Ehitusfoorum

Leevi kirjutas:Lõõri laius võinuks olla 8cm. Ka kolde seina ja praeahju vahele jätnuksin sama 8cm. Aga kena pliit. Ja see kasutatud "raud" on parim, mida Eestis saada.

Kui kolde seina ja praeahju vahele jätta 8 cm ja praeahju paremale poole samuti jätta 8 cm kas siis parem pool niiöelda külmaks ei jää kuna kõik soojus läheb vasakult otse lõõri . Kui see nii pole siis võib vaheseina ju tõsta väheke vasakule .

Mina arvan, et kõige suurem apsakas on see, et Sa ei jätnud praeahjule paisumisruumi.
Kui praeahi tahapoole ei saa paisuda siis kardetavasti hakkab see eestpoolt välja sõitma. Taga olevaid shamotte ta ju ära ei lükka.

Teine teema on see, et praeahi ei lähe korralikult kuumaks. Selle eest Sa veel direktorilt saad
Praeahi kuumeneb ülevalt )pigem tagumisest osast), paremalt (pigem tagumisest osast) ja alt taganurgast.
Terve alumise põhja saad kuumaks kui keelekivi paigaldad. Kasvõi lahtiselt.

Vastu talve pole mõtet lammutama ja ümber tegema hakata. Eks talve jooksul näed, kuidas käitub. Keelekivi võiksid muidugi sisse visata.

Esimese käeharjutuse kohta muidu väga ilus. Oled kivide lõikumise, villatamise ja shamottidega mehiselt vaeva näinud.

PS mismoodi Sul õnnestus tagumised nurgad ilma seosteta laduda? See ei ole kah ülearu hea mõte...

stupiduser kirjutas:Mina arvan, et kõige suurem apsakas on see, et Sa ei jätnud praeahjule paisumisruumi.
Kui praeahi tahapoole ei saa paisuda siis kardetavasti hakkab see eestpoolt välja sõitma. Taga olevaid shamotte ta ju ära ei lükka.

Teine teema on see, et praeahi ei lähe korralikult kuumaks. Selle eest Sa veel direktorilt saad
Praeahi kuumeneb ülevalt )pigem tagumisest osast), paremalt (pigem tagumisest osast) ja alt taganurgast.
Terve alumise põhja saad kuumaks kui keelekivi paigaldad. Kasvõi lahtiselt.

Vastu talve pole mõtet lammutama ja ümber tegema hakata. Eks talve jooksul näed, kuidas käitub. Keelekivi võiksid muidugi sisse visata.

Esimese käeharjutuse kohta muidu väga ilus. Oled kivide lõikumise, villatamise ja shamottidega mehiselt vaeva näinud.

PS mismoodi Sul õnnestus tagumised nurgad ilma seosteta laduda? See ei ole kah ülearu hea mõte...

seotud read algavad alates kolmandast reast . kolm esimest rida täitsin betooniga kuna põranda tugevuses tekkis kahtlusi . panin armatuurid läbi seina 60 cm . osad seotise kivid on lõigatud L tähe kujuliseks ja nurgad seest peoga täis tõmmatud .Küsiks veel et kas see keelekivi näiteks tõmmet ka parandab ja kas 130 suitsutoru on sellisele pliidile piisav ? Ühest Keelekivist mulle vist ei piisa kena praeahju all 2 tühja kivirida , milline koht iseenesest kõige parem oleks ?

Selge siis, paistis ainult piltidelt , et pole seotud.

Kuna keelekivi oleks pooleldi butafoorne (leegi/suitsugaasi suuna muutmiseks) siis võib selle serviti panna. Mitte, et ma teaks ühtegi põhjust, miks praeahju ei võiks servikivi peale toetada.

Keelekivi ei tohiks tõmmet parandada, pigem vastupidi.
Pigem hr Leevi poolt viidatud kitsas parempoolne lõõr. Mis see keeduplaadi ja praeahju vaheline kaugus on?
Ehk kui nüüd (üle) mõtlema hakata siis ega 12-8-14 väga hästi ei kõla...

Kas see 130 toru läheb otse korstnasse?
Algab see praeahju tagant, kas suitsule on sinna pääsemiseks piisavalt ruumi jäänud.

Kas ei tõmba hästi?

