Kulude jaotamisest kortermajas e. kommunismi lõpp

[Külaline]

Oponeerin.

Korteriühistuseadus
§ 15;1. Majandamiskulud
(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Teisiti sätestamine on kokkuleppe nõude eiramine, mis tuleneb korteriomandi seadusest. Pole kokkulepet puudub õiguslik alus.
Imelik.

[Külaline]

Lugeda

pindala osatähtsusele vastava

Imelik.

[Külaline]

Täpsemalt.

3) Kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud.

[enamus]

Täpsemalt.

3) Kui käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud.

Sõna enamus on magnet, millega saab läbi suruda igasuguseid otsuseid. Kui aga enamuseks on vanurid, kes ei tea ööd ega mütsi seadustest, ehitusest, hindadest jne.jne. ja keda on eelnevalt käidud korterist korterisse masseerimas, siis võib igasuguste otsuste jaoks väga lihtsalt häälteenamuse kätte saada. Samuti võib väga lihtsalt tegutseda, kui seesama enamus on nõus, et revisjonitööd ei peagi teostama, akti ei peagi üldkoosolekul ette lugema ja mis kü pangakontol toimub, teab vaid vanajumal ise taevas. Enamusel pole sellest sooja ega külma, sest juht on olemas ja juhile peab alluma.

[Külaline]

Ei ole olemas "magnetit" kui puudub kokkulepe , kuigi soovitakse
talitada seadusele mittevastavalt.
Ehk teiste sõnadega; häälteenamusega otsust saab teha -
a)vastavalt seadusele
b)vastavalt kokkuleppele
Ainult sellistel juhtudel kehtib otsus ka teiste korteriomanike kohta.
Imelik.

[val]

Teisiti sätestamine on kokkuleppe nõude eiramine, mis tuleneb korteriomandi seadusest. Pole kokkulepet puudub õiguslik alus. Imelik.

Korteriomandiseadus (KOS) ei tule KÜ majanduskulude jaotamisel mängu. Teisiti sätestamine on KÜ puhul põhikirja vastav muutmine, mille poolt peab olema üle poole häälte üldarvust. KÜ puhul tuleb KOS tuleb mängu omandit või tavakasutuse piire ületava tegevuse korral. Kulude jaotamine ei ole üks ega teine.

[Külaline]

[ Korteriomandiseadus (KOS) ei tule KÜ majanduskulude jaotamisel mängu. Teisiti sätestamine on KÜ puhul põhikirja vastav muutmine, mille poolt peab olema üle poole häälte üldarvust. KÜ puhul tuleb KOS tuleb mängu omandit või tavakasutuse piire ületava tegevuse korral. Kulude jaotamine ei ole üks ega teine.

Näiteks 51% häälte üldarvust, otsustab ühel päeval, et aitab maksmisest. Muudetakse põhikiri 51%-i "majanduskulude maksevabastuseks"? Teiste kaasomanike huve ei ole vaja arvestada, ning
KOS- järgida, kuna "ei ole üks ega teine"?
Imelik.

[madis64]

Korteriomandiseadus (KOS) ei tule KÜ majanduskulude jaotamisel mängu.
...
KÜ puhul tuleb KOS tuleb mängu omandit või tavakasutuse piire ületava tegevuse korral. Kulude jaotamine ei ole üks ega teine.

Asjaõigusseadus:

"§ 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
...
(5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest."

ehk pädeb ka KÜ-dele?

Kaasomanikul (kaasomandi kasutajal) on teatud õigused oma rahakotile vist ikka olemas nii et temale KÜ poolt majandamiskulutuste määramisel on tal õigus nõuda endale liigsetest (seadustes määratletuga võrreldes) kulutustest hoidumist - või on KÜ oma tegevuses "üle" ülejäänud seadusandlusest?

[Roland66]

Paljudele on nö kulude jaotamise võimaluse muutmine KÜ põhikirjas nii ahvatlev, et paneme kirja mida sülg suhu toob ja ongi kõik. Nii lihtne see ikkagi ei ole. Esmalt KÜ ei ole omanik, vaid korteriomanike moodustatud MTÜ kaasomandi mõttelise osa valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamine. Õnneks on minuga ühel meelel Õiguskantseler, kes samuti on käsitlenud KÜS ja kulude jaotamise printsiipe seoses põhikirjaga. Oma järelduses on lugupeetud Õiguskantsler jõudnud järgmise järelduseni: Õiguskantselri seisukoht:

