Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas:Kui soojuspump töötab täiega siis katmisel mõte puudub, sest ta tarvitab kogu sooja ära.

?
Ei saa sellest vastusest aru? Tegemist oleks 0 kõrgusega kasvuhoonega ju. Maapinda soojendataks rohkem sest välditaks soojuse atmosfääri hajumist...

Ega ma täpselt ei teadnud mida sa soovid.
Jep, maapinna osas kehtib klaaskatte efektiivsus küll.

Külaline kirjutas:Huvitav, kui palju annaks efekti maasoojuspumba kollektori katmine klaaspaketiga? - no et valgus jõuab läbi paketi maani, muutub soojuseks, ja siis ei saa enam õhku hajuda, vaid salvestub maapinnas ?
St.- näit 800 jm ehk 800 m2 krunti tuleks katta klaaspaketiga - palju tolku oleks?

Selline "kasvuhoone" annaks soojuslikku efekti kindlasti aga rahaline külg .... selle rajamisele kuluva raha eest saab ilmselt mitu mitu hooaega soojuspumbaga kütta.
Kunagi sai siin tiba arutatud mõtet panna õhk-õhk/vesi soojuspumba välisosa suuremasse kasvuhoonesse. Positiivne efekt peaks täitsa olemas olema aga kellel see ikka kasvuhoone maja kõrval lihtsalt seisab.

Külaline kirjutas: kas öösel tagurpidi tsirkulatsiooni kaudu mahajahtumise vältimiseks sobiks tagasilöögiklapp - kas edaspidi tsirkulatsioon jaksaks seda lahti lükata?

Kui (soojustatud)tünn oleks paneelist kõrgemal siis seda muret poleks.

Mul paraku seisab selline maja kõrval. Momendil pooled klaasid katki ja näeb kole välja. Plaan on ära remontida justnimelt päikeseenergia saamiseks. Samas arvestan ka rahalise küljega - kui projekt pole paberil tasuv (arvutused on seejuures konservatiivsed) siis ei liiguta näpuotsagi jagu.
Näiteks sai katsetatud vana plekkradikaga kasvuhoonesse kemikaalipütti 1m3 vett soojendama. Radikas andis uskumatult kuuma üksinda välja, kuid pütis ei saanud mingi nipiga vett soojemaks kui oli keskkonna temperatuur. Õigemini see vähene mis õhtuks sai jahtus kõik öösel maha. Lisaks ajas vana radikas vee roosteseks, mistõttu seda enam tarbeveena kasutada ei tahtnud. Rohkem radikaid polnud tasuta antud et võimsust suurendada, mistõttu huvi kasutada vähenes.
Teine häda on kasutamisega - suvel pole eriti palju sooja vett vajagi. Lihtsalt niisama oma lõbuks pole ka mõtet vett soojendada.

Kalvis plekkradiaator - see üks latakas ribi (mul on topelt ribidega) ma ehitan selle OSB,vill+foolium kasti peale panen pakettklaasi. Vee rooste pärast ei muretse, kuna plaanin panna soojusvahetiga 150l boilerisse.

Teise boileri peale teen ise torudest kontuuri, mille taha panen siis prooviks suure peegli (üks seisab). Kuna mul tarbimiskohti on 2-3 tk. siis need on süsteemis täiendavad asjad ning talveks lasen vee lihtsalt kraanist välja. Panen kraani ja kalded nii paika, et asi tühjeneb ise kui 2 kraani lahti keerata. Järgmine samm oleks panna ringlkemiseks juba külma mittekartev vedelik jne.

Kuna ma vasktoruga tegemist ei ole teinud, jootmine ja muud värk, siis mis oleks peale metalltoru alternatiiv või kas üldse ongi? See Alupex ehk plast-alu-plast toru ei ole ju vist kõige parem, see on üsna tugev isolaator ja ei anna asja edasi, kollektoriks see ei pidavat sobima. Muu torujooksus see sobib, kui panna ka isolatsioon peale.