130 Läheb otse korstnasse pliidiplaadi ja praeahju vahe on üks kivikõrgus + veel paar senti (ma ei ei ole praegu kodus ei saa mõõta) kui tahmaluugist vaadata on lõõritoru nagu tablett keskelt pooleks . Pool on praeka taga kuid kive selles kohas pole
http://www.foto24.ee/album/49215/s21

http://www.foto24.ee/album/49215/s25

sellel teisel pildil on näha toru kõrgus , samottkivi läheb kaarega ülevalt ümber augu .

Tõmme on enamvähem kuid kui küttekolde uks pärani lahti siis viskab vahepeal sisse


sain selle praeka aluse pildi ka nüüd üles http://www.foto24.ee/album/49215/p2266447

Ok . tänan kõiki vastajaid , pliit on super . 2 Päeva olen kütnud ja sisse pole midagi tulnud , samuti on praeahi omal kohal ja tuba mõnusalt soe ja . Pliit sisse köetud ja niiskusest lõplikult vabanenud .
Soovin kõigile iseehitajatele jõudu .

Teema on vahepeal unustusse vajunud, Tooks teise korraks valgusele lähemale. Pliiditeost nüüd pool aastakest möödas ja "kütteperioodist" ehk ka pool läbi . Kokkuvõtteks võin öelda, et kütab. Muidugi on asja juures ka mõningad konksud milles tahaks sotti saada, kus ma oskasin planku panna. Suvi varsti tulemas, saab pliidikest vähe tuunida.
Pliit kipub sompus ilmaga kütmise alguses sisse viskama. Samal ajal viimases topis siibrite peal on niisugune tõmme, et kõrvad lehvivad. Raud läheb korralikult soojaks, vaata,et liigagi. Raua alune on vaba, elik raud kannab ainult servadest umbes 2 cm. Kui nüüd ahistaks suitsu teed üle neelu sama laiaks/kitsaks kui kolle kas sellest võiks abi olla? Samuti teeks esimest allaminevat lõõri ka vähe kitsamaks.
Sellega saaks ehk soojust vähe allapoole kuna uhke soome tüüpi pliidiosa, elik see lõõr mis jääb pliidi alumisele korrusele - kolde alla ei kipu soojaks minema. Samas "vana" tüübi soemüür, mis pliidil taga läheb kenasti soojaks. Alumine korrus laotud 65 kiviga, soemüür vana ja potist. Mõõtsin ära ka suitsu tempi soemüürist välja mineva siibri peal. See kõigub 105 ja 120 kraadi vahel, olenevalt sellest, palju alt õhku peale annad. 105 on vist natuke vähe kuna edasi on vana telliskorsten, mitte moodne raudtoru. Praegu ei ole küll pigi näha. Korstna otsas pole küll käinud aga pööningul on korsten puhas.
Kas see rauaaluse ahistamine annaks mingit efekti, et saaks pliidi alumise osa vähe soemaks ja väljuva suitsu temperatuuri kõrgemaks?

Mingit head nõu pole sulle anda pliita tõmbe parandamiseks. Küll aga küsiks.
Kas kolde juures pliita väliskülg on käega katsudes leige, soe või tuline? Muidugi siis, kui tuli kõvasti all olnud.

Lisan: "Praeahju" nurgad paistavad minu silmale liiga teravate nurkadega. Koldest väljaminev osa läheb liiga järsult laiaks. Võiks olla koonuspind. Laiemaks võib ta ju minna, kuna õhk kuumenedes paisub.. Kui suur on raua ja "praeahju" vahe? Kas raud on pliita peal tihedalt (vill vahel)? Äkki võtab raua vahelt lisaõhku.

Kolde juurest on nii soe, et kannatab kätt vastas hoida aga mitte just pikalt. Hullu kõvasti ei küta, rauamajandus kipub punast värvi külge võtma. Kõri on 8 cm kõrge. Sealt plaanikski külgede pealt kitsamaks teha ja siis seda alla minevat lõõri kah koomale tõmmata. Raud on villaga peal. Eest servaga panin mööda, seal on pragu kust tuli paistab. Värk oleks pidanud rida kõrgem olema, oleks saanud ukse pealse ka korralikult teha aga siis oleks soojamüüri tahma topi kinni pannud. Peab kevadel korra lahti võtma ja ukse peale ka sama tuunimise käigus miskit välja mõtlema.

