soojusenergia KWh hind ligi 3 korda odavam, kui ioonkütte korral. Ja seda majast ning maja elanikest sõltumatult.

Nagu lubatud, jooksvad kulud 30.11. - 30.12.2006.
Maja 161 m2, elektrikulu 1104 kWh, sisaldab tarbeelektri, maasoojuspumba ja sundventilatsiooni.

Mul oli detsembri elektriarve 846 krooni, KWh arvu täpselt ei mäleta. õ-v soojuspump ja köetavat pinda ca 135m2 + tööruumina kasutatav kelder, kus torud läbi jooksevad ja temperatuur +16C ümber püsis.

arvata võib, et tänavune "talv" on soojuspumpade müüjatele kõvad trumbid kätte mänginud Masinad lasevad enam-vähem koguaeg maksimaalse COP juures.

Vahet ei ole, milline talv ja milline COP. Küsimus selles, millise hinnaga sulle soojuskilovatt kätte tuleb.

On küll vahe sees. Külmemal talvel tuleb tänu väiksemale COP-le ka kaks korda kallimalt see kWh kätte.

Õige ta on, ei süüvinud eelmisessse kommentaari. Õhk-vesi pumba puhul muutub kasutegur temperatuuri alanedes võrdeliselt, kasutades Tambovi konstanti . Ja eks ta nii olegi, peaaegu.
Ideaalis peaks maapumba cop olema konstantselt ca 4 tuuris, tegelikult on arvessevõetavaid faktoreid nii mitmeid, et ühest (subjektiivset) vastust teab vaid konkreetne kasutaja. Ja see ei pruugi olla samane teistega.
Teemasse tagasi pöördudes.
Ei hakka looma vandenõuteooriaid, aga mõiste "ioonküte" omab tänasel päeval ainult turunduslikku sisu.

Detsembri eest oli elektriarve kokku 1600.- (küte, soe vesi, tarbeelekter). Nüüd jaanuaris läheneb kokku 2000.- juurde, sest temp. alanes järsult ju 10 kraadi jagu. Maja üles kütmine tarbib esmalt rohkem energiat, kuid kui sobiv veetemp on saavutatud, pole enam nii "kulukas" seda hoida. Küsides mitme tuttava käest, kellel ehitus veel pooleli, kuid ioonküte valitud kütteks, põhjendust, et miks ikkagi ioonküte ja miks mitte nt maaküte. Selgituseks ütlevad nad, tuginedes oma tutvusringkonnas mitme maakütte ja mitme ioonkütte kasutaja kulude kalkulatsioonidele, et väga olulist vahet ei pidavat olema ja kui nt nüüd kui juba ioonküte paigaldatud, kuid tahaks juurde panna ikkagi maakütte, pidavat see investeering end alles 30 a. pärast ära tasuma, kuid siis on maakütte eluiga juba õhtule saanud. Kuid siiski on kõik ju suhteline ja oleneb nii majadest, kui küttesüsteemide parameetritest.

Kuna gaas on läinud kalliks ja läheb veelgi ning keegi ei tea, mida meie suur idanaaber veel võib teha on järele jäänud Ioon (elekter) ja Maaküte. Milline oleks maaküttet pakkuv parim ettevõte (loe proffesionaalsem) ja Iooni pakkuv ettevõte-Lõuna Eestis. Millise firma pumpasid ja küttesüsteeme soovitate???

Järele jäänud? Kulla mees, kütteliike on ikka märksa rohkem, kui need 2.
Ma kohe kuidagi ei saa aru, mis häda on pelletiküttel või kui tahad kokku hoida ja ei karda natuke vaeva näha, siis lihtsalt tahkeküttel (halud) toimival katlal.
Ma hoopis küsiks, mis imeloom see ioonküte ikkagi on, et seda tuleks eelistada? Mina oma varsaajuga leian, et parem panna siis juba puhas elektriküte - tuleb esialgne investeering ehk väiksemgi.
Kui praegu müügiks maja ehitaks, siis tõenäoliselt olekski valik kipsseinad ja elektriküte - saab odavalt karbi püsti. Iseasi, et pärast sees kallis (ja paha) elada on (aga müügi puhul pole see ju enda mure).

Majas (135m2 köetavaid eluruume) gaasiküte. Gaasi pealt on ka tarbevesi ja seda kulutame päris palju - u.15m3 kuus. Detsembris kulus gaasile 1350 eek. Lisaks siis üldelekter 500 eek.

Silwer, olen huvitatud! Ehk kirjeldad natuke soojustust, seinu? maja on kahe- või ühekordne? Mis lepingu järgi gaasi tarbid (m3 hind)?

Maja on ehitatud 1950-1960. 2 korruseline. Suhteliselt tuulises piirkonnas ja mere ääres (Merivälja). Välissein on täiskivi silikaat. Muidu on seinte konstruktsioonid puidust. Seinte sees on 15cm paksuselt suure struktuuriga saepuru (mõningaid kohti seinast lahti võttes paistis et on ilusasti oma koha peal ja ei ole alla vajunud).

Maja on seest renoveeritud 2006. Esimesel korrusel on põrandaküte (80m2). Teisel korrusel on küte radikatega. Renoveerimise käigus sai seintele sissepoole pandud veel 50mm kivivilla ja niiskustõke. Aknad vahetatud topelt raamidega puit-alaumiiniumi vastu (Viljandi Aken ja Uks).

