Ehitusfoorum

raul1234 kirjutas:Kas on normaalne et maasojuspump (17kw) tarbib u. 110 KW päevas, kui välis temperatuur on umbes +1 kuni -5
(puurauguga süsteem)

Maja: 2 korrust, 250 m2, peno 200 mm, betoon vahelaed 2 tk, 100% põrandaküte, ventilatsioon soojusvahetiga Vallox. (temp. tubades 23 kraadi, soeveetarbimine minimaalne)

Põrandakütte all peno: 1 korrus - 100 mm, 2 korrus 50 mm.

Kokku kulu jaanuar: 2700 KW

Eesti energia arvet nähes - silmad läksid punni!

esimene asi mis vähendab arvet on ülekütmise vähendamine
toatemperatuuriks piisab täiesti 21 kraadi, sääst tuleks 7-9 %
teiseks on põranda all vähe penot, oleks pidanud 200 mm olema, aga seda saad teha järgmises majas
valesti ehitatud põrandaküte on suur energiaraiskaja, pole ju näha kuhu kaob soojus
tegelikult läheb läbikonstruktsioonide välja, see ju teada füüsikaseadus
kolmandaks veaks on tundmatu firma seadme ostmine, peaks hankima kindla skandinaavia või jaapani kaubamärgi seadme
aga vigadest õpitakse, eks ju:)

mina õpin ka praegu oma vigadest, ostsin ka eestis põlve peal valmistatud MSP, mida alguses iga nädal käidi aretamas. nüüd ka kompressor undab ja vibreerib nii, et kole

mul oli sel kuul ca.70kw kogu elekter päevas (maja 172m2)

linni kirjutas:

Ints kirjutas:Maakollektoris liigub mingi sinist värvi tosooli taoline vedelik.

Glükool on selle nimi.

Minu maakollektoris jookseb FREOON !!!

Minu maakollektoris jookseb FREOON !!!

Esimest korda kuulen,et maakollektorisse on keegi freooni pannud.
Mis firma soojuspumbaga tegu on?
Kas maakollektor koosneb vasktorudest ?

Teen copy-paste Movek-Grupp kodulehe infost.

2. Mäekollektor koosneb puuraugust läbimööduga 110 mm ja sinna paigaldatud kollektorivoolikust, milles tsirkuleerib propüleenglükooli või etanooli lahus. Puuritakse üks või mitu puurauku sõltuvalt vajaminevast soojushulgast. Mitme puuraugu puurimisel peab infulentsi vältimiseks olema puuraukude vahe vähemalt 15 meetrit või peavad puuraugud olema puuritud üksteise suhtes nurga all ( Eestis nurga all puurimiseks puurijatel seadmeid ei ole). Puurkaevus olevast kollektorist töötab see kollektori osa , mis asub põhjavees. Juhul kui põhjavee horisont asub väga sügaval peaks kaaluma kas pinnasekollektorit või kuivade puurkaevude kasutamist. Põhjavee temperatuur on Eestis küll keskmiselt + 5,0 C kuid, mäekollektor võib sellegi poolest talvel ära külmuda, eriti siis kui puurkaevu maskumuse pealt tahetakse kokku hoida ja puuritav sügavus jääb liiga madalaks. Puurkaevust elamusse tuuakse kollektorivoolik ühe meetri sügavusel pinneses isoleerituna selleks, et kui puurkaevus on kõrgem temperatuur kui pinnases ei toimuks puurkaevu ja elamu vahelises torustikus jahtumist. 160 – 200 m2 elamu soojusvajaduse katmiseks peab puurkaevus olema vähemalt 120-140 meetrit veesammast. Eesti maapinna geoloogiline ehitus nõuab puurkaevu täismanteldamist, mis teeb selle rajamise väga kulukaks . Väikeste elamukruntide puhul on maakollektor veel mõtekas kasutada, kui põhjaveetase on puurkaevus kõrgel ja vajaminev puurkaevu sügavus ei ületa sadat meetrit. Kuivade puurkaevude kasutamisel puuritakese puurkaevud, paigaldatakse külmakandevedelikuga täidetud kollektoritorustik ja valatakse puurkaevu sealt väljapuuritud pinnas võimalikult tihedalt tagasi. Kuivade puurkaevude kastutamisel peab puurkaevude kogu pikkus olema 30-40 % pikem kui veega puurkaevude puhul. Mitme puurkaevu kasutamisel peab jälgima puurkaevude vahekaugust ja ühte kaevu kasutama kollektorkaevuna , kust elamusse viiakse kaks kollektoritoru.