[quote="Õhuke"]
Kui kitsamaks teed, on tuli all veel valusam ja raud veelgi punasem. Ma mõtleks raua tõstmise peale. Tuli pääseb lahedamini alt läbi ja ei anna niipalju soojust rauale. Kui perenaine ei pea selle rea pärast just karssaga käima hakkama, siis tahmatoppi annab ju teispoole seina tõsta.
Kui rauda tõsta ei kannata, siis äkki "praeahju" allapoole? Tõstmisega pead ju tõstma ka teisi köögi vidinaid. Need olid sul ju ühise raua all.
Eest prao katteks needi ääreraua alla lisaraud, mis katab prao kinni.

Minu viimane pliiditegu endale tõi üllatusena samad ilmingud kaasa. Kasutasin suurt pliidiust ja küljepealt kütmisega. Tõmbe üle ei kurda, paberileht seisab lahtise pliidiukse ees kindlalt kinni, aga mõne ilmaga peatub tõmme nagu nõiaväel just peale edukat põlemise algust.( küll enamasti siis, kui kütmiste vahe on pikale veninud) Kindlasti keerasin ma seal sees mingit solki kokku, (seda oskan juba varajasest noorusest) aga nüüd avastasin, et asi toimib, kui küdemise alul ei tee tuhaluugi ust üldse lahti vaid hoian ülemist välisust avatuna(sisemine uks siis ikka kinni) nii pool tunnikest. Pärast seda võib kõik uksed lahti teha ei juhtu midagi. Tõmme veab kindad ka käest ära, kui hoolas ei ole!

Ilmselt on "praeahju" kohitsemine targem tegu, et tõmbaks külgede pealt koomale ja teeks kõrguse suuremaks? Mis see vahe siis rauani peaks jääma? Ääreraua lasin keevitusega kokku, äkki see prao kate kannatab ka keevitust või peaks neetimise ette võtma. Äääreraua kraam on vene onude käest suht karm kraam trehvanud, puurid teevad porgandi häält ja kipuvad punastama.

taastaja kirjutas:Minu viimane pliiditegu endale tõi üllatusena samad ilmingud kaasa. Kasutasin suurt pliidiust ja küljepealt kütmisega. Tõmbe üle ei kurda, paberileht seisab lahtise pliidiukse ees kindlalt kinni, aga mõne ilmaga peatub tõmme nagu nõiaväel just peale edukat põlemise algust.( küll enamasti siis, kui kütmiste vahe on pikale veninud) Kindlasti keerasin ma seal sees mingit solki kokku, (seda oskan juba varajasest noorusest) aga nüüd avastasin, et asi toimib, kui küdemise alul ei tee tuhaluugi ust üldse lahti vaid hoian ülemist välisust avatuna(sisemine uks siis ikka kinni) nii pool tunnikest. Pärast seda võib kõik uksed lahti teha ei juhtu midagi. Tõmme veab kindad ka käest ära, kui hoolas ei ole!

Mulle jääb mulje, et sulgi see nõiaväe lugu selles, et kui anda veel nõrgale tulele ja koldele palju õhku, külma õhku, siis see jahtub veel külmas korstnas nii maha, et muutub raskeks ja kukub tagasi . See suits on siis nii raske, et tuulutamisega toast välja seda ei saa, peab ämbriga välja tassima.

taastaja kirjutas:Minu viimane pliiditegu endale tõi üllatusena samad ilmingud kaasa. Kasutasin suurt pliidiust ja küljepealt kütmisega. Tõmbe üle ei kurda, paberileht seisab lahtise pliidiukse ees kindlalt kinni, aga mõne ilmaga peatub tõmme nagu nõiaväel just peale edukat põlemise algust.( küll enamasti siis, kui kütmiste vahe on pikale veninud) Kindlasti keerasin ma seal sees mingit solki kokku, (seda oskan juba varajasest noorusest) aga nüüd avastasin, et asi toimib, kui küdemise alul ei tee tuhaluugi ust üldse lahti vaid hoian ülemist välisust avatuna(sisemine uks siis ikka kinni) nii pool tunnikest. Pärast seda võib kõik uksed lahti teha ei juhtu midagi. Tõmme veab kindad ka käest ära, kui hoolas ei ole!

Tegelikult täpselt sama lugu. 2-3 min tõmbab ja siis minestab ära. Samal ajal slepes on tõmme täitsa olemas, kui seal raskelt külm õhk oleks siis kukuks see ju kolksuga tuppa kui augu valla teed.

Kaminale:
Nii ta ramp vist kipub olema jah! Tuleb vist veesurvet lõõrides tõsta! ...aga ootame Leevi uue kõne pliitide teemal ää, ehk saab siis ka abi!?

