Ehitusfoorum

Kopajuht kirjutas:kui korteril on piisavalt õhulõõre siis mõne sisse saaks lasta metallkorstna ja ongi korsten olemas. Vähemalt tean, et nii on tehtud. Selliseid kohti Eestis küll ja küll, kus kunagi oli keskküte aga nüüd peavad elanikud ise ühekaupa küttesüsteeme paigaldama. Mul endal vaja ka isale sarnasesse korterisse küttesüsteem paigaldada ja otsin ka varianti.

Alar

See piisavalt õhulõõre tähendab seda,et iga lõõr on kindla korteri jaoks.Pane jah teise mehe lõõri oma korsten.

seesama kirjutas:Kui kalliks oleks päiksega kütte paigaldus?

Kannata paar nädalat, alles siis hakkavad päikesekütte promojad siristama ja numbreid näitama kuda-hästi riistad kuumaks lähevad

kütja kirjutas:

Kopajuht kirjutas:kui korteril on piisavalt õhulõõre siis mõne sisse saaks lasta metallkorstna ja ongi korsten olemas. Vähemalt tean, et nii on tehtud. Selliseid kohti Eestis küll ja küll, kus kunagi oli keskküte aga nüüd peavad elanikud ise ühekaupa küttesüsteeme paigaldama. Mul endal vaja ka isale sarnasesse korterisse küttesüsteem paigaldada ja otsin ka varianti.

Alar

See piisavalt õhulõõre tähendab seda,et iga lõõr on kindla korteri jaoks.Pane jah teise mehe lõõri oma korsten.

Pole vaja umbes lahmida. Mis moodi sa teise korteri lõõri saaksid korstna paigaldada? Siis sa pead katla ka tema korterisse panema

Minu korteri näitel on, et igal korteril on 3 oma eraldi lõõri ja valikut jätkub millisesse korsten sisse lasta.

Et siis kui on kolm korterit siis on kokku 9 toru katusel ?

Kopajuht kirjutas:

kütja kirjutas:

Kopajuht kirjutas:kui korteril on piisavalt õhulõõre siis mõne sisse saaks lasta metallkorstna ja ongi korsten olemas. Vähemalt tean, et nii on tehtud. Selliseid kohti Eestis küll ja küll, kus kunagi oli keskküte aga nüüd peavad elanikud ise ühekaupa küttesüsteeme paigaldama. Mul endal vaja ka isale sarnasesse korterisse küttesüsteem paigaldada ja otsin ka varianti.

Alar

See piisavalt õhulõõre tähendab seda,et iga lõõr on kindla korteri jaoks.Pane jah teise mehe lõõri oma korsten.

Pole vaja umbes lahmida. Mis moodi sa teise korteri lõõri saaksid korstna paigaldada? Siis sa pead katla ka tema korterisse panema

Minu korteri näitel on, et igal korteril on 3 oma eraldi lõõri ja valikut jätkub millisesse korsten sisse lasta.

Ja kus sul siis need lõõrid on? Korterites on tavaliselt ventlõõrid köögis ja vannitoas/peldikus.Ventkorstnad jooksevad reeglina kõikidest korrustest läbi,igal korrusel tehakse oma lõõri ava.Nii et ära lahmi ise.

kütja kirjutas:
Ja kus sul siis need lõõrid on? Korterites on tavaliselt ventlõõrid köögis ja vannitoas/peldikus.Ventkorstnad jooksevad reeglina kõikidest korrustest läbi,igal korrusel tehakse oma lõõri ava.Nii et ära lahmi ise.

Oli kunagi au omada päris mitut korterit 3 kordses Aravete/Palivere plokkidest majas.
Planeerngus mõlemal pool maja rõdud, väiksema toa rõdu teise korteriga kahe peale.
Sama projektiga maju ehitati palju ka ainult köögirõduga.
Ning ei ehitatud neid maju sugugi ainult maale , vaid isegi näiteks Rakvere linnas tean ühte.

