Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas:Tavaliselt on üks puurkaev juba olemas. Arvatavasti toru maja vahel samuti.
Teise jaoks pead arvestama vaid kaevetööga võimalikult kaugele aianurka, kusjuures seda kaevu ei pea rajama puurkaevuna (salvkaev ongi parem, ka lubade hankimise suhtes) ja ta võib olla üsna madal, vaid külmumispiirist allpool. Ja selle trassi sinna kaevuni võid imbuvana teha (isevoolne drenaaztoru). Selline lahendus ei ole tehniliselt kallis, kõige kallimaks kuluks on kaevetööd. Arvan, et hind kujuneb ca 30 meetri kaevetöö hinnaks, kui maapinna kollektor on mitmeidsadu meetreid.

Nii vara hommikul ei peaks

Kogu asja iva oli vist selles, et pumpad 24/7 oma puurkaevust +4 kraadist vett ja immutad seda suvalisse auku tagasi +1 kraadisena.

Järelikult puurkaevu veetootlikus peab olema ...

Soomlased väidavad et maakütte puurkaevu "tootlikus" on teoreetiliselt 150 kwh/jm/a. Praktikas keskmiselt ~105 kwh/jm/a.

Kalvis kirjutas: ... kusjuures seda kaevu ei pea rajama puurkaevuna (salvkaev ongi parem, ka lubade hankimise suhtes) ja ta võib olla üsna madal, vaid külmumispiirist allpool. Ja selle trassi sinna kaevuni võid imbuvana teha (isevoolne drenaaztoru). ...

Sellise soovituse andmiseks peab teadma, kas see lahendus suudab vee vastu võtta või hakkad oma krunti uputama. Katsetamine võib ka kalliks minna. Teine probleem on VeeS § 26 prim 12 lg 1: "Otse põhjavette võib vee erikasutusloa alusel juhtida maasoojussüsteemis soojusvaheti läbinud põhjavett, kui see juhitakse tagasi samasse põhjaveekihti ning väljaspool põhjaveehaarde mõjuraadiust". Puurkaev ja salvkaev on reeglina erinevas põhjaveekihis, et siis tegevus ei ole lubatud. Kui avad mõlemas kaevus sama kihi, siis on OK, aga see tähendab reeglina, et odavam on teha 2 puurkaevu. Kui läheduses on veekogu, siis hea lahenuds on torustik selle põhja matta.

Mis puudutab uputamist siis see sõltub palju pinnase imbumisvõimest ja soovitav on enne ehitamist teha kontrollarvutus. Ega ma ilmaasjata ei soovitanud imbtoruga tulla see 30 m salvkaevuni, see oligi immutusala suurendamiseks.
Eks seadusandja on tahtnud riske maandada, samasse kihti tagasisaates on tagatud vee kvaliteedi säilimine samal tasemel.
Tavaliselt on sügavamal kihil parem kvaliteet, seega selle saatmine ülakihtidesse pole patt. Samasse kihti tagasisaates tekib teine probleem - mahajahtunud vesi ei saa enam ülesse soojendada ja saad igikeltsa oma põhjaveekihti. Maapinnalähedale nõristades võtab soojuse kaasa. Kui veekihtidest on üks väga kehva kvaliteediga siis peaks seadust järgima.

rokikas kirjutas:

Tupsu kirjutas:Peale selle on väikeste kruntide jaoks olemas veel puurkaevude tehnoloogia. Nagu ühe juhuslikult tekkinud tuttava puurija kaudu selgus, lube ja kooskõlastust polegi nii keeruline saada , ning arvestades kogu aia ülesse sonkimise asemel kahe puurkaevuga, pole ka puurimise hind nii meeletult kallis. Aia taastamise kulud tuleb ka arvesse võtta.

Too siis palun mingi hinna suurusjärk samuti välja.

Soovitan küsida hinnapäringut siit

http://www.baltipuurkaev.ee/

• Puurkaevude projekteerimine
• Puurkaevude puurimine, puhastuspumpamine, veeproovide võtmine
• Puurkaevude passi koostamine
• Veevarustussüsteemide esileht - pumbamaja esileht, pumba ja veetorustku paigaldus
• Eriotstarbeliste puuraukude puurimine,maakütte kaevude rajamine
• Veeproovid
• Seiretööd
• Kaevude läbipesu

Eestikinnisvara kirjutas: Ma rääkisin, et unustame ära otsese elektrikütte, millest saaavad EE arve saajad kreepsud. Või mis marki pumbaga on sinul Tupsu tegu?
.

Avataril olev 16kw Fujitsu.

Puurijatelt taipasin ma ka varemalt vajadusel hinda küsida (siis kui seda ikka tõesti vaja on mitte lihtsalt ajaviiteks) aga kuna sa väitsid et hind ei ole meeletu siis eeldasin et sa ka tead millest räägid. Aga ju ma siis eksisin.

Muideks, see puurkaevude teema on Eesti piires väga väga erinev. Meil maal ei saa puurauku teha näiteks alla 130m kui ma nüüd õigesti mäletan. Tean kohti kus oli vist kogusügavus 35-40m, kohti kus 30m jne....Laias laastus oli mingi 1000-1500 krooni meeter vanasti. Aga kui pead tegema mingid 60-100m augud, ei ole see enam naljakas....

