Ehitusfoorum

Aivard, ära selliste mõõtmetega soemüüri ehita, mida vuuk pakub.
1. see tahmub väga kiiresti ja saad sellist soemüüri väga tihedalt puhastada
2. pead omale ise puhastamiseks riistad tegema, sest müügil olevate riistadega seda puhastada võimalik ei ole.
Vaata julgelt Veski raamatust mõõte, seal annab pottidest ehitatud soemüüri sisemiseks laiuseks 13cm. servi tellistest 12cm. Servi tellistest on sellepärast kitsam, et otsakivi määrab soemüüri kogulaiuse, sellisel juhul tuleb sisemistes lõõrides kasutatavaid kive kitsamaks lõigata, või raiuda. Kahjuks õpetatakse vuugi poolt pakutud varianti osadel kursustel ja osa pottseppi teevadki õpetuse järgi, kuid soemüüri omanikud õnnetud, kuna selliste puhastamine müügilolevate tööriistadega võimatu. Mina teen tellistest (65X85X250) soemüüri, mille välismõõt on 31cm, soemüüri otsakivid tuleb küll lühemaks lõikuda, kuid sisemisi kive ei pea töötlema. Võid teha ka 33,5cm. laiuse soemüüri, aga siis vaja kõik siselõõri kivid lühemaks töödelda. See jutt, et kividest soemüür soojaks ei lähe ei vasta tõele, kõik sõltub pottsepa oskustest, saab edukalt ka 12cm. sest kivist soemüüri soojaks, kui pottsepp vähegi oskab, kuid seda ma eriti ei soovita ehitada.

Koit.

Aivard kirjutas:... Millise ristlõikega on korstnasse suubuv ava ja soemüüri ja pliidi vaheline ava ?...

Ütlen ausalt ära, ma ei arvuta iga pliidi juures austria valemitega. Teen, nagu tunne on ja siiani pole see petnud. Arvutan õhu/avade/lõõride omavahelisi suhteid.
Mis on hirmsuurest ühenduse august kasu, kui seal taga on 16x16 lõõr? Pildilt paistab auk umbes 15x19cm, korstna ava on pisut tillem.

Koit kirjutas:... kõik sõltub pottsepa oskustest, saab edukalt ka 12cm. sest kivist soemüüri soojaks, kui pottsepp vähegi oskab, kuid seda ma eriti ei soovita ehitada...

See lause kätkeb endas vastuolu.
Ilmselgelt ei soovita sa 12cm kivi soojamüürile sellepärast, et see on liiga paks. Oskamises pole siin asi. Põhjus peitub koldes. Pliita kolle on selleks liiga väike. Kui aga ikkagi teha paks soe sein, siis on ta mõõtudelt väike.
See 8cm soeseina puhastamise jutt oli hea. Selle peale ehitaja alati ei tulegi.

Koit kirjutas:... Mina teen tellistest (65X85X250) soemüüri, mille välismõõt on 31cm, soemüüri otsakivid tuleb küll lühemaks lõikuda, kuid sisemisi kive ei pea töötlema...

Kas vaheseinad paned servi PTT kivist?

Koit kirjutas:Aivard, ära selliste mõõtmetega soemüüri ehita, mida vuuk pakub.
1. see tahmub väga kiiresti ja saad sellist soemüüri väga tihedalt puhastada
.............

Koit.

Mis mõttes tahmub kiirest? ...et ristlõikest tulenevalt jääb lõõri pind väiksemaks või?
Vuuk-i ehitatud soemüürile ei tohiks ainult nii nigelat pliiti külge ühendada, see tahmaks ka õhema seinaga soemüüri kiiresti ää.
Ja kes ütles, et soemüüri seinad peavad ühepaksused olema? Korraliku koldega pliidile võib vabalt Vuuk-i soemüüri alumise rõhtlõõri paksemast kivist laduda ja pärast seda soemüüri välismõõtmed tagasi tõmmata.
Aivard-is saan aru, et tahab võtta kõik, mis võimalik(põrandani lõõrid..jne) ..alguse asi

Koit kirjutas:Aivard, ära selliste mõõtmetega soemüüri ehita, mida vuuk pakub.