Alternatiivina korteriomanike ühisusele võib KOS § 1 lõikes 2 nimetatud kaasomandi eseme valitsemiseks asutada korteriühistu. See toimub korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist (KÜS § 3 lg 1). KÜS § 1 lõikest 2 ja KÜS § 2 lg 1 esimesest lauseosast („Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, […]) järeldub, et korterühistu on üks mittetulundusühingu liik.6 Korteriühistul on seadusega kindlaksmääratud eesmärk, milleks on KÜS § 2 lg 1 kohaselt „korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine“. Seega on korteriühistu õigusvõimeline eraõiguslik juriidiline isik, kes võib omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Pean aga siinkohal vajalikuks rõhutada, et korteriühistu ei saa KOS § 1 lõikes 2 nimetatud kaasomandi eseme omanikuks – see on ka pärast korteriühistu moodustamist korteriomanike ühine omand ega ole vastavalt KOS § 1 lõikele 3 korteriomandi reaalosast eraldiseisvana võõrandatav.
7 3 Vt ka KOS § 13 lg 3, mille kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Korteriomandiseaduse eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et üheks KOS § 16 lõike 1 ja § 13 lg 3 kohaldamise näiteks on otsus tsinkplekk-katus asendada vaskplekk-katusega. Vt korteriomandiseaduse eelnõu seletuskiri, arvutivõrgus kättesaadaval: http://www.riigikogu.ee.
4 Kõnealuste ehituslike muudatuste tegemiseks ei ole siiski vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle KOS § 11 lg 1 punktis 1 nimetatud määra (KOS § 16 lg 1 lause 2). 5 Vt ka korteriomandi seaduse seletuskiri: „Ehituslikeks muudatusteks ja tavalise korrashoiu piire ületava tegevuse puhul on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Luba ei ole vaja selliste meetmete võtmiseks, millega tekitatavad kahjustused ei ole suuremad tavakasutuses tekkida vōivast kahjust. Korteriomanike kokkulepe on vajalik ka juhul, kui üle poole hoonest on hävinud ja kahju ei ole ei kindlustusega ega muul moel kaetud (§ 16).“
6 Vastavalt KÜS § 2 lõikele 2 on korteriühistu ka korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Ma ei käsitle aga käesolevas seisukohavõtus korterihoonestusõiguse omanike loodud korteriühistu võimalikke erisusi võrreldes korteriomanike loodud ühistuga. Seda põhjusel, et korterihoonestusõiguse eseme osaks olevale hoonestusõiguse mõttelise osade ühiseks majandamiseks loodud korteriühistule rakendub põhimõtteliselt sama regulatsioon, mis KÜS § 2 lõikes 1 sätestatud korteriomanike korteriühistu puhul. Samuti pole te oma avalduses esile toonud, et olete või soovite olla korterihoonestusõiguse omanike loodud korteriühistu liige.
7 Vastavalt KÜS § 6 lõikele 1 tekib korteriühistu vara tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Siiski tuleb korteriühistu liikmetel KÜS § 9 lg 1 kohaselt tagada korteriomandi eseme
4 Eespool märkisin, et juhul, kui korteriomanikud on võtnud vastu otsuse korteriühistu asutamise kohta, siis teostab vastavalt KOS § 8 lõikele 1 kaasomandi valitsemist korteriühistu alates õigusvõime tekkimisest (registrisse kandmisest) ja valitsemine toimub siis korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi.
8 Õigusvõime tekkimisest alates lahendab korteriühistu küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lõiked 3 ja 6) ning neid ei otsustata enam korteriomandiseaduse 2. peatükis sätestatud korras.9 Samas olen seisukohal, et ka korteriühistu olemasolu saab KOS §-s 16 nimetatud olulisemaid ümberkorraldusi teha üksnes korteriomanike kokkuleppel, kuna korteriühistuseadus ei sätesta viidatud sätte osas eriregulatsiooni.



http://www.oiguskantsler.ee/public/reso ... 5_lg_5.pdf

[Imelik]

Kõik ilus. Mul ei ole muidugi sellisele seisukohale isiklikult vastuväiteid; aga kohtulahend KÜ ebaseaduslikust otsusest kulude jagamise osas? Juhiti tähelepanu, et viidetes "case"-de kohta on tegemist ühisustega.
Samuti jääb küsimus võrdelisusest ja ühisomandist.

Selgituses viidati : vastavalt AÕS § 70 lõikele 6 kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Et, kuidas siis aru saada? Kulusid jaotatakse vastavalt omandi suurusele kaasomandis, samas.....

