Ehitusfoorum

Silikaatkivist on korstnapitse laotud ja kindlasti laotakse ka edaspidi. Inimestele on see harjumuspärane ja pealegi on silikaatkivi üks saadaolevatest materjalidest, mis selleks otstarbeks ette nähtud.
PS, majal, milles elan mina on silikaadist korstnapits kestnud ilma mütsita 60 aastat ja kestab veelgi.
Siinse ühe arvamusliidri väitel silikaatkivi imab niiskust ja külmub lõhki.
Juhiksin tähelepanu, et näiteks raud (veetoru)või klaas (veega täidetud pudel)ei ima niiskust, aga ikka külmub lõhki.
Järelikult lõhkikülmumine ei olene veeimavusest.
Korstnamaterjali valikul tuleb lähtuda selle külmakindlusklassist.
Tootjaandmetele toetudes mõnede saada olevate materjalide vastavad füüsikalised omadused:

Materjali nimetus | Külmakindlusklass (tsüklid) | Max veeimavus %
silikaatkivi | 50 (F1) | 10...15
Terca VTT tellis | pole antud (F0) | 11
Terca PTT tellis | pole antud (F0) | 13
Terca FTT tellis | pole antud (F0) | 11
Terca KVT tellis | 100 (F2) | 12
Terca FAT tellis | 100 (F2) | 15
Tuohi MRT tellis | 100 (F2) | 17...19
Beerse tehase tellised
Kastanjebruin | 100 (F2) | 15
Pastorale | 100 (F2) 15
Orchidee Rose | 100 (F2) | 15
LätiLODE
Janka ja Brunis täistellis | 100 (F2) | 7
Sarmite | 100 (F2) | 14

*SELGITUSEKS: püstkriipsu ees on materjali nimetus, kahe püstkriipsu vahel on külmakindlusklass, püstkriipsu järel olev number on veeimavuse % (vabandust tabel ei õnnestunud korrektselt, aga kes soovib see saab aru)

Soovides heledavärvilist puhasvuugil tellistest korstnapitsi, võiks kasutada selleks näitels Lode Sarmite tellist või Terca, Tuohi, Beerse pakutavaid keraamilisi vastava külmakindlusega selleks otstarbeks ettenähtud heledaid telliseid.
Kaasajal, hea soojapidavusega majade, tänapäevaste uute kütte ja ventilatsioonilahenduste korral aga peaks olema telliskorstnal peal kate. Selleks on mitmeid lahendusi, millest ka siin foorumites palju räägitud.

On muidugi tänuväärt tuua siia neid tabeleid, aga kõige paremini näitab reaalne elu, et mis peab vastu ja mis mitte ja mida kuidas kasutada tasub. Veneaegsed silikaadid olid tunuvalt paremad kui praegused.
Mina rõhutan seda, et tuleb teha sisevooder pitsile.

Robi, kordan oma küsimust. Millisest kivist teha pits ja selle vooder. Millised need kivitootjad on kelle toodangut kannatab REAALSES elus kasutada?

Kui teha vooder NÄITEKS servi shamotist, siis see kaitseb juba välisvoodrit nii hästi, et julgeks teha millest iganes, mis aga KINDLASTI välistingimuste tarbeks tehtud on.Probleem on, aga selles, et enamasti tehakse just ilma sisevoodritta ja siis peab ikka parim kivi olema ja ma ütleks, et selleks on aukudega hästi põletatud tellis või kasvõi vanad tellised, mis hästi põletatud ja väljas vedelenud pikalt.Soomes olen leidnud palju ilma voodritta pitse ja toimivad, sest kivi hea.Seal ei teeks keegi silikaadist.

Robi, oskad sa arvata millist materjali on soomlaste naabrid siin kasutanud?

Lisasin parema pildi

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2246635.jpg

Need seal pildil betoontellised. Olen neid ise ka Soomes kasutanud ja võiks õelda, et neid tehti ja kasutati päris laialdaselt enne ja peale sõda. Rintamiestalode korstnad on näiteks paljud just sellest tehtud.
Kaminahi on praegu Soomes, võiks küsida seal mõnelt kogend müürsepalt või pottsepalt, et kas keegi on teinud silikaadist pitse.

