Ehitusfoorum

2% ja 9t on OK. Kasutuskõlbulik.

M.O.T.T.

ja kui veel vaadata finnfoami vastavaid näitajaid....http://www.finnfoam.fi/index.php?page=f ... cac353b8a3

Ja kui ei unusta veel seda:
http://www.aeroc.ee/index.php?page=756& ... d_näitajad

Suured tänud kõigile vastanutele - hulga targem!

Vundamendi valan kindlasti ise(see nii tuim töö et maksta selle eest pole mõtet), korstna ja ahju jätan inimesele, kes seda varem teinud on. Peamiselt just ventilatsiooni ja ka reaalse toimima hakkamise soovi tõttu, tahan, et seda kõike komplektselt vaadataks.

serk kirjutas:... korstna ja ahju jätan inimesele, kes seda varem teinud on...

Räägi siis ennem selle vundamendi valamist sellise inimesega, kes tegema hakkab. Ta siis ütleb, kui suur ja kuhu.

kaminahi kirjutas: Küll aga võiks saada ahju vundament ikkagi põrandaplaadist eraldatud. Selleks piisab lihtsalt lõigata see plaat rellakaga ahju mõõdus põrandast lahku.

Saigi just nii tehtud, südamüüri all Fibo rida, mujal 15 cm eps80, relakaga 3,8 cm sügavuselt lahti lõigatud.
Betoonimehed andsid ka sellist nõu .

Antagu mulle andeks - ei taha ma siinkohal kellelegi kanna peale astuda - lihtsalt avaldan arvamust.
See ahju vundamendi aluse soojustamise teema tundub küll natuke üle teoretiseeritud olema.
Tahaks näha targemate inimeste poolt tehtud usaldusväärseid, paikapidavaid arvutusi, et
kui palju sellega reaalselt sooja kokku hoida saab.
Näiteks umbkoldega ahjul on koldepõhi põrandast 300 mm kõrgusel Kui seesamane ahi on köetud ja 1 m kõrguselt tuline, siis põranda tasapinnast on selle ahju küljed käega katsutuna täiesti jahedad.
Tuharuumiga ahjudel on koldepõrand 200...300mm kõrgemal, ehk vähemalt pool meetrit põrandast ja isoleeritud tuharuumiga, ehk õhkvahega. Vundamendiga puutub kokku ainult vooder või välisseina osa.
Ehk soometüüpi kaminahjude omanikud valgustaksid mind, kui tuline siis nende ahjude välisvoodri alumine osa põranda läheduses pärast kütmist on?
Soe minu teada ikka liigub valdavalt üles.

vuuk kirjutas:... Soe minu teada ikka liigub valdavalt üles.

Kas ka tahkes kehas?

Urmas kirjutas:

vuuk kirjutas:... Soe minu teada ikka liigub valdavalt üles.

Kas ka tahkes kehas?

Urmas Sinu mõte liigub ikka õiges suunas.
Tahkes kehas toimub soojuse ülekanne soojusjuhtivuse teel.
Soojusjuhtivus mõjub igas suunas ühtviisi.
Ahjus liiguvad aga kuumad gaasid ja transpordivad soojuse peamiselt üles. Toaõhus konvektiivne liikumine toimub samuti.
Kui süveneda soojusjuhtivuse ja soojushulga arvutuste valemitesse, puht loogika alusel ilma arvutamata näib, et kõnesoleva koha kaudu saab väljuda tühine hulk soojust.

Hiljuti vaatasime siin ühte filmi kus korealased ehitasid oma kombekohaselt suuri lesosid.Huvitav, miks nad põrandast lahti ehitasid, jättes alla õhuvahe. Kui sealt mingit soojust ei eralduks, siis pole ka õhuvahel mõtet . Vanasti ehitati ka ahjud jalgade peale, all oli õhuvahe...aga see ainult minu mõttevälgatus.

