Ehitusfoorum

Roger10 kirjutas:Ma ei mõista. Minu arusaamist järgi oleks põranda alune osa - vundamendi sisemine osa - alati soojem kui väljast, ehk sealt peakski erinevus tekkima. Samas kust tulevad siis plokkide tootjate sõlmede jooniste soovitused, kui kõik targad on öelnud, et vanaviisi on õige.

Millistest konkreetsetest soovitustest üldse on jutt?
Tootjad pakuvad mitmeid sõlmede jooniseid ja erinevaid lahendusi. Tuleb projekteeritavale majale lihtsalt konkreetses olukorras sobiv valida.
See, et ühel joonisel on mingis kohas näidatud hüdroisolatsioon, soojustus, radoonitõke.... ei tähenda, et neid kõiki ka alati igal vundamendil analoogsetes sõlmedes kohe vaja läheb.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:
Ei olnud hüdrot ega soojustust. Miks siis nüüd peab olema? Kivist vundamendi ja seina puhul ei saa vist ideaalselt sooja põrandat, ehk ilma soojustuseta vundamendis ei saa sokli sõlmes külmasillast lahti.

Piltlikult: Kui asetad kuuest küljest soojustatud kasti (maja) soklile, siis kuhu jääb külmasild?

taastaja

Kuidas saab põranda ja seina soojustus kokku, kui vundament ja sein on laotud näiteks columbiast ja vundament on ilma soojustuseta?

Siis toimid nii: laod lihtsalt põranda soojustuse tasapinda, vundamendi ja seina vahele, sama seguga soojustuse.
Ka siin foorumis on vähemalt üks iseehitaja kes seda teed läks. Ta küll ei ehitanud nii suure soojusjuhtivusega seinaplokkidest ja oleks vabalt võinud ka teist teed minna...aga selline oli sellel hetkel tema valik. Kindlasti jagab ta ka ise kogemusi, aeg-ajalt olen ikka kohanud teda veel siin luusimas

taastaja

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:
Ei olnud hüdrot ega soojustust. Miks siis nüüd peab olema? Kivist vundamendi ja seina puhul ei saa vist ideaalselt sooja põrandat, ehk ilma soojustuseta vundamendis ei saa sokli sõlmes külmasillast lahti.

Piltlikult: Kui asetad kuuest küljest soojustatud kasti (maja) soklile, siis kuhu jääb külmasild?

taastaja

Kuidas saab põranda ja seina soojustus kokku, kui vundament ja sein on laotud näiteks columbiast ja vundament on ilma soojustuseta?

Siis toimid nii: laod lihtsalt põranda soojustuse tasapinda, vundamendi ja seina vahele, sama seguga soojustuse.
Ka siin foorumis on vähemalt üks iseehitaja kes seda teed läks. Ta küll ei ehitanud nii suure soojusjuhtivusega seinaplokkidest ja oleks vabalt võinud ka teist teed minna...aga selline oli sellel hetkel tema valik. Kindlasti jagab ta ka ise kogemusi, aeg-ajalt olen ikka kohanud teda veel siin luusimas

taastaja

Jah, põranda tõstad seinte vahele, aga see ei vii seina ja põranda soojustust kokku, külmasild küll väheneb aga jääb alles.

vuuk kirjutas:

Roger10 kirjutas:Ma ei mõista. Minu arusaamist järgi oleks põranda alune osa - vundamendi sisemine osa - alati soojem kui väljast, ehk sealt peakski erinevus tekkima. Samas kust tulevad siis plokkide tootjate sõlmede jooniste soovitused, kui kõik targad on öelnud, et vanaviisi on õige.

Millistest konkreetsetest soovitustest üldse on jutt?
Tootjad pakuvad mitmeid sõlmede jooniseid ja erinevaid lahendusi. Tuleb projekteeritavale majale lihtsalt konkreetses olukorras sobiv valida.
See, et ühel joonisel on mingis kohas näidatud hüdroisolatsioon, soojustus, radoonitõke.... ei tähenda, et neid kõiki ka alati igal vundamendil analoogsetes sõlmedes kohe vaja läheb.

Siin nüüd küll vahet pole. Võtad lahti fibo, aeroci või columbia-kivi veebilehe ja leiad sõlmede joonised. Kõigis on joonised mis reeglina käsitlevad madalvundamente ja ka horisontaalset perimeetri EPSi. Kuid Piirfeldi varasema selgitusega saab pigem nõustuda.