Kollektorisse ma peale vase muud sobivat ei tea. Kui keegi toodaks puhast alumiiniumtoru või õhemat alumiiniumist plaatsoojusvahetit siis see sobiks. Või kasutad kollektoriks radiaatoreid.
Vasktorul on kõik ülemineku liitmikud olemas, mistõttu selle ühendamine on käkitegu, jootmist pole vaja harrastada.

Külaline kirjutas: Teise boileri peale teen ise torudest kontuuri, mille taha panen siis prooviks suure peegli (üks seisab).

Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikeselt tulev lühikese lainepikkusega (valgus)kiirgus läbib kergesti atmosfääriõhku ja klaasi ning neeldub tahkes aines ja soojendab seda. Soe tahke keha kiirgab seejärel omakorda pika lainepikkusega infrapunakiirgust, mis läbib küll õhku kuid mitte klaasi. Seega jääb energia kasvuhoonesse.
Kui sa paned kasti põhja peegli, siis peegeldab see valguskiirguse tagasi, ning see läheb läbi klaasi jälle välja (v.a. see osa, mis pärast tagasipeegeldumist langeb radikatorudele kastis ja neeldub seal)
Kui sul just ei õnnestu peegliga koondada tagasipeegelduvat valgust radikatorudele, siis läheb see energia kaotsi.
Seega peaks efektiivsem olema mustaks värvitud kastipõhi ja soojus kandub torudele üle soojusülekande teel.... .

Või kasutad paraboolse kujuga peeglit.

Kas vanast gaasibaollonist ka teha saab sellist kollektorit. Välismaal on mitmed näited suur paak, termokapis ja peal pakettklaas. Kuidas seda enne puhtaks seest teha?

Kas ikka kahekordne harilik klaaspakett on kasutatav ?
Kas kuumus ja tuulepuhangutest tingitud temperatuuri erinevused klaasi ära ei lõhu ?

Mina kipun arvama et lõhub jah. Seda teeb siis kaetud serva ja keskosa temperatuurierinevus.
http://www.glassolutions.ee/download/file/fid/7554
http://www.kalesy.ee/aknaklaasi-termiline-purunemine

Huvitav kas tegelikkuses on ka keegi maininud, et klaaspakett katki on läinud ?
Siit nagu ei leidnud või on midagi kahe silma vahele jäänud.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28200

Seoses tööga olen kolmel-neljal aknal pidanud pakketti vahetama mis olid väidetavalt termostressi tagajärjel purunenud.
Kuna "kastiklaasi" eri poolte temperatuurierinevus võib julgelt tõusta üle 100 C. http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... f=19&t=228 siis ... kui paketi peaaegu tasuta saaks ja vahetamine väga töömahukas ei ole siis ilmselt prooviksin kas kestab.

rokikas kirjutas:Seoses tööga olen kolmel-neljal aknal pidanud pakketti vahetama mis olid väidetavalt termostressi tagajärjel purunenud.
Kuna "kastiklaasi" eri poolte temperatuurierinevus võib julgelt tõusta üle 100 C. http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... f=19&t=228 siis ... kui paketi peaaegu tasuta saaks ja vahetamine väga töömahukas ei ole siis ilmselt prooviksin kas kestab.

Kas nende klaaspakettide termostressi tegelik põhjus pole mitte jäikades "raamides" , milles nad asuvad?
Tegelikult peaks saama klaasi kleepida raamile elastse silikoonliimiga, mis annab sõltumatult raamist paketil "mängida", sest paketid ise peaksid olema kokku kleebitud samuti elastse silikoonliimiga

Urmas

Arvan ka, et pakett peaks saama raamis kindlasti liikuda ja veel, vist parem mitu paketti üksteise kõrval kui üks suur ?

Liikumisruumi peab loomulikult klaasidele jätma.
Mitu väiksemat pakketti on kindlasti lollikindlam kui üks suur aga tiba ka halvema soojapidavusega ning omavaheliste vuukide ilmastikukindel lahendus võib vahest keerukaks osutuda.

Rokikaga nõus.
Aga keegi võiks pajatada oma katkiläinud paketist.