Robi, Sul on õige mõttevalgatus.
Samas saan aru küll, et tegelikult sa oled kaval mees ja üritad mind provotseerida.
Mõningad nüansid, millele tähelepanu osutan:
*ahi ja leso on erineva kujuga
*leso põhi, millega kuum suitsugaas kokkupuutub, on ahju põhjast õhem. (eriti kui silmas pidada tuharuumiga ahju)

Aga ilmselt olekski päris hea mõte, ehitada ahi jalgadele, et ahju ja vundamendi vahele jääks õhuvahe, vähendamaks külmasilda.
Igatahes tundub parem idee kui fibost vundament ahju alla.
Penoga ma igatahes ahju vundamenti soojustada ei julgeks, sest kujutage ette, kui rotid ahju vundamentide alla pesasid tegema hakkaksid ja alused kontrollimatult tühjaks näriksid.

Ahju vundamenditeema jutu jätkuks veel...
Mul oli põgus vestlus lugupeetud kasutajaga "Kaminahi" privas
Vanameister väitis, et tema tähelepanekul on soojustatud vundamendiga kaminahjude alumine osa pärast kütmist katsudes märgatavalt soojem võrrelduna soojustamata analoogidega.
Kui nii, siis see on kindlasti päris kaalukas märk sellest, et soojustamisest mõningane kasu ikkagi on.
Samas, kasu suurus oleneb kindlasti veel mitmesugustest nüansidest.

vuuk kirjutas:Näiteks umbkoldega ahjul on koldepõhi põrandast 300 mm kõrgusel Kui seesamane ahi on köetud ja 1 m kõrguselt tuline, siis põranda tasapinnast on selle ahju küljed käega katsutuna täiesti jahedad.
Tuharuumiga ahjudel on koldepõrand 200...300mm kõrgemal, ehk vähemalt pool meetrit põrandast ja isoleeritud tuharuumiga, ehk õhkvahega. Vundamendiga puutub kokku ainult vooder või välisseina osa.

Ei saa ometi üllatusena tulla, et ahju lõõrid võivad ulatuda põrandale märksa lähemale, kui kolde põhi? Needsamad soome/rootsi kaminahjud mille pilte siit leiab - lõõride madalaim punkt ulatub sisuliselt kasvõi kõige alumise (egas siin 110mm nõuet ole?) või vähemalt teise kivireani.

Üks loogiline mõttekäik on veel see ka, et kui ahju või pliita all võib minna teinekord isegi niiskustõke ( näiteks ruberoid) kärssama, no ju seal ikka soe ka peab olema...

vuuk kirjutas:See ahju vundamendi aluse soojustamise teema tundub küll natuke üle teoretiseeritud olema.
Tahaks näha targemate inimeste poolt tehtud usaldusväärseid, paikapidavaid arvutusi, et
kui palju sellega reaalselt sooja kokku hoida saab.

Kas eramu pinnasel betoonpõrandale paned soojustuse alla?
Kas eramu pinnasel küttega betoonpõrandale paned soojustuse alla?
Kui paned siis kui palju sellega reaalselt sooja kokku hoida saab?

Ilma soojustuseta põrand võib ikka külm olla küll .
Ahjusoe sell juhul kulutab tüki energiat, et see soe allapoole suruda, arvan ma.

et siis point on kahene - soojustus ei lase jahedamal õhul tulla alt ahju sisse (mis tahkes kehas ja/või külmasilla olemasolul kahtlemata toimub), selle tõttu ahi soojeneb ka koldest altpoolt paremini. Teine pluss on siis selles, et ahjust viiakse välja (loe: allapoole - soojustuse sisse) jahedama temperatuuri ja sooja puutepunkt, mis ahju alumises osas temperatuuride suure erinevuse tõttu ei pruugi ahjukividele hästi mõjuda (kas võib veel ka temp erinevusest tingitud niiskuse teema kaasamängida?).

Minu arvates ahju/pliidi/korstna alune samasugune välispiirde osa nagu kõik muugi. Kas kellegile tuleb pähe jätta näiteks oma maja seinas 1 m2. soojustamata et tiba soojustusmaterjali arvel raha kokku hoida?
Arvestades et energiakadu läbi välispiirde sõltub muuhulgas ka temperatuuride vahest siis .....