Vuuk - sul on täisvundamendis (joonisel) eps müüride vahel taldmikuni? Ja kui seda mitte täisulatuses kasutada, siis kui sügavale? Kui vundament ehitada külmumispiirist sügavamale, siis oleks ju mõistlik, et ka eps ulatub sinna maani.

Roger10 kirjutas: Siin nüüd küll vahet pole. Võtad lahti fibo, aeroci või columbia-kivi veebilehe ja leiad sõlmede joonised. Kõigis on joonised mis reeglina käsitlevad madalvundamente ja ka horisontaalset perimeetri EPSi...

Kahtlemata on ümber perimeetri asetsev horisontaalne soojustus madalvundamendi elementaarne osa. See, et minu postitatud pildil seda pole, ei tähenda selle mittevajalikkust. Vaid, et pilt on lihtsalt pooleli. Kui tähelepanelikumalt vaadata, siis sellel on ju ka täitepinnas puudu. Ja palju muudki, mis sõlmede joonistel ära näidatakse.
Selle illustratiivse pildi mõte oli näidata, kus peaks asetsema vertikaalne soojustus, kuna kivivoodriga välisseina variandi puhul ei saa see asetseda vundamendi välispinnas. Vastasel juhul poleks kuhugile kivivoodrit toetada.
Ma ise arvan, et ega minu poolikut nõuannet siin foorumis ei saa ka kritiseerida, kuna see on ju tasuta. Eriti selle taustal, et ka raha eest saadavates projektides on paljud olulisemadki detailid näitamata.

Roger10 kirjutas:...Vuuk - sul on täisvundamendis (joonisel) eps müüride vahel taldmikuni? Ja kui seda mitte täisulatuses kasutada, siis kui sügavale? Kui vundament ehitada külmumispiirist sügavamale, siis oleks ju mõistlik, et ka eps ulatub sinna maani.

Sellele küsimusele vastuse saamiseks tuleks esmalt mõelda, mis on üldse selle vertikaalse soojustuse peamine mõte.
Selle esmaülesanne on läbi lõigata vundamendi välispinnast tulev külmasild põranda betoonplaadini ja välisseina alumisse nurka.
Aga sügaval maapõhjas ta seda ülesannet ei saa ju kuidagi täita.
Kui argumendiks pole võimaliku pinnase külgsurve tõttu vundamendi ebapiisav tugevus, siis ega see muidugi seal midagi halba ka ei tee.

vuuk kirjutas:

Roger10 kirjutas: Siin nüüd küll vahet pole. Võtad lahti fibo, aeroci või columbia-kivi veebilehe ja leiad sõlmede joonised. Kõigis on joonised mis reeglina käsitlevad madalvundamente ja ka horisontaalset perimeetri EPSi...

Kahtlemata on ümber perimeetri asetsev horisontaalne soojustus madalvundamendi elementaarne osa. See, et minu postitatud pildil seda pole, ei tähenda selle mittevajalikkust. Vaid, et pilt on lihtsalt pooleli. Kui tähelepanelikumalt vaadata, siis sellel on ju ka täitepinnas puudu. Ja palju muudki, mis sõlmede joonistel ära näidatakse.
Selle illustratiivse pildi mõte oli näidata, kus peaks asetsema vertikaalne soojustus, kuna kivivoodriga välisseina variandi puhul ei saa see asetseda vundamendi välispinnas. Vastasel juhul poleks kuhugile kivivoodrit toetada.
Ma ise arvan, et ega minu poolikut nõuannet siin foorumis ei saa ka kritiseerida, kuna see on ju tasuta. Eriti selle taustal, et ka raha eest saadavates projektides on paljud olulisemadki detailid näitamata.

Keegi pole vaidlustanud sinu joonist. Sa siin teise lehe ülal ise esitasid küsimuse - Millistest konkreetsetest soovitustest üldse on jutt?
Ma vastasingi, et kõigilon sellised joonised. Ja Piirfeld mainis, et tema selliseid lahendusi ei poolda. Lihtsalt segatusse ajab see kui siin laidame aga plokkide tootjad söödavad lahendused ette nagu parimaid ja ainuõigemaid lahendusi.

Vuuk - su pildil on fasaadi kandev vundamendimüür ehitatud seest tühjadest kividest, mida tootja Columbia-Kivi ei soovita sellel kohal kasutada.
Ehkkki, näiteks ka arendaja Bluesky teeb oma Rae valla arenduse majad ka sellest odavaimast kivist, mis jääb muidugi varjatuks.

Nurgakivist mäletan, et Tulbi arenduses valati küll mõlemad kihid betooni täis. Ühes lõigus nägin ka tühja välimist müüri.