AÕS § 71. Kaasomandi ulatus
(1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

???

[val]

...Kaasomanikul (kaasomandi kasutajal) on teatud õigused oma rahakotile vist ikka olemas nii et temale KÜ poolt majandamiskulutuste määramisel on tal õigus nõuda endale liigsetest (seadustes määratletuga võrreldes) kulutustest hoidumist - või on KÜ oma tegevuses "üle" ülejäänud seadusandlusest?

Nagu ikka lähtutakse vastuolude jms korral alati esmalt eriseadusest. KÜ korral on eriseadus KÜS ja ühisuse puhul KOS. Edasi tulevad MTÜS, VÕS, TsÜS jms. Seega jah, KÜ puhul on KÜS teistest nö üle mis puutub kulude jaotamist. Õiguskantselr ütleb ju ilusti, et õigusvõime tekkimisest alates lahendab korteriühistu küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lõiked 3 ja 6) ning neid ei otsustata enam korteriomandiseaduse 2. peatükis sätestatud korras. Mis ma ütelda tahan on see, et KÜ kulude puhul ei ole vaja omanike kokkulepet KOS mõistes ja mitte m2 põhjal kulude jagamise otsused ei ole ette tühised nagu on ühisuse puhul. Loomulikult ei saa otsustada mida iganes, aga kui ikka 51% omanikke tahab prügi jagada inimeste arvule vastavalt või küttekulu individuaalselt, siis ma ei näe mingit takistust. Omanik, kes arvab, et see ta õigusi liigselt piirab, saab seda otsust tavapärases korras vaidlustada, aga olen suht kindel, et KÜ puhul ei saa tühisusele viidata.

[madis64]

Nagu ikka lähtutakse vastuolude jms korral alati esmalt eriseadusest.

Siin on võtmesõnaks vastuolu, mida hetkel ei näi kuskil olevat e. üksikult üldisele liikudes:

- KÜS lubab KÜ-l majanduskulusid ka teisiti arvestada kui "arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta" juhul kui see põhikirjas sätestatakse,

- Korteriomandiseadus ütleb, et "Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse."

- Asjaõigusseadus käseb kaasomanikel (s.t. ka KÜ-l kui kaasoomanike esindusel) oma tegemistes ja toimingutes eelkõige hoiduda teiste kaasomanike huvide kahjustamisest.

See kõik kokku ei anna teps mitte luba KÜ üldkoosolekul 51%-lise häälteenamusega suvalisi (näiteks kaasomanike vähemuse rahalisi huvisid kahjustavaid) otsuseid täielikus rahus vastu võtta.

Või annab?

[val]

See kõik kokku ei anna teps mitte luba KÜ üldkoosolekul 51%-lise häälteenamusega suvalisi (näiteks kaasomanike vähemuse rahalisi huvisid kahjustavaid) otsuseid täielikus rahus vastu võtta. Või annab?

Kas see siis ei ole vastuolu ? Ma võidan, otsus õiguspärane, sa väidad, et otsus kaasomanike huve kahjustav ja seega seadusega vastuolus. Üldiselt kaldub see juba teemast kõrvale, sest tühisusega siin pistmist ei ole. Kui on huve kahjustav, siis tuleb seda igal juhtumil eraldi kohtu kaudu tuvastada. Asja hageb see, kes arvab, et ta huve kahjustatakse.

[Külaline]

Oot, siin on miskit segi läinud? Omandit käsitleb ikkagi AÕS, korteriomandit kaasomandiga eriseadus KOS (milles on märgitud kaasomandi valitsemise erinevad võimalused, e. KÜS tuleneb tegelikult KOS-st), valitsemise erivormi (korteriühistut) eriseadus KÜS (põhineb mittetulundusühingute seadusel).
Ükski järgnev ei tohi olla vastuolus eelneva "üldpõhimõtetega" (millest tuleneb)vaid "täpsustab" seda. Täpselt samuti ei tohi ükski eriseadus olla vastuolus põhiseadusega (mis on kõige alus). Seega ülimuslikus on ikka vastupidine PÕS,AÕS, KOS, KÜS ? Seega KOS on ülimuslik KÜS ees, ning
kehtib ka KÜ -tele selles osas mida pole KÜS -s sätestatud? Seega ei või KÜS alusel põhikirja vastuvõtmisel, minna vastuollu eelmainitud seadustega.