Ehitati need majad tulevase sõja ohus, nagu nõuka ajal kõik asjad.
Sealt tulenevalt oli igal korteril oma ühenduskoht ja ainult oma lõõri, mis ei olnud sugugi üks ühine lõõr kolme korteri peale.
Ehitati lõõrid valmis plokkidest, mis olid valatud punase tellise puru ja tükkide baasil. Auku sisse puurides oleks nagu punast tellist puurinud. Sees torujad ovaalsed lõõrid kahe kaupa paaris. Paneelide sidumiseks nägid nõuded ette tulekindlat segu (kas seda igal pool ka pandi, on ise küsimus)

Kõik selleks, et saakshädaolukorras bursuika ühendada.
Alati ei pruukinud muidugi ehitus päris projekti järgi minna ja mõni lõõr jäi kahe korteri peale, aga see oli pigem suur erand, kui reegel.
Küll on aga eraldi lõõr näiteks keldri tuulutusel, mida annab ilusti ära kasutada.
Nii et see toru sisse laskmine naabreid vinguga segamata on täisti võimalik. Vähemalt nende 70 ndate keskelt ja edasi ehitatud majade puhul.

Tupsu kirjutas:...Sealt tulenevalt oli igal korteril oma ühenduskoht ja ainult oma lõõri, mis ei olnud sugugi üks ühine lõõr kolme korteri peale.
Ehitati lõõrid valmis plokkidest, mis olid valatud punase tellise puru ja tükkide baasil. Auku sisse puurides oleks nagu punast tellist puurinud. Sees torujad ovaalsed lõõrid kahe kaupa paaris. Paneelide sidumiseks nägid nõuded ette tulekindlat segu (kas seda igal pool ka pandi, on ise küsimus)

Kõik selleks, et saakshädaolukorras bursuika ühendada...

Aga kui need lõõrid on ehitatud silikaattellistest? Kas sellisesse ventlõõri võib küttekeha ühendada?

Nii ja naa juhus.
Kindlasti peavad olema tagatud madalamad suitsugaaside temperatuur. Silikaat isegi kannatab üsna suuri temperatuure, kuid ikka vähem kui tellis.
Teine on kondentsvee probleem. Temperatuur ei tohi olla liiga madal. või tuleb roostevaba lõõr korstnasse panna.

No nagu siin sain juba mainitud pelletikaminat, siis kivikorstnasse seda paigaldada ei soovita. See siis sellepärast, et suitsugaasid on väga madala temperatuuriga ning tekitavad korstna sisepinnale kondemsi ning talve perioodil lõhub seda päris jõudsalt korstent. Muidugi võib öelda, et ei juhtu midagi, sest tänapäeval tehakse igasugu asju - küll ühendatakse korteri vent sahti kaminaid ja läbiviigud tihendatakse makrofleksiga. Aga kui peaks midagi juhtuma, kes siis vastutab . Mõistlik oleks ikka kasutada seadmeid nii nagu tehnilised nõuded seda ette näevad.

www.pelletikamin.ee
info@pelletikamin.ee
56239816

Tere! Ei hakanud eraldi teemat tõstatama aga plaanitav maja on 120m2 kandis pooleteisekordne ilma tõstetud seinteta, katusekatteks saab kivi, soojustus kaldlaele 300mm, fassaadile 150mm EPS60, seest krohvitud seinad, kandeseinad fibo või siis analoog. Millist kütteliiki soovitate? Olen ka nagu huvitatud maaküttest ja õhksoojuspumbast. Kas on otstarbekas kasutada mõlemat või siis kõrvale panna hoopis maaküttele ahi või pliit soojamüüriga. Ajades asja veel segasemaks olen ka mõelnud õhk/vesi küttele. Millised on siis spetsialistide arvamused? Tänud