Samas mis odavamast kivist sa räägid? Vähemalt saatelõigus ütleb küll, et Columbia-kivist on vundament.

mustik kirjutas:Vuuk - su pildil on fasaadi kandev vundamendimüür ehitatud seest tühjadest kividest, mida tootja Columbia-Kivi ei soovita sellel kohal kasutada.
Ehkkki, näiteks ka arendaja Bluesky teeb oma Rae valla arenduse majad ka sellest odavaimast kivist, mis jääb muidugi varjatuks.

Tootja peabki soovitama täisplokki igaks juhuks, sest peab andma tootele garantii.
Olen kuulnud küll jah kuulujutte, et õõnes-plokid võivad lõhki külmuda.
See juhtub, kui ploki õõnsused on talvekülmaga veega täidetud. Selline olukord on väga ebatõenäoline. Kui on palju vett siis pole külma. Kui on pakane, siis on vee tase madalal ja plokid veest tühjad.
Eks vundament projekteeritakse ikka vastavalt koormustele ja millistes tingimustes tööle hakkab.
Nende plokkide survetugevuseks deklareerib tootja 18mPa.
Tavalise eramu puhul peaks sellest olema küll ja veel.

Vuugi joonised väga head. Mul tekkis väike küsimus horisontaalse hüdro kohta? Endal hetkel selline seis: 1.4m sügvusel tald,seal peal kahes kihis 300x600x2600 betoonplokk+vöö.Sealt edasi 2 rida 240 columbiat sokkel. Hüdro vahel ja läheb edasi 200 fibo sein.
Nii nüüd soojustusest: tallast 50 mm eps ja soklis läheb katkestamatult üle 100mm epsiga.(Ümbritsetud alates tallast 90 columbiaga). Jooniselt loen välja, et hüdro katkestab soojustuse. Endal oli silme ees, et vundamendi ja sokli soojustus läheb katkestamatult üle seinasoojustuseks. Kivifassadi alla läheb hüdro! aga kas soojustuse vahele ka? Vundamendi ja sokkli soojustuse vahele ei pannud. Lähi ajal algab seina soojustamine. Kuidas komenteerid Vuuk?

waithboy kirjutas:... Kivifassadi alla läheb hüdro! aga kas soojustuse vahele ka? ...

Hea küsimus. Kuidas on parem või õigem, minul siin-kohal kindel ühene seisukoht puudub.
Ei mäleta ka, et kusagil varasemas töös olnud projektis oleks nii peensuseni see sõlm ära olnud lahendatud.
Horisontaalse hüdroisolatsiooni funktsioon on takistada maasisese niiskuse tõusu kapillaarjõu toimel seinamaterjali sisse ja seda-mööda üles. On teada, et ilma toimiva horisontaalse hüdroisolatsioonita võib niiskus jõuda kuni teisele korrusele välja, kahjustades seina viimistlust, mõjudes halvasti soojapidavusele ja olles soodustavaks teguriks hallitusele või isegi majavammile.
Kuid kapillaarniiskuse liikumine tuleb kõne alla peamiselt niiskust tõhusalt imavate materjalide osas. Kasutades soojustusmaterjalina tooteid, mis niiskust ei ima, seega hüdroisolatsiooni sellest aspektist vaadatuna ei vaja.
Hüdroisolatsioonimaterjali katkestuskoha tekitamisega saab soojustuste ühenduskoha sõlm soojustuslikust lähtepunktist vaadatuna parem. Samuti võimaldab see lahendus tuulutada vundamenti, kui seina õhuvahe on ühenduses vundamendi omaga.
On ka ohud.
Kuna sel juhul seina õhuvahe peab töötama mitte ainult seina tuulutusena vaid lisandub ka vundamendi maasisene niiskus, siis peaks teoreetiliselt olema tuulutuspilude suurus ja hulk dimensioneeritud ka vastavalt, et maa sisemusest tulev niiskuskoormus seina niiskusrežiimile halvasti ei mõjuks.
Teiseks võib fassaadi ladumise käigus pudeneda müürisegu õhuvahesse nii, et jääb soklijoone kohal troppi. See sildab vundamendi ja seina müüritise hüdroisolatsiooni kohal, mistõttu maasisene niiskus pääseb sedakaudu fassaadimatejali sisse.
Lisaks ühe argumendina ühtse katkematu hüdroisolatsiooni kasuks räägib ka paigaldamise lihtsam teostatavus. Kahes osas kleepimine on ju ikkagi ajamahukam.
Aga kas ja kuidas Teil projektis on see sõlm näidatud?

Antud sõlme kohta seletus puudub.