Mina ei paku, vaid jagasin kogemust. Mõtlesin, et ehk on pottseppadel ja amatööridel midagi sellest "kõrva taha" panna. Tegelikult lisaks veel juurde, et kui lugeda tänast standardit siis ei tohigi enam nii õhukeste seintega soemüüri ehitada. Seega ehitage enesele vastavalt standarditele paksuseinalise ja villaga isoleeritud ja olge oma külmade, tuimade soemüüride üle õnnelikud. Muidugi passiivmajja ja madalenergiamajja need ehk sobivad hästi.
Nii, et kõigepealt soojustage oma majad ka kindlasti ära

Koit kirjutas: 1. see tahmub väga kiiresti ja saad sellist soemüüri väga tihedalt puhastada

Infoks, mina olen lõõre puhastanud 2 korda aastas. Kevadel ja sügisel. Sama tihti sai puhastatud vana soemüüri lõõre, mille lõõrid olid tulenevalt materjalist küll avaramad, aga tõmme oli miskipärast sellel märksa halvem.

Koit kirjutas:
2. pead omale ise puhastamiseks riistad tegema, sest müügil olevate riistadega seda puhastada võimalik ei ole.

Vat see on minu jaoks halvaks uudiseks, et müügil pole lõõriharjasid, millega saan oma lõõre puhastada. Mul õnneks üks olemas, üsna tutikas, mille hiljuti poest ostsin ja sellega saan täiesti edukalt puhastada. Pole probleemi olnud.
Seetõttu tundub Koidu jagatud info mulle natuke veider. Aga võib-olla nüüd enam tõesti ei müüda. Pole vaadanud.

Soemüüri sein soojeneb soojusjuhtivuse teel ja soojusjuhtivus oleneb materjali soojusjuhtivustegurist ja selle paksusest. Loogiliselt võttes peaks väiksema ristlõikega lõõr kiiremini soojenema, kuna lõõri sisepindala on väiksem. Samas muidugi oleneb ka suitsugaaside liikumiskiirusest, mis on paremini saavutatav avaramates lõõrides.
Ja veel. Mina pole pottsepp, ärge kindlasti võtke minu postitust kui juhist. Lihtsalt jagan kogemust.

taastaja kirjutas: Ja kes ütles, et soemüüri seinad peavad ühepaksused olema?

Jah, ahjude seinapaksused ju olenevalt suitsugaaside temperatuuride erinevusest eripaksuselised ehitataksegi, et tagada ahju pinna ühtlast soojenemist.
Tänapäeval on erineva paksusega šamottplaadid saadaval. Seega on lihtne lõõride paksustega varieerida, mis oleks ahjufüüsika seisukohalt ka loogiline.
Samas ma ei saa kurta, et mu soemüür eri kohtadest ebaühtlaselt soojeneks.
Sellest kõneleb ka see, et pole tulnud pragusid.
Siin ka virtuaalsel kujul ehitatud soemüür:
http://www.vuuk.ee/pld0_soesein.html
Muidugi lõõride suurused pole seal päris täpselt samas proportsioonis, mis tegelikult tehtud sai.

Ma ladusin endale sama laia lõõriga soemüüri, ainult rõhtlõõridega. 5-7 kg puid, kolme korra peale, umbes 1,5 tundi põleb ja 2 tunni möödudes soemüür ikka päris kuum.
Pika katsetamise ja lahenduste otsimise tagajärjel puhastan lõõre pehme nailonharjaga taskulambiga sisse vahtides lähevad päris hästi puhtaks

Siinkohal leiab järjekordselt kinnitust tõsiasi, et küttesüsteem peab olema ühtne tervik ja selle eri osad peavad ideaalis omavahel kokku klappima. Samuti peab küttesüsteem võimsuselt ja omadustelt sobima kokku köetava hoonega.
Kes soovib täiuslikku "asja" peaks laskma asjatundjal projekteerida ja dimensioneerida.
Vastasel korral võib süsteem küll toimida aga ei pruugi olla täiuslik.
Asjatundliku projekti järgi ehitades, seda saab ikka hakkama, kui muidugi tegijal käed "õigesse kohta kasvanud".
Samas, kust seda asjatundlikku projekteerijatki võtta, otsaette pole kahjuks kellelegi midagi kirjutatud.
Ja kuidas pärast tulemust mõõta, kas süsteem on ikka täiuslik nii, et makstud raha on läinud asjaette?

taastaja kirjutas:Ma ladusin endale sama laia lõõriga soemüüri, ainult rõhtlõõridega.

Kui uskuda Veski raamatut, siis rõhtlõõride puhul peaks tõmme olema parem, aga kui õigesti mäletan, siis tahmub kiiremini.
Võin eksida, lugesin seda üsna ammu. Aga parandage siis.

vuuk kirjutas:...Ühtegi traati ega muud metallosa selle ehitamise käigus ei kasutanud.