2. peatükk VALITSEMINE
§ 8. Korteriomanike ühisus
(1).....Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

Ehk KOS kehtib ka KÜ-de puhul nendes punktides mida ei ole sätestatud ja
mis ei ole vastuolus (eriseadusest tulenevad täpsustused, erisused).
Samuti tuleb lähtuda omandit ja kaasomandit käsitlevast AÕS-st.

§ 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
(5) Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. ...

ja

§ 75. Koormatiste ja kulutuste kandmine
(1) Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

On märgitud kuskil mingeid erisusi?
Imelik.

[val]

Imelik, sul need ülimuslikkuse asjad vähe segi. KOS § 8. lg 1 järgi kohaldatakse KÜ puhul kaasomandi eseme valitsemise suhtes KOS-i niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kui mind ei usu, siis õiguskantsler ju ütleb, et "Õigusvõime tekkimisest alates lahendab korteriühistu küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lõiked 3 ja 6) ning neid ei otsustata enam korteriomandiseaduse 2. peatükis sätestatud korras." Mida see lause sulle ütleb Imelik ? ...Ok, vaielda võib selle üle, kas kulude jagamine teisiti, kui m2 põhiselt, jääb tavapärase valitsemise piiresse, aga see on hoopis teine teema ja ei ole seotud vastava otsuse tühisusega. KÜ puhul on otsuse tühisuse tingimused MTÜS § 24'1.

[Külaline]

Ok. Katsun siis vastata otse küsimustele. Ütlebki mulle seda, et korteriühistu lahendab küsimusi , mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lõiked 3 ja 6). Selles osas ei kehti KÜ-le KOS, mis ei tähenda seda, et ei kehti seadusest tulenev, mis ei ole sätestatud KÜS-es.

MTÜS § 24'1ütleb: 1) Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Lisaks

MTÜS § 7. Põhikiri
(2) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Küsin vastu- kas KÜS sätestab korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja korra? Millest peavad lähtuma ühistu liikmed selle kehtestamisel?
Imelik.

[val]

Küsin vastu- kas KÜS sätestab korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja korra? Millest peavad lähtuma ühistu liikmed selle kehtestamisel? Imelik.

KÜS § 15'1 ju sätestab ja annab volituse seda veel põhikirjaga muuta vajadusel. Lähtuvad loomulikukult otsustajad oma ja teiste kaasomanike huvidest. Seega ei ole vastuolu seadusega, kui põhikirjas nt prügi jagamine in arvule. Näed vastuolu, kuna sa ei saa aru millal mingi seadus rakendub ja mis tingimustel.

[Külaline]

Ei viitsi hetkel hakata seadustes konkreetselt üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsustusvõimelisuse kohta midagi otsima, aga aastaid (8-10) tagasi tehti üldkoosoleku otsus ka 30% kaasomanike osavõtul ja see oli kohustuslik ka ülejäänud 70%-le kaasomanikele ja kusjuures seaduslik, aga võib-olla ka mitte ja ega enam pole sellel ka tähtsust. Selgitan- esimene koosolek kutsuti kokku, otsustusvõimelist enamust, 15 korteriomanikku+ 1 korteriomanik, ei tulnud ja lepiti kokku uus, korduskoosolek sama päevakorraga nädala või paari pärast ja see oli juba otsustuspädev/võimeline sõltumata koosolekul viibijate või oli siiski mingi 1/3 omanike kohalolek nõutav. Sellel korduskoosolekul võttis ca 1/3 häälteenamusega mingi otsuse vastu, mis oli kohustuslik ka teistele omanikele, aga ei mäleta enam sisu. Võib-olla on vahepeal seadused nõutava enamuse osas muutunud, aga kui see kirjeldatud variant veel kehtib, siis loiude kaasomanike olemasolul saab aktiivne vähemus oma otsustega ajada tigedaks passiivse enamuse.
Urmasr

[val]

.... siis loiude kaasomanike olemasolul saab aktiivne vähemus oma otsustega ajada tigedaks passiivse enamuse.
Urmasr

Jep, see variant kehtib ka täna, aga põhikirja pole mu teada kunagi saanud nii muuta. Selleks on alati olnud vaja üle poole häälte üldarvust.

[Roland66]

Seltsimehed, tehke endale selgeks, mis on KÜ kui selline.

KÜS § 2. Korteriühistu mõiste

(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.