Taastajale: Väga võimalik, et tegu ka põletatud kollase tellisega,mis ka Soomes levinud.Seda võib järeldada hilisemast pildist.

Robi 1 kirjutas: Kaminahi on praegu Soomes, võiks küsida seal mõnelt kogend müürsepalt või pottsepalt, et kas keegi on teinud silikaadist pitse.

Kaminahi ehitab koduski korstnapitsi vaid erijuhtudel, ehk enda müüritud ahjule ja maast taevani ja ikka vaid külmast osast alates Wienerbergeri VAT tellisest, pähe valatud plaadiga ja ikka kaabu selle pea pähe.
Silikaat pole küll mõeldud korstnakiviks. Vanaisad valetavad.

kaminahi kirjutas:

Robi 1 kirjutas: Kaminahi on praegu Soomes, võiks küsida seal mõnelt kogend müürsepalt või pottsepalt, et kas keegi on teinud silikaadist pitse.

Kaminahi ehitab koduski korstnapitsi vaid erijuhtudel, ehk enda müüritud ahjule ja maast taevani ja ikka vaid külmast osast alates Wienerbergeri VAT tellisest, pähe valatud plaadiga ja ikka kaabu selle pea pähe.
Silikaat pole küll mõeldud korstnakiviks. Vanaisad valetavad.

Põhimõtteliselt lähtudes tootjaandmetest on jah VAT tellis õige valik. Külmakindlusklassilt ületab see silikaatkivi koguni 2 korda. Samas sunnivad mind pisut skeptiliseks kogemused vanast sama tehase fassaadi ja auk tellistest, kuna olnud näha nende lagunemist. Hästi meeles, kui neid omal ajal sai müüri lapatud, kiideti samuti nende kvaliteeti.
Samas - ehitaja pole siiski materjali valiku osas alati otsustaja.
Vaid soovituste andmistel kaasarääkija. lõpliku otsuse teeb tellija. Vanade korstnate renoveerimisel võib otsuse tegemisel määravaks teguriks olla ka endise korstna välimuse taotlemine.
Auktellis on hea materjal ka puhasvuugi ladumise korral - mugavam laduda.
Ilmselt kasutaja Kaminahju siinne autoriteet saab olema minu skeptitsismi vähendamise osas Terca materjali soovitamisel tulevikus.
Siiani olen soovitanud KVT telliseid, aga nendest on tõtt-öelda üsna ebamugav puhasvuuki laduda.

Wienerberger pole juba ammu enam see "vanasti". Tasub kõigil kontrollima minna.

Pakuks siinkohal ühe lihtsa korstnakatte plaadi idee.
Minerit HD tsement-kiud-plaat. Üle korstna ääre võiks ulatuda 5cm. Puurida augud nurkadesse ja vajadusel ka vahele. Toetada ja kinnitada korstnale keermelattidega. Vajadusel lihtne kõrgust reguleerida, vahetada ja korstnapühkijal eemaldada.
Kuna kasutasin seda plaati fassaadikatmise töödel, siis katseks uputasin selle materjali jääke vette. Pikemaajalisel ligunemisel ei olnud märgata mingit kvaliteedimuutust. Seega vastu peaks pidama, ainult kui välimuselt inimestele on vastuvõetav.

See plaadi mõte peaks minuarust ka toimima, eriti kui ülejääke saab ära kasutada.Oleme teinud ka muust fassaadi plaadis neid varikatuseid, aga kahest tükist nagu väikesed viilkatused, harjas roostevaba plekiriba all ja peal, kruvidega kokku.
Neid mainitud aukudega telliseid ei peaks küll kuidagi kartma, sest juba lõigates on tunda kui palju ta kõvem on muust materjalist.Mainides jälle Soomet, siis seal ei kasutata peaaegu muud kui ainult aukudega ja ei ole miskit häda. Aukudega kivi saab põletamisel paremini kuumust ligi kui tuli läbi aukude käib ja seega ka tugevam.

vuuk kirjutas:Puurida augud nurkadesse ja vajadusel ka vahele. Toetada ja kinnitada korstnale keermelattidega. Vajadusel lihtne kõrgust reguleerida, vahetada ja korstnapühkijal eemaldada.