kunnely kirjutas:Tere! Ei hakanud eraldi teemat tõstatama aga plaanitav maja on 120m2 kandis pooleteisekordne ilma tõstetud seinteta, katusekatteks saab kivi, soojustus kaldlaele 300mm, fassaadile 150mm EPS60, seest krohvitud seinad, kandeseinad fibo või siis analoog. Millist kütteliiki soovitate? Olen ka nagu huvitatud maaküttest ja õhksoojuspumbast. Kas on otstarbekas kasutada mõlemat või siis kõrvale panna hoopis maaküttele ahi või pliit soojamüüriga. Ajades asja veel segasemaks olen ka mõelnud õhk/vesi küttele. Millised on siis spetsialistide arvamused? Tänud

Sellise soojustusega maju ehitati eelmisel sajandil. Kas oled välja arvestanud palju selline maja sul hakkab energiat tarbima. Kui palju ventilatsioon väla imeb, kindlasti aknad on 2x pakett. Kõige mõttekam on sul teha maja tuleviku energia tarbimise bilanss ja peale seda valida kütesüsteem.

Veikko kirjutas:

kunnely kirjutas:Tere! Ei hakanud eraldi teemat tõstatama aga plaanitav maja on 120m2 kandis pooleteisekordne ilma tõstetud seinteta, katusekatteks saab kivi, soojustus kaldlaele 300mm, fassaadile 150mm EPS60, seest krohvitud seinad, kandeseinad fibo või siis analoog. Millist kütteliiki soovitate? Olen ka nagu huvitatud maaküttest ja õhksoojuspumbast. Kas on otstarbekas kasutada mõlemat või siis kõrvale panna hoopis maaküttele ahi või pliit soojamüüriga. Ajades asja veel segasemaks olen ka mõelnud õhk/vesi küttele. Millised on siis spetsialistide arvamused? Tänud

Sellise soojustusega maju ehitati eelmisel sajandil. Kas oled välja arvestanud palju selline maja sul hakkab energiat tarbima. Kui palju ventilatsioon väla imeb, kindlasti aknad on 2x pakett. Kõige mõttekam on sul teha maja tuleviku energia tarbimise bilanss ja peale seda valida kütesüsteem.

Tere!
Ja mida hr. Veikko siis soovitab?
Loeks huviga ka pakutavaid lahendusi,mitte ainult mahategevaid arvustusi,mis paraku ei vii konkreetsel juhul küll kusagile.

Muideks ma olen mõelnud pikalt selle maja soojustamise teemale. Saab teha väga väga soojapidava maja, aga ütleme ausalt, siis tuleb ka väga väga hea ventilatsioon ehitada. Korralik vent on väga kallis lõbu. Kui on pigem selline mineraalsem ja natuke läbilaskvam maja...soojustus vill, sein fibo vms...siis on vendi vajadus enam-vähem null. Puumajadel suht kindlasti. Vot ma ei oskagi öelda mis on õige, mis väär. Kui tahad ikka soojapidavat, siis paned seda villa ja peno korralikult, aga arvesta ka 15 000 EUR korraliku vendi peale. Minu loogika ütleb nii:-P Oleneb muidugi kõik suurusest jne....lihtsalt tõin näite.


Minu soovitus: Kui on raha, pane maasoojuspump ja ehita ka pliit, müüriga või kamin või mingi ahi. On sul alati back up variant....Majale oleks vaja teha tõesti ka energiabilansi arvutus nägemaks milline on üldine kulu erinevatel aegadel aasta lõikes. See arvutus vajaks täpsetel tingimustel palju infot et tulemus oleks enam-vähem täpne....aga tehtav. Siinjuures on vaja ka hinnata pinnast kuhu saad panna torustiku...sealt saaks selgust milline võiks olla maasoojuspumba kasutegur jne...jne...

kun kirjutas:

Veikko kirjutas:

kunnely kirjutas:Tere! Ei hakanud eraldi teemat tõstatama aga plaanitav maja on 120m2 kandis pooleteisekordne ilma tõstetud seinteta, katusekatteks saab kivi, soojustus kaldlaele 300mm, fassaadile 150mm EPS60, seest krohvitud seinad, kandeseinad fibo või siis analoog. Millist kütteliiki soovitate? Olen ka nagu huvitatud maaküttest ja õhksoojuspumbast. Kas on otstarbekas kasutada mõlemat või siis kõrvale panna hoopis maaküttele ahi või pliit soojamüüriga. Ajades asja veel segasemaks olen ka mõelnud õhk/vesi küttele. Millised on siis spetsialistide arvamused? Tänud

Sellise soojustusega maju ehitati eelmisel sajandil. Kas oled välja arvestanud palju selline maja sul hakkab energiat tarbima. Kui palju ventilatsioon väla imeb, kindlasti aknad on 2x pakett. Kõige mõttekam on sul teha maja tuleviku energia tarbimise bilanss ja peale seda valida kütesüsteem.

Tere!
Ja mida hr. Veikko siis soovitab?
Loeks huviga ka pakutavaid lahendusi,mitte ainult mahategevaid arvustusi,mis paraku ei vii konkreetsel juhul küll kusagile.

Minu soovitus on alustada sealt konsultatsioonidega Energiatõhusa ehituse tuumiklabor Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut http://www.tuit.ut.ee/171975 Tõnu Mauring
loe lisaks viewtopic.php?f=15&t=2567
http://www.tartupostimees.ee/728216/pal ... aastumaja/

kyveltech kirjutas:Muideks ma olen mõelnud pikalt selle maja soojustamise teemale. Saab teha väga väga soojapidava maja, aga ütleme ausalt, siis tuleb ka väga väga hea ventilatsioon ehitada. Korralik vent on väga kallis lõbu. Kui on pigem selline mineraalsem ja natuke läbilaskvam maja...soojustus vill, sein fibo vms...siis on vendi vajadus enam-vähem null. Puumajadel suht kindlasti.

Ah et vendi vajadus enam-vähem null... Ah et mineraalsem ja natuke läbilaskvam....

Delfist kolisite siia üle? Koguaeg külaline? Äkki logid sisse ja siis räägid, siis teame ka kellega tegu:-P

kyveltech ,
sein EI TOHI ÕHKU LÄBI LASTA! Vahet pole, millise kande- või soojustusmaterjaliga tegu. Õhuvahetuse tagab JUHITAV ventilatsioonisüsteem. Eramu puhul selle peale saab aga pole mingit põhjust kulutada 15KEUR. Maksab kordi vähem.
Mina juhin oma ventilatsioonisüsteemi klappide avamise/sulgemisega. "Süsteem" (ventilatsioonilõõriga moodulkorsten, niisketest ruumidest väljatõmme, sisselaske klapid ruumides) maksis kokku ehk <1KEUR (täpselt peast ei mäleta). Soojusvahetiga väljatõmbe süsteem oleks maksnud 4KEUR.

Ma olen küll äärmuslik, aga ma nüüd nii äärmuslikku lahendust ka ei mõelnud:-P

kyveltech kirjutas: Kui on pigem selline mineraalsem ja natuke läbilaskvam maja...soojustus vill, sein fibo vms...siis on vendi vajadus enam-vähem null. Puumajadel suht kindlasti. Vot ma ei oskagi öelda mis on õige, mis väär.

Kui tahad küttesüsteemide spetsiks saada siis palun tee omale ka ventilatsiooni põhimõtted/eesmärgid selgeks. Need asjad on vägagi omavahel seotud.

Mis ventilatsiooni eesmärk on? Põhimõte?

Alusta või siit http://ehitusinfo.ee/index.php?ventilatsioon

MA ootaks Sinu nägemust ventilatsioonist.