Õhuke kirjutas:...Äääreraua kraam on vene onude käest suht karm kraam trehvanud, puurid teevad porgandi häält ja kipuvad punastama.

Kurit, see oli hästi õeldud. Naera nii, et munad märjad.
Kui sa keevitada saad, siis lase aga menna. Pakkusin neetimise versiooni, sest tavaliselt on seda kergem teha.
Ära sa mo ütlemise pääle küll kedagi kohitsema hakka. Tegelikult mõtlesin üldse oodata veidi targemate meeste kommentaare ja mette enam siin solkida. Need olid kõik mo tunded ja tegelikkusega ei pruugi siin midagi ühist olla.

Õhuke kirjutas:... Mis see vahe siis rauani peaks jääma? ...

Jäetakse see vahe küllalt väike, kuna siis on raud häste erk. Sinul aga kipub see ülearu punastama, tee siis suuremaks. Jooniste pealt vaatasin praegu - on isegi kaks kivirida ahju ja raua vahe. Ühtlasi hoolitsed ju korsta tervise eest ka.

Ega ma nüüd kohe kuvalda järele ei jookse küll mitte. Väljas kõva tali ja karta on, et direktor võtab mind toidult ja seebilt maha kui ma talle keskpaika veebruari kuud pliidi asemel kivihunniku nurka tekitan Spetsialistidega näikse kuidagi tuuga olevat, tea kas pikast tööpäevast väsinud ja tuduvad juba. Tõbi keset nädalat vaevalt kedagi vaevab või mine tea.

Mul püss seljas ja ajan finiši poole aga Ferry jõuab enne

kaminahi kirjutas:Mul püss seljas ja ajan finiši poole aga Ferry jõuab enne

No jah. Unustasin puhta ära et telekas kah olemas on. Aga püssiga ära jändi. Ilmas on kolm P tähega asja mis kindlalt silmad ära lõhuvad, ja lase see Ferry läheb.

kaminahi kirjutas:

taastaja kirjutas:Minu viimane pliiditegu endale tõi üllatusena samad ilmingud kaasa. Kasutasin suurt pliidiust ja küljepealt kütmisega. Tõmbe üle ei kurda, paberileht seisab lahtise pliidiukse ees kindlalt kinni, aga mõne ilmaga peatub tõmme nagu nõiaväel just peale edukat põlemise algust.( küll enamasti siis, kui kütmiste vahe on pikale veninud) Kindlasti keerasin ma seal sees mingit solki kokku, (seda oskan juba varajasest noorusest) aga nüüd avastasin, et asi toimib, kui küdemise alul ei tee tuhaluugi ust üldse lahti vaid hoian ülemist välisust avatuna(sisemine uks siis ikka kinni) nii pool tunnikest. Pärast seda võib kõik uksed lahti teha ei juhtu midagi. Tõmme veab kindad ka käest ära, kui hoolas ei ole!

Mulle jääb mulje, et sulgi see nõiaväe lugu selles, et kui anda veel nõrgale tulele ja koldele palju õhku, külma õhku, siis see jahtub veel külmas korstnas nii maha, et muutub raskeks ja kukub tagasi . See suits on siis nii raske, et tuulutamisega toast välja seda ei saa, peab ämbriga välja tassima.

Tegelikult tahtsin oma jutuga sihtida tõigale, mis iseenesest ei pruugi küll tõene olla, aga sellisele järeldusele olen lihtsalt ise, vähese peamurdmisega, tulnud. Kui paigaldada pliidile see suurem Leedu uks, siis jääb kolde kõrgus samuti suurem (sul oli veel seal kuskil piltidel sama uksega pliit ja ukse peale veel kivikiht laotud, seega kolde kõrgus veelgi kõrgem) Kui nüüd alustada tule tegemist tavaliselt, et tuli alla ja uks kinni ja õhk ainult läbi resti... siis igatahes minu pliidi puhul see enam hästi ei toimi. Selles "liiga suures" koldes tekiks nagu pööris, mis külmema korstna korral hakkab tagasi lööma. Kui alt ukse sulen ja ülevalt välimine uks ( kahe ukseline) lahti jääb, siis seda pole.
Põhimõtteliselt külma õhu hulk on sama nii alt kui otse koldesse andmisel. Ainult algul otse andmisel ei jää kolde esimesse ülemisse nurka nagu seda hõredat ruum kuhu "seisev"suits saaks koguneda. ....selline amatööri jutt siis