Kui üks plaadi külg panna hingedega kinni ja teine haakide või
riividega, on korstnapühkija palju rõõmsam. Ei pea oksüdeerunud
mutreid lahti keerama.

vuuk kirjutas:Pakuks siinkohal ühe lihtsa korstnakatte plaadi idee.
Minerit HD tsement-kiud-plaat. Üle korstna ääre võiks ulatuda 5cm. Puurida augud nurkadesse ja vajadusel ka vahele. Toetada ja kinnitada korstnale keermelattidega. Vajadusel lihtne kõrgust reguleerida, vahetada ja korstnapühkijal eemaldada.
Kuna kasutasin seda plaati fassaadikatmise töödel, siis katseks uputasin selle materjali jääke vette. Pikemaajalisel ligunemisel ei olnud märgata mingit kvaliteedimuutust. Seega vastu peaks pidama, ainult kui välimuselt inimestele on vastuvõetav.

Manus Minerit HD.jpg ei ole enam saadaval

Siin saan aru, et mõte oleks kasutada seda plaati horisontaalsel kujul või vähese kaldega? On siis juba teada kas vihmavesi üle plaadi ääre voolates langeb kohe alla või voolab osa veest mööda plaadi alumist külge tagasi ja raskemaks muutudes kukkub ikka korstnalõõri Plekist plaadile saab ntx selle vältimiseks keerat nn tilganina pleki äärale, suunaga alla, mis sellise nähtuse välistab.

Taolisele tsementkiudplaadile on võimalik lõigata alumisele küljele ääre lähedale 2...3 mm sügavune soon. See peaks toimima analoogselt plekist mütsi vee-ninaga
Ei vaidle vastu, et plekist mütsil on eeliseid. Aga see nõuab plekksepa oskusi ja vastavaid tööriistu, mida alati ei tarvitse käepärast olla.
Et lihtsalt lahendusena alternatiiviks plekile ja betoonile.
Pealegi - enamus veest saab eemale juhitud. Väike osa, mis korstnale ja lõõri satuks on tegelikult köki-möki, kui võrrelda seda talvise lumetuisuga sinna sattuva lume ja vee kogusega.

Taastaja pildil on hästi näha see mall, mis Soomes igal korstnal peal on.Lati servad lähevad plaadi taha ja pikkade poltidega pingutatakse pealt kokku. Lihtne paigaldada igatahes ja pole ka raske ise valmistada.
Siiski rõhutan jälle seda, et zn.plekist ei tasu seda asja teha kui korstent pidevalt kasutatakse.On juhus, et katla korsten sõi pleki ühe talvega läbi.Seepärast on see mineriit isegi parem lahendus.Olen teinud ka katusekividest varikatuse, sest roostevabaplekki polnud käepärast.

Kui paks see RV leht, mis katteks peale panna, peaks olema?

Tervitus!

See oleneb korstna suurusest ja oleneb mis kuju talle annad. Ma ise keeran servad topelt sisse tavaliselt ja siis saab näiteks 0,8 mm vabalt hakkama. Ja latist võid raami alla keevitada, siis tee või 0,6 mm.

No inimeseloom on ikka üks tänamatu elukas küll. Kui häda käes siis halab ja hüüab abi järele aga kui elu vähe paremaks pöörab nii on abiandjad meelest läinud. Lubasin suure suuga näha anda kui korstnal müts peas ja mütsil katus peakohal. Mütsi tegija leidsin naabrimehe soovituse peale ja ei pettunud. Seega pean tagasi võtma oma väite, et Tallinnas kõik plekksepad ära ikaldanud on. Mütsi nurgad kenasti valtsitud ja müts ise minu tellimise peale roostepriist kraamist tehtud. Hind ei löönud ka põlvelukku lahti. Niisugune ta sai. Ja koos katusega paigas, ei hakanud Robi soovituse järgi vardaid plekiga paika taguma, panin kiilankrutega. 12mm latt hoiab üleval.
Liblikaid kasutasin selleks, et hiljem tjuunida saaks. Ikka tuulepealne külg vähe kitsamaks ja tuulealune tiba laiemaks, siis veab suitsu nagu rakulkaga korstnast välja, passi ainult peale, et koos kolderestiga ei lähe. Igatahes korsten tõmbab ja tundub, et isegi tiba paremini kui enne katuse paigaldamist.