PS! Puurkaevude teemal mulle jääb viimasel ajal mulje, et keegi kuskil laseb suht tuimalt teha puurijatel ja projekteerijatel seda mida nad heaks arvavad....Puuritakse sinna kuhu iganes kellelegi meeldib, ilma eelnevate geodeetiliste uuringuteta, augud on väga magedalt madalad, veekvaliteet on päris kesine jne....

Aga vb olen taas millestki valesti aru saanud!

Pane pellet kui võimalus on. Maakütte kohta saad infi: http://www.movek.ee

rokikas kirjutas:Puurijatelt taipasin ma ka varemalt vajadusel hinda küsida (siis kui seda ikka tõesti vaja on mitte lihtsalt ajaviiteks) aga kuna sa väitsid et hind ei ole meeletu siis eeldasin et sa ka tead millest räägid. Aga ju ma siis eksisin.

Kuna hind on individuaalne ja sõltub nii kokkulepetest, kui pinnasest, ei anna konkreetse hinnanumbri välja toomine suurt midagi.

Konkreetselt on aias üsna lähedal paekivi ja puuraugud saaksisd seetõttu hea pinnase. Minul piirab see, et puudub võimalus autoga taha aeda sõita, kuna tuleks hakata tegema uut väravat, lammutades maakivi vundamenti ja kivi aeda. Samuti tuleks hekk maha võtta ja paar õunapuud.
See on üks üsna oluline asi,miks seda varianti hetkel ei kaalu. Bobcatid ja muud asjad keeravad sisse ilusti , aga suur veoauto sisse ei saa.

kyveltech kirjutas:
PS! Puurkaevude teemal mulle jääb viimasel ajal mulje, et keegi kuskil laseb suht tuimalt teha puurijatel ja projekteerijatel seda mida nad heaks arvavad....Puuritakse sinna kuhu iganes kellelegi meeldib, ilma eelnevate geodeetiliste uuringuteta, augud on väga magedalt madalad, veekvaliteet on päris kesine jne....

Aga vb olen taas millestki valesti aru saanud!

Paljudel aladel on eestis nii, et kontroll on olematu või kehvapoolne, kuniks keegi üle reageerib ja seda kõike üliagaralt reguleerima hakkab.

Pole meil ju tavaliste maasoojuspumpade paigaldamise üle suurt mingit kontrolli, kuigi nii mitmeski linnas on vastu võetud, et kaevetööd üle 40 cm tuleb ka oma krundil kooskõlastada (Ehk siis sisuliselt ka õunapuu istutus augud )
Seepärast ongi ilmselt kaval praegust olukorda kasutada.
Väike näide - Berliinis ei saa juba aastaid luba ühegi eramaja krundile maasoojus pumba paigalduseks. Võib ka meil olukord lõpuks selliseks muutuda.

Ma olen ka aru saanud et 40cm pinnast on vaid sinu oma "SINU MAAST MILLE OLED OSTNUD" ülejäänud peaks nagu riigi oma olema vms....eks see selline paras jama on mõnesmõttes...tean juhuseid kus inimesel on maad ja tahtis enese tarbeks teha kruusakärjääri....aga see bürokraatia ja lõivud ja värk läks nii kalliks, et lihtsam oli need 20 koormat kruusa osta....

Eestikinnisvara kirjutas: Ma rääkisin, et unustame ära otsese elektrikütte, millest saaavad EE arve saajad kreepsud. Või mis marki pumbaga on sinul Tupsu tegu?
.

Avataril olev 16kw Fujitsu.[/quote]


Sellest ma sain isegi aru juba. KAsutergur all -15C on olematu siiski. Vaatan mis Fujitsu pump mul tööjuures üleval on ja annan teada.

Tupsu kirjutas: Väike näide - Berliinis ei saa juba aastaid luba ühegi eramaja krundile maasoojus pumba paigalduseks. Võib ka meil olukord lõpuks selliseks muutuda.

Berliinis ilmselt on maa sõjaajast lõhkemata trääni täis ka

Lugesin selle puuraukude teema kohta ja soome foorumis on kommentaar et üks soojuspumba augu puurija oli hooga Stocholmi metrootunnelisse sisse põrutanud.
(ei pidavatki nali olema).

Tere

Oletame, et mul jookseb aastaringselt majja (majast läbi) 7-8 kraadine vesi, vooluhulk 10-40 kanti tunnis.

Maja:
~ 300 ruutu
~ 900 kanti
vesipõrandaküte
soojustagastusega ventilatsioon.

Soov vesi lasta läbi soojuspumba ja ventilatsiooniseadme eelsoojendi/jahuti.
Kas ma peaksin selleks kasutama eelsoojusvahetit ja kasutama maasoojuspumba ja ventilatsiooni jaoks nn. kinnist ringi, et vältida seadmete rikkumist.

kui võimas peaks see soojusvaheti olema, et ta suudaks üles soojendada pumbast ja ventilatsioonist tagasi tuleva vedeliku?

