Küttesüsteemi renoveerimine kütteõli kallinemise tingimustes

[Külaline]

Jah, need päikesepaneelid ja tuulegenekad on toredad alternatiivid, aga ikkagi suhteliselt kaootilised ja töötavad nagu miilitsavilkur- kord põleb, kord ei põle.
Kas ei ole lootust, et õliküte muutub odavamaks kuna kogu maailm otsib sellele mittetaastuvale alternatiive ja naftariigid saavad esialgu dikteerida hindasid, kuid kui nõudlust ei ole, peaks hind hakkama langema (idee järgi)?
Urmas

[Kalvis]

Arvan, et õliküte ei muutu niipea odavamaks. Miks? Hiina jt. Aasia riigid jätkavad majanduskasvu ja neil on raha ostmaks maailma piiratuid naftavarusi. Üksikuid maardlaid on võimalik veel kasutusele võtta, kuid nende asukohad on problemaatilised ja tootmine kallim, seega suudetakse vaid nõudluse kasvu rahuldada, hinnalanguseks ruumi ei ole.
Elektrit saab toota veel tuumaenergiast ja taastuvelektrist. Praegu muud võimalust ei näegi, kui et maailma kasvav energiadefitsiit lahendatakse uute tuumaelektrijaamade rajamisega. Kuid üheskis võimalikes lahendusevariandis pole ette näha nafta drastilist odavnemist.

[Külaline]

Jah, need päikesepaneelid ja tuulegenekad on toredad alternatiivid, aga ikkagi suhteliselt kaootilised ja töötavad nagu miilitsavilkur- kord põleb, kord ei põle.
Kas ei ole lootust, et õliküte muutub odavamaks kuna kogu maailm otsib sellele mittetaastuvale alternatiive ja naftariigid saavad esialgu dikteerida hindasid, kuid kui nõudlust ei ole, peaks hind hakkama langema (idee järgi)?
Urmas

Nafta ei muutu kunagi odavamaks, seda enam, et naftariike on piiratud arv ja konkurentsivõimelist alternatiivi pole näha.
Päikesepaneel toodab energiat reeglina aga siis, kui meil seda tegelikult tarvis ei olegi elik siis kütteperioodi välisel ajal. Talvel on päikesepaneeli poolt toodetud soojuse ärakasutamiseks tarvis aga nö tarka akupaaki, kuhu saab igal ajahetkel suunata päikese poolt toodetud energia.

[Tupsu]

See,et naabrimees sul olematu mahuti ehitas ei tee pelletiküttest mõtetut kütet.Piisab standard 450l kolust.

Egas ta ise seda ei ehitanud. Tulid "targad onud" kohale ja paigaldasid kogu süsteemi.

...
Päikesepaneel toodab energiat reeglina aga siis, kui meil seda tegelikult tarvis ei olegi elik siis kütteperioodi välisel ajal. Talvel on päikesepaneeli poolt toodetud soojuse ärakasutamiseks tarvis aga nö tarka akupaaki, kuhu saab igal ajahetkel suunata päikese poolt toodetud energia.

See tark akupaak,mis meil saada on on B.S. Sest meie tingimustes on vaja hoopis suuremat mahutit. Nii suurt aga keegi ei tooda ainult meie turu jaoks.
Pigem on see toimiv eeskuju, milline asi olema peaks, aga reaalselt oleks vaja 3-4 korda suuremat.

[kütja]

Egas ta ise seda ei ehitanud. Tulid "targad onud" kohale ja paigaldasid kogu süsteemi.

Pandi siis puhas pelletikatel,millel kolu külge ehitatud? Need suht mõtetud junnid.

[Lammas]

See tark akupaak,mis meil saada on on B.S. Sest meie tingimustes on vaja hoopis suuremat mahutit. Nii suurt aga keegi ei tooda ainult meie turu jaoks.
Pigem on see toimiv eeskuju, milline asi olema peaks, aga reaalselt oleks vaja 3-4 korda suuremat.

Tark paak võib olla kasvõi 500 liitrine. Salvestamise jaoks võid aga kasutada ju tavalisi 'lolle' tünne, kuhu tark paak suunab tekkinud üleliigse soojuse.

[Lammas]

Pelletikatla ees on standardkolu seepärast 450 liitrine, et küttesüsteemide tuleohutuse standard ei luba katlaruumis hoida üle 0.5 m3 tahket kütust.

[kütja]

Need katelde kolud,mis katla küljes,on tunduvalt väiksemad kui 450l.

[JyriPaike]

Tere

Mul on ca 10 a vana eramaja, ca 190m2. Hetkel on vedelküttekatel ja vesipõrandaküte. Katel hakkab otsi andma ja soovin renoveerida küttesüsteemi. Hetkel kulub maja kütmiseks ja pere sooja vee peale ca 4000 liitrit aastas. Minu fiksideeks on kasutada kas õhu- või päikesesoojust, pluss lisakütet.

Mis teed minna lisakütte osas. Kas osta:

a. uus korralik väike vedelkütuse katel
b. kasutada öist elektrikütet + suur soojussalvesti

Maakütet panna ei taha, kuna ei soovi kogu aeda üles kaevata. Pelletite jaoks pole ruumi, ei saa juurde sõita (kui just vana õlimahuti 2000l selleks ei sobi ja pelletite laadimine ei käi läbi 10m vooliku.