Esi ja tagaseina vahel peaks ikka mingid sidumise variandid olema. Sooja seinal on väga suur sisepindala ja gaaside plahvatuse korral võib seinad laiali lüüa. Vaheseintega ju ka ei seota. Nagu aru saan, pistetakse vaheseina kivid lihtsalt vahele.
Ideaalne oleks ju lõõri seintega välisseinad kokku siduda. Seda aga ei tehta. Puhta vuugi puhul rikuks see väljanägemise ära, pottide puhul päris võimatu.
Kas soojapaisumise (pragude teke) pärast ka välistatakse see variant?

Kunagi seisin silmitsi sama küsimusega, et kas siduda näiteks korstna vaheseinu metalliga.
Uurisin raamatutest ja kogemustega inimestelt. Ei mäleta täpselt, aga ilmselt oli see Veski raamat, milles soovitas pigem mitte metalliga siduda.
Põhjenduseks 2 argumenti.
Metall kuumenedes paisub tunduvalt rohkem kui kivi ja võib vastupidiselt hoopis pragusid soodustada. Muidugi koos aitab hoida, aga mitte pragude teket vältida.
Teine argument oli, et kui ikka paisuda soovib siis võib midagi muud katki rebida. Näiteks kui ahju või soemüüri vahesein kuumeneb välisseintest kiiremini ja peaks vertikaalsuunas paisuma ja see on metallsidemega ühendatud välisseinte vuukide vahele, siis võib rebida horisontaalvuukidesse praod sisse. Olen sellist olukorda näinud. Eriti meelsasti tahavad praod tekkida ahju või soemüüri ülaossa.
Pealegi müüritise sideme tegemiseks on ju ka variant "b" - siduda kiviga.
Konstruktsioonides, kus kuumusega pole tegemist, seal miks mitte hõlbustamise kaalutlusel kasutada metallsidet. Kus aga mängu tuleb temperatuuripaisumine, seal tuleks sellega arvestada ja võimalikult vältida.
Temperatuuripaisumisi soemüüride ja ahjude müüritistes seoses nende osade erineva kuumenemisega saab vältida või viia miinimumi neid õigesti konstrueerides.

Esi ja tagaseina vahel peaks ikka mingid sidumise variandid olema. Sooja seinal on väga suur sisepindala ja gaaside plahvatuse korral võib seinad laiali lüüa. Vaheseintega ju ka ei seota. Nagu aru saan, pistetakse vaheseina kivid lihtsalt vahele.
[/quote]

Kas see pildil olev soemüür ei ole siis sinu laotud ??Sinu jutust saan aru nagu sa poleks kunagi soemüüri ladunud.

tegelikult vuuk-i poolt näidatud,kitsaste lõõridega müür on igaljuhul parem kui motomehe 16mm. Kui ikka kütta korraliku puuga siis aitab puhastamisest ainult luukidest,sest lõõri seina külge tahm ei jäägi.

Üldiselt on tõmme korras, ainult vahel suvel kuuma ilmaga, kui päike korstna soojaks kütab ja kütmist pole ammu olnud, on mõnikord alguses veidi sisse ajanud.
[/quote]

Sisse ajab sul algeses sellepärast,et korstna lõõr 140mm ¤ 270mm on liiga suur sellise müüri jaoks.Kui päike korstna soojaks kõtab on ju hea.

virgor kirjutas: Sisse ajab sul algeses sellepärast,et korstna lõõr 140mm ¤ 270mm on liiga suur sellise müüri jaoks.Kui päike korstna soojaks kõtab on ju hea.

Siin ma väljendusin natuke ebatäpselt. Aga mõtlesin, et selle kohalt ei tule mitmeti arusaamist.
Nimelt päike ei küta korstent soojaks vaid ainult korstna otsa.
Kui kütaks korstna tervenisti, siis mõjuks tömbele positiivselt. Aga kuna päike soojendab ainult korstna ülemise osa, siis see mõjub tõmbele ebasoodsalt.
Võin seda füüsika abil ka ära seletada, miks.
Aga ehk keegi teine seletab.

Pistan oma nina ka asjameeste jutu vahele, äkki on tegijale abiks. Mõte kooslusest soome (tüüpi) pliit ja soemüür katsu eos lämmatada. Kui kohe ära ei lämmata teeb see kooslus seda sinuga aga ka veel rahakoti ja korstnaga. Käisin läbi sama tee ainsa vahega, et minul oli soemüür olemas, ehitasin sinna külge soome pliidi. Kõva kütmisega sain temperatuuri siibri peal 115/125 kraadini. Mis selles kohas on ilmselgelt vähe. Lisaks veel probleemid tõmbega, seda küll külmalt, kütmise alguses. Soojalt vuristas päris kenasti. Lõin soemüüri minema, pliidile alumine ühendus ja siiber korstnasse, nii 2m peale. Nüüd hoian siibri peal 200 kraadi ja kõik on õnnelikud. Korsten, pliit rääkimata direktorist. Loomulikult sain teha vahepeal ka uue korstnapitsi, mis selle eelmainit temperatuuri peale lihtsalt laiali vajus.
Seega kui tahad soemüüri siis klassikaline eesti pliit ja maitsekohane soemüür sinna taha.