4. Avatud süsteem e. põhjavee kollektor.
Avatud süsteemis kasutatakse soojusallikana põhjavee soojust. Puuritakse kaks puurkaevu vahekaugusega 15-20 meetrit ning puurkaevude tootlikkus peab vastama vajaminevale soojusvõimsusele. Puurkaevust pumbatakse põhjavesi elamus asuvasse soojuspumbavälisesse soojusvahetisse, kus põhjavesi jahutatakse soojuspumba abil 3 – 4 C ja suunatakse kas tarbimisse või maa alla tagasi teise puurkaevu kaudu , mis peab asetsema vee liikumise suhtes pinnases allavoolu vältimaks ühe ja sama vee korduva kasutamise. Puurkaevu tootlikus peab tagama soojuspumba võimsusele ja olmevajadustele vastava veehulga. Vajalik puurkaevu tootlikus erinevate soojusvajaduste puhul: 8kW – 1,2m3/h ; 12kW – 1.8 m3/h ; 18kW – 3,0 m3/h ; 25kW – 3,6 m3/h. Sellised vee kogused on vajalikud juhul kui keskmine vee temperatuur on 5C . Külmema vee korral on vajaminev veekogus suurem. Soojusökonoomia tagatiseks on täpsete paigaldusjuhiste jälgimine. Vee halba kvaliteeti on võimalik lisaseadmetega parandada. Avatud süsteemid on kõige efektiivsemad, sest külmakandesüsteemi temperatuur on võrreldes teiste soojuspumba lahendustega kõige kõrgem ja stabiilne aastaringselt. Puurkaevuvee kasutamine ei kahjusta põhjavett, sest soojust võetakse kinnise süsteemi abil ja süsteemis kasutatavad materjalid on plastik või roostevaba teras. Samuti ei muutu sellega põhjavee tase veehorisondis sest avatud süsteemi võib vaadelda ka ühendatud anumatena kus ühest puurkaevust võetav vesi viiakse teise puurkaevu kaudu maa alla tagasi veetaset muutmata. Oluline on et mõlemad puurkaevud oleksid ühe sügavused ja asuksid ühes vee horisondis. Korrektselt vastavalt normatiividele rajatud puurkaevud tagavad loodusekeskkonnale ohutu stabiilse küttesüsteemi.

Mind hakkas päris huvitama,mis firma laseb maakollektorisse GAASI?

On täiesti olemas gaasiga maakollektoriga variant- kahjuks seadme nimi ei tule meelde (ise nägin sellist ühel soomlasel kes elab Ihasalus).
Süsteem on täitsa toimiv. Kasutegur peaks olema paremgi kui tavalisel, sest jääb ära üks gaas-vesi soojusvaheti. Ainuke mis mind murelikuks teeb on, et maasisene torustik on vist vasest ja väga jäik. Seega on oht et mingil hetkel võib mõni koht järgi anda. Samas on vask keemiliselt väga aktiivne- kes teab mis millega seal maas reageerib ja kui kiiresti oksüdeerub. Seega minul nagu väike hirm selle gaasiga versiooni suhtes- gaasi leket maa sees ei avasta naljalt.

Kui omale maakütte hinnapakkumisi küsisin ja asja uurisin tehti mulle mitmel pool selgeks, et on küll süsteeme, milles ma sees vasktorudes jookseb mingi gaas, kuid freoon pidi olema nii keskkonnaohtlik kraam, et seda ei kasutata juba ammugi . Isegi külmkappide suletud süsteemides mitte. Muidugi ei väida ma, et kellelgi ei võiks see nii olla.

aidamees kirjutas:Kui omale maakütte hinnapakkumisi küsisin ja asja uurisin tehti mulle mitmel pool selgeks, et on küll süsteeme, milles ma sees vasktorudes jookseb mingi gaas, kuid freoon pidi olema nii keskkonnaohtlik kraam, et seda ei kasutata juba ammugi . Isegi külmkappide suletud süsteemides mitte. Muidugi ei väida ma, et kellelgi ei võiks see nii olla.

Ärge saage asjast valesti aru- kompressorites kasutatakse tänapäeval ikka gaase ja gaaside segusid mis on lihtsalt nüüd keskkonnale vähem kahjulikud aga olemuselt ikka nagu freoonid. Väga kahjulikku nagu R22 enam eriti pole kasutusel. Vanasti vahustati penoplasti ka freooniga jne. Vot sellist penoplasti enam külmkappide seinte vahel ei ole.

Tere no kül tee olete targad kõikides soojuspumpades kasutatakse freone küll erinevaid praegu on popp R410 ja R407c ja veel õhk soojuspumpades CO2 aga kõik nad on ohtlikud inimesele see kes paneb freoni jooksma kaevu või vette peab küll loll olema

raul1234 kirjutas:Kas on normaalne et maasojuspump (17kw) tarbib u. 110 KW päevas, kui välis temperatuur on umbes +1 kuni -5
(puurauguga süsteem)

Maja: 2 korrust, 250 m2, peno 200 mm, betoon vahelaed 2 tk, 100% põrandaküte, ventilatsioon soojusvahetiga Vallox. (temp. tubades 23 kraadi, soeveetarbimine minimaalne)

Põrandakütte all peno: 1 korrus - 100 mm, 2 korrus 50 mm.