Katlaruum asub asub maja all olevas täiskeldris (80m2). Katlaruumis asuvad torud ei ole soojustatud. Keldris oli -15 välistemperatuuri juures 8-9 kraadi sooja.

Katel on üks parim võimalikest: Viessmann Vitodens 333. Gaasi hind 4,45 eek / 1m3.

Katel koos krundile torustiku vedamise, paigalduse, projektide ja ühendamistega torustike külge läks maksma u. 90 tuhat (kogu tööd tegi Eesti Gaasi tütarfirma). Liitumine gaasiga 38 tuh.
-----
* Need hinnad ei sisalda siis radikaid ja nende torusid ning ka põrandakütte ehitust, selle pumpa, kollektoreid ja automaatikat.

Suured tänud detailse kirjelduse eest!

Mul köetavat pinda pisut rohkem (ca 160), seinas 20cm silbet, sellel 15cm peno, lae peal 30cm villa, kahekorruseline, alumisel põrandaküte ja ülemisel tulevad radikad. Asub lageda põllu peal Tartu külje all (ehk pisut tuulevaiksem).
Ilmselt järgmine kuu on esimene, kui kütan (esialgu ainult põrand esimesel korrusel). Üldiselt võiks mul kulud tulla ligikaudu samad (ehk pisut kõrgemad).

Äkki on meeles jaanuari kulu ka siia visata? Tänud ette!

Olen ka katlavaliku ees ja ausalt öelda ei tea mida valida. Tuleb ainult põrandaküte + vannivesi ja kodensioon katelde valik ja hind võtab nõutuks...

Kondensatsioonkatlad on ülemõistuse kallid, ma ostaks ikkagi tavakatla.
Kui gaas on olemas või liitumine pole probleem, tasuks seda valida. Muude kütteliikide (pellet, õli, süsi, turvas, soojuspump) puhul on raskem, igal liigil on omad vead. Kehtib ikkagi lähenemine - mida hooldevabam ja mugavam, seda kallim tuleb

2korda2 kirjutas:Äkki on meeles jaanuari kulu ka siia visata? Tänud ette!

Jaanuar 2007:
Gaas: 1873,45 eek
Elekter: 507,66 eek
Küttepuud kaminasse: 112 eek
Kokku: 2493,11 eek
--------------
Võrdluseks siis lisan et mul vanematel on eramus maaküte. Eluruumide pind on u. sama suur ja kogu küte on põrandakütte baasil (ehk siis natuke efektiivsem süsteem kui minul). Maja on ehitatud 5 aastat tagasi. Tuulevaiksem piirkond. Elektri kulu oli 1738 eek, kuid lisaks sellele tehti kaminasse iga päev tuld. Küttepuude kulu oli lisaks: 840 eek (28 eek / 1 pakk, kulutati u. 1 pakk päevas). Kokku kulu kuus: 2578 eek

Seega on igapäevane kulu põhimõtteliselt sama. Erinevuseks siis see et minu elu oli mugavam - kaminasse tegin tuld vaid siis kui tahtsin seda nautida, kui oleks tahtnud "ökonoomitada" siis oleks võinud rohkem tuld teha ja selle võrra gaasi kulu vähendada. Vanematel oli kaminasse tule tegemine üks tähtis osa küttest, kuna maaküte üksi oli reguleeritud hoidma toas vaid 18 kraadi.

To: 2korda2, palun loe enne jutt läbi, kui kommenteerima hakkad! Keegi pole öelnud, et saab tahet ja muud kütet kah veel kasutada. Jah, tegemist on inimese mugavusega ja sellel põhjusel küsisin, "Milliseid spesialiste-müüjaid, soovitate".

Veebruar käes ja saan öelda täna makstud elektriarve summa jaanuari külmade eest, kusjuures elades nö põllu peal linnast eemal viskas paar ööd isegi 28külmakraadi, kui just digitermoteeter lolliks ei läinud.
Aga kulu siis: küte, soe vesi ja tarbeelekter kokku 1900 krooni.

Ja lisaks veel, et toasoe on reguleeritud 23 kraadi peale...

Iooniga kütja kirjutas:Veebruar käes ja saan öelda täna makstud elektriarve summa jaanuari külmade eest, kusjuures elades nö põllu peal linnast eemal viskas paar ööd isegi 28külmakraadi, kui just digitermoteeter lolliks ei läinud.
Aga kulu siis: küte, soe vesi ja tarbeelekter kokku 1900 krooni.

kui suur maja on? ja kui võimas teil katel on?

Võrdluseks siis lisan et mul vanematel on eramus maaküte. Eluruumide pind on u. sama suur ja kogu küte on põrandakütte baasil (ehk siis natuke efektiivsem süsteem kui minul). Maja on ehitatud 5 aastat tagasi. Tuulevaiksem piirkond. Elektri kulu oli 1738 eek, kuid lisaks sellele tehti kaminasse iga päev tuld. Küttepuude kulu oli lisaks: 840 eek (28 eek / 1 pakk, kulutati u. 1 pakk päevas). Kokku kulu kuus: 2578 eek

See on küll mingi jama.Ma ei saa aru,kuhu see soojus siis läheb,et küttearve nii ebanormaalselt suur on.Või hoiavad su vanemad toas +30*C?