Olgu, võtame siis asja pinnapealselt.
Lihtsustades jätame kõrvale vundamendi põhifunktsiooni ja teisendame tavaliseks välispiirdeks.
Vaatleme 100 m2 põhjapindalaga maja, mille kütmiseks on 1m2 põhjaga ahi.
Sellisel majal on välispiirdeid (seinad, põrandad, laed, katuslaed ja olgu siis seal hulgas ka vundamentide tallad) kokku 400...500m2.
1m2 ahju vundamendi aluse pind moodustab siis 1/400...1/500. ( üks neljasajandik kuni üks viiesajandik)
Eeldame selle maja küttevajaduseks 10 rm puid aastas. Korrutades puude tänase hinnaga (40...50 eurot/ rm) saame aastaseks küttekuluks 400...500 eurot.
Arvudele otsa vaadates näeme, et seega vundamendi soojustamisel saame kokkuhoidu aastas küttelt 1 eurot.
Muidugi on selline arvutus primitiivne, aga kui ahju vundamenti kõlbab võrrelda välisseinaga, siis minu arvates samaväärne.
Võttes arvutuses valemisse muid soojatarvet mõjutavaid tegureid (temperatuur, soojusjuhtivused, materjalikihtide paksused) muidugi arvutusstulemus mõnevõrra muutub, aga mõni tegur kallutab tulemuse ühele, mõni teisele poole.
Kes soovib, võib ju siinkohal demonstreerida oma profesionaalsust ning tuua siia (erialafoorumisse) täiusliku arvutusnäite, millest saabuks selgus.
Kahjuks seda ilmselt ei juhtu, sest nagu on näha olnud, arvutusvõimelised foorumlased peletatakse siit nagu katkutõbised minema.

Vuuk,
ma pakun, et su arvutustulemus võis vabalt ka terve suurusjärgu vale tulemuse anda. Põhjused:
1) soojustuseta ruutmeeter annab ära tunduvalt rohkem sooja, kui tema suhteline suurus (soojustatud) kogupinda. Erinevate materjalide soojusjuhtivuse leiab näiteks siit (tabel 1, lk4). Sealt leiab kenasti - betoon vs Aeroc - soojusjuhtivuse erinevus 20 KORDA. Vahtpolüstüreeniga on erinevus 50 KORDA (tõsi, siin on võrreldud välisseina "peno", ahju alla kõlbab vähe tihedam kraam).
2) kui lõõri eraldab põrandast 1 lappikivi, siis on kütteperioodil selle ruutmeetri peal lambda OLULISELT suurem (30 vs 60 kraadi?) võrreldes ülejäänud välispiirdega.

Palju maksab ruutmeetri jagu AEROC/Fibo blokke?

Palun ärme ikka niiviisi ka ahju vundamente hakkame projekteerima, et paneme sinna suvalisi materjale.
Esiteks soovitan tutvuda ühes teises teemas paljuräägitud standardiga: EVS 812-3 2007
punkt 6.2.1, milles on ära öeldud, millest peab lähtuma kütteseadmete vundamentide projekteerimisel ja ehitamisel.
Kahjuks küll ahjuvundamendi soojustamise teema on standardi koostajatel millegipärast kahesilma vahele jäänud.
Tänan lingi eest (see ei olnud mulle teadmata), aga soojusjuhtivuse teemat on minul lihtsam vaadata siit: http://www.vuuk.ee/seinasoojustamine.html

2korda2 kirjutas:
2) kui lõõri eraldab põrandast 1 lappikivi, siis on kütteperioodil selle ruutmeetri peal lambda OLULISELT suurem (30 vs 60 kraadi?) võrreldes ülejäänud välispiirdega

Aga miks peaks vundamenti ja lõõri eraldama 1 lappikivi? Ja miks ei võiks siis konkreetselt sealt lõõri alt isoleerida tulekindla kivivillaga, katkestades nii sellest kohast soojalekke. Muide 3 kihti (ehk 30mm) Tul-10 annab parema soojatakistuse, kui 1 kiht (200mm)Fibo 5 plokki.

...siis on nii, et ahjaluse soojustamine likvideerib külmasilla põrandas. Kas ahju ka pidevalt köetaks ei oma tähtsust.

Vuuk. Proovi üks ahi selle Tul-10 ne peale ehitada ja, siis vaata mis saab .