Õiguskantsleri seisukoht seoses KÜS ja KÜ põhikirjaga: Eespool märkisin, et juhul, kui korteriomanikud on võtnud vastu otsuse korteriühistu asutamise kohta, siis teostab vastavalt KOS § 8 lõikele 1 kaasomandi valitsemist korteriühistu alates õigusvõime tekkimisest (registrisse kandmisest) ja valitsemine toimub siis korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi.
8 Õigusvõime tekkimisest alates lahendab korteriühistu küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (KOS § 15 lõiked 3 ja 6) ning neid ei otsustata enam korteriomandiseaduse 2. peatükis sätestatud korras.
9 Samas olen seisukohal, et ka korteriühistu olemasolu saab KOS §-s 16 nimetatud olulisemaid ümberkorraldusi teha üksnes korteriomanike kokkuleppel, kuna korteriühistuseadus ei sätesta viidatud sätte osas eriregulatsiooni.

KOS § 15. lg 3 Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse.

lg 6 Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena:
1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist;
2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist;
3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist;
4) kohase suurusega remondifondi kogumist;
5) majanduskava koostamist;
6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist;
7) energiaauditi ja energiamärgise tellimist.

[val]

Roland66, kas ütled seda, et ka KÜ puhul on vaja omanike kokkulepet. Järelikult leiad, et põhikirja muutmine ja kulude jaotuse otsustamine ei kuulu tavapärase valitsemise piiresse. Jään eriarvamusele, aga las olla. See vaidlus ei vii kuhugi.

[Külaline]

... Jep, see variant kehtib ka täna, aga põhikirja pole mu teada kunagi saanud nii muuta. Selleks on alati olnud vaja üle poole häälte üldarvust.

Hakkasin just mõtlema, et see on ju tegelikult vahva. Hüpotees- 30-ne korteriga KÜ, kutsun mingis isiklikku kasu taotlevas küsimuses suvel (puhkuste aeg) üldkoosoleku kokku, kvoorumit ei tule, järgmine koosolek on juba kehtiv oma otsustega. Minul on 3 kaasomandit ja ühel seal majas on 4 kaasomandit ehk sisuliselt me kahekesti võime ära otsustada midagi, millega ülejäänud 23 kaasomanikku pole nõus. Vägev!
Urmasr

[Roland66]

Roland66, kas ütled seda, et ka KÜ puhul on vaja omanike kokkulepet. Järelikult leiad, et põhikirja muutmine ja kulude jaotuse otsustamine ei kuulu tavapärase valitsemise piiresse. Jään eriarvamusele, aga las olla. See vaidlus ei vii kuhugi.

See on Õiguskantsleri seisukoht, mis minuga ühildub. Kokkulepet on vaja. Põhikirja muutmisest siis ainult ei piisa, seadus annab küll võimaluse põhikirjas kulude jaotamist muuta, kuid selleks on vaja kokku leppida. Kokkuleppele viitab ka AÕS ja KOS.

[val]

Urmasr, see "vägev" on üsna tavaline praktika ja tundub, et toimib. Ja kaaomand hääli ei anna. Ühe korteri kaks omanikku ei ole kaks häält KÜ üldkoosolekul. Üks korter tavaliselt üks hääl, kui põhikirjas teisi ei ole. Roland66, ÕK ei analüüsi üldse antud teemat vaid KÜS § 5 lg5 põhiseadusele vastavust. Su toodud p 9 on vaid väike näide ja selgitus KÜ olemuse kohta. Väidan, et ÕK ei ütle seda mida väidad. Sisuliset paned ÕK-le oma sõnad suhu. Nagu ütsin, ärme enam vaidle, sest see ei vii kuskile. Las kohus otsustab neid asju.

[Külaline]

Urmasr, see "vägev" on üsna tavaline praktika ja tundub, et toimib. Ja kaaomand hääli ei anna. Ühe korteri kaks omanikku ei ole kaks häält KÜ üldkoosolekul. Üks korter tavaliselt üks hääl, kui põhikirjas teisi ei ole....

Võib-olla ajan segi mõiste "kaasomand", aga mõtlesin selle all kaasomandit suhtes ühistuga ehk ühistu kahel liikmel on kokku seitse korterit (kaasomandit). Parandage kui eksisin! Minu hüpoteetiline uitmõte käis ühe omaniku kohta, kellel on mitu kaasomandit. Sellisel juhul on tal üldkoosolekul vastavalt kaasomandi (korteri/korterite) arvule ka hääli. Selles näites korterite arv polnud hüpoteetiline.
Urmasr