[quote="Onu Tom"]Tere

Oletame, et mul jookseb aastaringselt majja (majast läbi) 7-8 kraadine vesi, vooluhulk 10-40 kanti tunnis.

Kas sul tuleb majja mingi oja või, 40 m3 vett tunnis??????

Ei, see on "Tuhala Nõiakaev"

Onu Tom kirjutas:Tere

Oletame, et mul jookseb aastaringselt majja (majast läbi) 7-8 kraadine vesi, vooluhulk 10-40 kanti tunnis.

Maja:
~ 300 ruutu
~ 900 kanti
vesipõrandaküte
soojustagastusega ventilatsioon.

Soov vesi lasta läbi soojuspumba ja ventilatsiooniseadme eelsoojendi/jahuti.
Kas ma peaksin selleks kasutama eelsoojusvahetit ja kasutama maasoojuspumba ja ventilatsiooni jaoks nn. kinnist ringi, et vältida seadmete rikkumist.

kui võimas peaks see soojusvaheti olema, et ta suudaks üles soojendada pumbast ja ventilatsioonist tagasi tuleva vedeliku?

Lähtume et 1 m3 vee soendamiseks 1 C võrra on vaja 1.163 kWh energiat.
Siis 1 m3 vee jahutamisel 1 C võrra vabaneb sama palju.
Kui jahutame 7 C vee 5 C peale ja vee kogus on 10 m3 tunnis siis saaks soojust 23 kW tunnis. Seega saab maja kütta küll.

Kuidas see vesi ikkagi "läbi maja " jookseb ?
Kas seda voolavat vett võiks ka läbi mingi kaevu (suunata) voolata lasta?

Selliseid asju nimetatakse survelisteks kaevudeks või arteesiakaevuks, surveks tavaliselt 0,5-1 bar veekogused võiva rahulikult ka 200 m3/h ulatuda
Heimtali ja Viljandi vahel on näiteks selline kohe tee ääres. neid on tegelt eestis päris palju, pool Hiiumaad on neid näiteks täis.
Minu probleemi rõhuasetus oli ju kuskil mujal, kui see,et kas ja kuidas selline kogus vett tuppa saada.

Majja saaks selle vee ju toruga, pole just eriline raketiteadus, sealt edasi on aga minu jaoks tume maa.

Nt:
Mis peaks olema toru läbimõõt 0,5 bar surve juures, et tootlikus oleks näiteks 10m3/h ?
Kas seda vett võiks otse läbi soojuspumba lasta?
Või oleks targem teha keldrisse eraldi soojusvaheti sõlm ja sealt edasi oleks kinnised väiksed glükoolilahuse ringid soojuspumbale ja ventilatsiooniseadmele?
kui eelsoojusvaheti panna siis kui suur peaks see olema?

Paralleelselt küsiks ise kah, mida annaks teha siis kui maja kõrval järv? Ja madal liivane põhi läneb omakorda veel 50 -100 m kaugusele vähemalt, seega mine hullu tea - väga rämeda külmaga külmub seal äkki põhjani? Ja järv muidugi Natura 2000 kaitse all.

Kuma luba on lihtsam saada - kontuur järve panna või järve vett kuhugi oma õuebasseini pumbata ja sealt pärast jahutamist tagasi järve lasta. ..?

Kas järvevee pumpamine viimaks energeetilist kasu ära ei söö? Kõrguste vahe nii 2 m?

Pigem peaks soojusvaheti siis olema kinnine pütt, sest siis aitab järve poole tagasi voolav vesi uut vett järvest üles imeda..?

Onu Tom`ile :
Küsid kui suure soojusvaheti, pumba ja toru peaks panema.
Üldse ei ole probleem anda teoreetilised numbrid. Küsimus on selles et see vesi ei ole ikkagi puhas ja plaatsoojusvaheti peaks tugevalt üledimensioneerima.
Pakuks kui võimalik teha läbijooksukaev, kuhu sisse on pandud spiralina soojuspumba "maakontuur".

treblale : Kas järve põhja saab panna kontuuri. Pole küll täpselt seda uurinud kuid arusaamisel käsitletakse igat taotlust eraldi. St et midagi arvata peaks esmalt esitama taotluse ja siis selgub kas võib või ei. Veeseadus § 32 lg 2 alusel tuleb taotlus esitada kohalikule omavalitsusele.
Pumbata ei soovita.

Kui on loodusliku tekkega järv selles mõttes siis minuteada peaks selle tegevuse kooskõlastama, sest su tegevus võib rikkuda veepõhjas olevat looduslikku tasakaalu. Arvan et kohaliku omavalitsuse poole pöördu..

Vesi vastab kõigile joogiveele seatud nõuetele.
Saaks ka panna lahtikäidava soojusvaheti, et vajadusel seda puhasta.
Soojuspumba tootjad lubavad ka otse selle vee läbi lasta. aga ise mõtlen et oleks kindlam kui MSP-l oleks kinnine ring

Järve - jõkke oleks kinnisem ring parem, sest soojusvaheti sodiga saastumise oht jääb ära.