Õhuke,seda ma jah ei teeks,et soomepliidile soemüüri taha ehitan.Kavas oli soomepliit selliselt,et pliidi alumisi
lõõre kasutan suvelõõrina, ja ilma pliidi lõõrita läheb soemüüri.Siis pole soemüüri sisse suvelõõri vaja.
Kaldun arvama,et soemüüri teen ühe tõusva,12*25cm lõõri ja ülejäänud võrdsete ristlõigetega kas kahe või kolme langeva lõõrina ja alt 12*20 korstnalõõri.Plaanis kasutada 250*85 telliseid ja lõõri vaheks siis ikkagi vist 12 cm.Kas selised lõõride ristlõiked sobivad? Korstna lõõr 14*14 cm ja korstna kõrgus mingi kaheksa meetrit.Kui suur peaks olema sellise koosluse juures kolde mõõdud ja milline uks sobib?

Aivard kirjutas: ...Kivideks plaanis kasutada 200*85 telliseid..

Kas mingid uuemat sorti kivid müüki tulnud?
Polegi niisugust imelikku mõõtu kohanud.
Või kavatseb Aivard kivid 50mm lühemaks lõigata?

Parandasin ära

Otsakivid tuleb sellisel juhul lühemaks jah lõigata.

Arutelu ja õpetused on olnud siiani asjalikud,on mida kõrvataha panna.Tänud kõigile!

virgor kirjutas:...Kas see pildil olev soemüür ei ole siis sinu laotud ??Sinu jutust saan aru nagu sa poleks kunagi soemüüri ladunud...

Mis laduja nüüd mina? Ma rohkem virtuaalne tegija, käin ringi ja pildistan.
Tahtsin lihtsalt teada, kuidas oleks parem. Keegi aga oma nippidest ei räägi. Kas ikka seotakse esi ja tagasein omavahel kokku ja kas vaheseina kivid on servi? Vastuseid polegi.
Traadiga sidumise klambrite paiumine tehti juba ükskord selgeks. Kivi ja metalli erinev paisumine sellise pikkuse peal on olematu. Kivide vahel olevad klambrid ei saa ju otse kuumust, vaid läbi kivide. Sellepärast nende temp ka sama.

Mina küll pole ühtegi soemüüri traadiga sidunud. Kas peaks?
Pliidiäärerauale kruttisin küll kunagi ühe kruvi sisse...lugesin liiga palju vist hr Auna soovitusi. Esimesel kütmisel kergitas pliidiääreraua selle nurga koos tellisega ülesse

Teemaalgataja küsis soemüüri alumise lõõri kõrgust. Ma ei tea milline on praktika, ise ehitasin küll kunagi esimese lõõri veel langevaks. Tahtsin Pioneer pliidi paigaldada ja mulle tundus selle sisend soemüüri liiga kõrge ja et ikka rohkem sooja välja pigistada keerasin soemüüris esimese lõõri veel selle sisendi alt läbi, päris põranda pealt.
Soemüüril ladusin alumise osa täistellistest ja ülemise servi. Servi osa(250mm) ei jäänud keskele vaid pliidi poolse seina ladusin sirgelt ülese. Läks tervenisti plaatide alla. Taha tuli siis paraja laiusega karniis. Otsesiiber avaneb siis viimasesse tõusulõõri. Pioneer pliit kütab muidugi hästi aga on liiga hõre selliste soemüüride jaoks.

See on muidugi nagu härjale punane rätik,aga ise olen ka just suitsu alla toonud. Selleks teinud praeahju otsast eraldi jupi maani,sealt soeseina lõõr- esimene üles,siis 3 alla ( maani) ja alt korstnasse,siiber kostnas. Kogu sein ühtlaselt soe.

taastaja kirjutas:Mina küll pole ühtegi soemüüri traadiga sidunud. Kas peaks?...

Valikus oli ka kiviseotis. Kas ka seda pole kasutanud? Mis hoiab seina gaasiplahvatuse ajal koos?

motamees kirjutas:

taastaja kirjutas:Mina küll pole ühtegi soemüüri traadiga sidunud. Kas peaks?...

Valikus oli ka kiviseotis. Kas ka seda pole kasutanud? Mis hoiab seina gaasiplahvatuse ajal koos?

Eks siis ootame seda plahvatust. Ehk näevad minu silmad ka selle ära.