Õhuke. Pärast kütmise algust hakkab turtsuma? Ega sa ei lähe samal ajal mõnda ahju kütma, mis samas korstnalõõris? Ei? Siis võib selline asi olla, et sul hakatuses laskuv pliidilõõr, see soojeneb esimesena just kütmise algul ja tekitab vastutõmbe. Hiljem, kui juba soemüür kah soojem, siis suits kergem ja seda pisikest vastutõmmet ei taju.
Ja vaatasin su pilte. Oled minu arust pisut liiga pikalt suitsu enne sooja müüri vintsutanud. Jahtub, sunnik, liiga palju enne sooja müüri ära. Ja see mulk, mis sooja müüri läheb, on 130x130? Mina oleks suurema teinud. Selle tõttu tõmme "ei jõuagi" plaadi alla ja hakkab suitsu pahvima.
Aga mis suve ootad? Kolde-järgse kõri mõju proovi juba täna! Suvel tõmbetingimused ju hoopis teised. Prooviks võid kasvõi kivivillatükkidega plaadi alust ahistada, selleks pole kuvaldat vaja, korraks plaat üles ja suts-ja-valmis. Ja mõju näha. Kaldun arvama, et see aitab.
Ja veel. Kolde võimsuse tõusuga kaasneb ka suurem suitsu kogus. Kui suits enam seadmesse ära ei mahu, järelikult tekib teda liiga palju, järelikult vähenda kolde võimsust, järelikult vähenda resti pinda. Muidugi, see kolde liigse suuruse ja õhukottide jutt on samuti pädev.
Mäleta, milline (kui väike) su kadund ämma pliidiuks ja kolle olivad...

Teie mõlema jutus on tõsine iva.
Taastaja, minul pööritab tuli põlemise alguses lausa üle ukse klaasi, sinnamaani kui korralikult tuld võtab kolib ka leek koos suitsuga tahapoole.
Renke, Ei küta muid koldeid samal ajal. Ahi läheb küll samasse lõõri aga olen kütmised lahku löönud. Aga sinu jutt selle esimese langeva lõõri kohta tundub tõene olevat. Samas normaalehitusega pliidil kukub suits samuti praeahju tagant alla ja õite vanadel on seal veel külm vee katel kah vastas mis talvise veega +5 kraadi juures võis olla. Selle soojamüüri mineva mulgu rehkendasin nii suureks sellepärast, et edasi lähevad sealt umbes sama mõõduga lõõrid, üks otse korstnasse ja teine soemüüri. Ei hakanud väga ämbriks ajama kuna edasi pole suitsul nii kui nii kuhugi minna. Väntsutamise õppisin soomlaste pealt, nemad pididki sihukesi tegema, et on korraga ahju eest kah.
Selle kuvalda jutu võtsin üles Motamehe pakkumise peale kõri suuremaks teha. Aga väiksemaks tegemise villaga proovin ära.
Eks see vana uks ja kolle olid tillukesed küll. Kaks halgu põlesid ja kui tahtsid kolmanda juurde panna pidid kõvasti pressima. Samas tossu ajab sisse ka siis kui kinni on nii ülemine kui alumine uks ja õhu klapp ka. seega resti suurus siin vist olulist rolli ei mängi.
Aga katsetame edasi

Soomlastel pole soemüüri ja seetõttu väntsutatakse gaase nii palju.See pisike auk seal kus suits soemüüri siseneb peaks kindlasti suurem olema,gaasid tulevad praeahju alt kus üsna lai pind ja põrkuvad vastu soemüüri tekivad keerised ja see pole mitte hea.
Kolde ukse peale mina küll kivikihti ei paneks kuna need ei kipu seal püsima.

Eks need gaasid seal soojas müüris ülearu väntsutada saavad küll. Välja tulles on siibri peal 105 kuni 120 kraadi, sõltuvalt õhu peale andmisest. Ja 105 peale kukub kolksuga ka kütmise lõpus kui muu värk peaks juba soe olema ja õhu koomale tõmbad. Samas see soomlaste väheväntsutav värk seal allkorrusel ei kipu sugugi soojaks minema, soemmüür ammu kuum aga alakorrus vaevalt leige. Plaanis see soemüür sealt minema lüüa ja miskit leso sarnast asemele teha aga väike hirm on selle ees, et mis siis tuppa sooja annab. Pliidi esimene korrus leige, siis leso kah külm ja tuba nagu Lumivalgekese peldik, nurgad härmas.