Põhikütteks soovin kasutada õhk-õhk ja/või päikesepaneele.

Paluksin ideid.

Soojustamisest ja kütmisest palju juttu ja see ka õige aga sooja auditid näitavad, et raiskame palju ka ilma kütmise peale kui ainult ilma soojatagastuseta loomulik ventilatsioon ja vihase tõmbega köögikubud, vannitoa ventikad undavad .... .

[kriskik]

Küsimus,

ostsime talumaja, väljas kavatseme soojendada villa ja servamata lauaga, seest jätame vana palgi. Majaalune pind 200 m2, teise korruse välja ehitamine ka plaanis, seega teine 200 m2 tuleb otsa.

Sooviks teada, mis kütet soovitate nii suure maja puhul ja mis võiks olla selle maksumus. Soov on nii soe tuba kui soevesi.

TÄNUD!

[Veikko]

Küsimus,

ostsime talumaja, väljas kavatseme soojendada villa ja servamata lauaga, seest jätame vana palgi. Majaalune pind 200 m2, teise korruse välja ehitamine ka plaanis, seega teine 200 m2 tuleb otsa.

Sooviks teada, mis kütet soovitate nii suure maja puhul ja mis võiks olla selle maksumus. Soov on nii soe tuba kui soevesi.

TÄNUD!

Maakütet saab soovitada. Milline on süsteemi maksumus, hoolduskulud ja hlisem soojahind näitab projekt ja arvutused. Kui targalt teha siis tuleks kõigepealt soojustada nii, et küttesüsteemi peaaegu vaja ei lähegi.

[Külaline]

Küsimus,

ostsime talumaja, väljas kavatseme soojendada villa ja servamata lauaga, seest jätame vana palgi. Majaalune pind 200 m2, teise korruse välja ehitamine ka plaanis, seega teine 200 m2 tuleb otsa.

Sooviks teada, mis kütet soovitate nii suure maja puhul ja mis võiks olla selle maksumus. Soov on nii soe tuba kui soevesi.

TÄNUD!

Maakütet saab soovitada. Milline on süsteemi maksumus, hoolduskulud ja hlisem soojahind näitab projekt ja arvutused. Kui targalt teha siis tuleks kõigepealt soojustada nii, et küttesüsteemi peaaegu vaja ei lähegi.

Alumise korruse 150 m2 moodustab vana maakivist lauda osa, mida kuidagi soojustada ei saa, aga soojaks oleks ta vaja saada ka talvel. Ja elu on näidanud, et kui teisel korrusel ka soojustada katusealune ära, siis nii või naa on talvel kütta vaja millegagi...

[Veikko]

alumise korruse 150 m2 moodustab vana maakivist lauda osa, mida kuidagi soojustada ei saa, aga soojaks oleks ta vaja saada ka talvel. Ja elu on näidanud, et kui teisel korrusel ka soojustada katusealune ära, siis nii või naa on talvel kütta vaja millegagi...[/quote]

Rumal jutt suhu tagasi. Kõike saab soojustada.

[Andy728]

Kui keerata õlikatlal (Jäspi) temperatuur ca 60-kraadi peale siis kas see rikub katelt või põletit?
Muidu peaks termostaat olema minu teada 75-79 kraadil ideaalis, on see nii?

Vanemate majas on keeratud katel maha, lootuses et läheb vähem kütet kuid minu arvates läheb just rohkem kuna ahi köeb üpris tihti (iga 30 minuti järel). Hea kui keegi seletaks ära põhimõtte lihtsalt, kui ma eksin. Kui ei, siis saan edasi öelda.
Katlast tuleb nii soe tarbevesi kui keskküte.

[kulaline]

Kui keerata õlikatlal (Jäspi) temperatuur ca 60-kraadi peale siis kas see rikub katelt või põletit?
Muidu peaks termostaat olema minu teada 75-79 kraadil ideaalis, on see nii?

Vanemate majas on keeratud katel maha, lootuses et läheb vähem kütet kuid minu arvates läheb just rohkem kuna ahi köeb üpris tihti (iga 30 minuti järel). Hea kui keegi seletaks ära põhimõtte lihtsalt, kui ma eksin. Kui ei, siis saan edasi öelda.
Katlast tuleb nii soe tarbevesi kui keskküte.

Alla 70 kraadi pidavat kondensaati rohkem tekkima, mis võib katelt kahjustada. Kokku sellega kindlasti midagi ei hoia (kui just katlamaja köetavatest ruumidest ülihästi isoleeritud pole) . Kõrgemal temperatuuril lülitub katel sama sagedasti, delta T on ju sama. Kõrgemal temperatuuril saad tarbevett rohkem.

[Kalvis]

Keskküttekatel ei või tahmamise pärast kolde temperatuur olla liiga madal. Tahmamine väheneb temperatuuri tõustes. Kuigi kasutegur alaneb temperatuuri tõustes, alaneb ta oluliselt aeglasemalt kui on tahmamisest tingitud kasuteguri langus.
Peamine oht kasuteguri kaotusel on tahmamine seega tasub katlas hoida veidi kõrgemat temperatuuri.
Katel töötab kõige optimaalsemalt täisvõimsusel, seega on kasulik kui saab põletid pikemalt sees hoida kui pidev sisse-väljalülimine või madalal leegihoidmisel hoidmine.