Kokku kulu jaanuar: 2700 KW

Eesti energia arvet nähes - silmad läksid punni!

Tere Raul,

Vaadates sinu postitamise kuupäeva tulin mõttele, et kas ehk äkki sul maakollektorit mitte talvel ei paigaldatud. Kui külmemate ilmadega jõudis kraavipõhi ära jahtuda ja pealegi aeti külm pinnas, pole sooja lihtsalt praegu kuskilt võtta. Loodetavasti suvega läheb asi paremaks

Küülaline kirjutas:Elektrienergia kulu jaanuaris 2700:31=87kWh päevas
Elektrivõrgust võetav võimsus 87:24=3,6kW
Kui pumba COP on 3, siis maja soojakadu 3x3,6=11kW,
see teeb 11000:250=44W/m2, mis pole sugugi paha.

Esmapilgul tundub üsna loogiline arvutuskäik, või äkki on midagi siin ikka mäda ?

Ega tähtsust polegi, mis lahus täpselt seal kontuuris on. Peamised 2 nõuet on, et ta ei külmuks maasees ning vedelik ei pistaks nahka soojuspumba soojusvahetit ega liitmikke.

Tere.Kui sügav sulle see puurauk tehti.Ehk on seal see kala ,et puurkaevust ei saada niipalju sooja kätte,kui pumbale vaja oleks.

nipi kirjutas:Tere.Kui sügav sulle see puurauk tehti.Ehk on seal see kala ,et puurkaevust ei saada niipalju sooja kätte,kui pumbale vaja oleks.

Puurauke rohkem kui üks, kas 6 või 8, ei mäketa täpselt, kogupikkusega 210 jm.

kas see MSP on eestis tehtud?

Terekest.Päris huvitav teema.Puuraugu sügavust arvestatakse põhjavee tasemest,aukude pikkus(sügavus) on piisavad...kui see on põhjavee tasemest mõõdetud ja kompressor tundub ka piisav olema.Freooni maakontuuri laskmine...? (Mul on 30% alkoholilahus maakontuuris) Kaev(ud) külmuvad tõenäoliselt kiiresti Kui jämedad sul põrandakütte torud on alumine ja ülemine korrus? Energiakulu on küll vinge Kas soe vesi tehakse ka maaküttega? Mul energiakulu umbes 2,5x väiksem.

Minul oli eelmise kuu keskmine kogu elektri kulu 24Kw päevas(190m2). Aga noh maalerdus ja plaatimine tõstsid sees niiskuse liiga kõrgele ja siis pidid ka aknad iga päev tuulutamiseks lahti olema ja esimene kütteperiood kah.

Postitus Postitas külaline 818 » 09 Mär 2009, 01:40
Minul oli eelmise kuu keskmine kogu elektri kulu 24Kw päevas(190m2)

tundub väheke uskumatu, mul on sügisel (aug-sept) selline kulu, kui õues on soe ilm.
mul ~175m2. Suvel miinimum oli 15kw/päevas, kui MSP oli välja lülitatud

Minu MSP keskmine kW kogus kuu lõikes jagatud päevadele

• kuupäev kW/päevas
  26-11-2006 47,59
  01-01-2007 54,78
  26-01-2007 54,20
  25-02-2007 59,13
  25-03-2007 43,79
  29-04-2007 31,03
  25-05-2007 22,96
  25-06-2007 16,23
  25-07-2007 17,03
  26-08-2007 9,44
  25-09-2007 25,37
  25-10-2007 32,47
  25-11-2007 44,16
  25-12-2007 46,81
  25-01-2008 52,47
  25-02-2008 48,27
  25-03-2008 47,53
  25-04-2008 33,90
  25-05-2008 24,10
  25-06-2008 19,97
  25-07-2008 19,37
  25-08-2008 18,23
  25-09-2008 23,29
  25-10-2008 27,19
  25-11-2008 38,94
  25-12-2008 52,83
  25-01-2009 62,40
  25-02-2009 63,78

nagu näha, tulemus ei ole kiita, mõnel mehel on see number 25kw talvel 190m2 majal

Mina ei saa ka aru. Naabrimees räägib ,et tema auto (nissan micra) kulutab 5l/100km.
Minu auto(Land cruiser) ei saa mitte alla 15 liitri hakkama.
No ei usu naabrit et tal nii õkonoomne on

nii kirjutas:Minu MSP keskmine kW kogus kuu lõikes jagatud päevadele

• kuupäev kW/päevas
  26-11-2006 47,59
  01-01-2007 54,78
  26-01-2007 54,20
  25-02-2007 59,13
  25-03-2007 43,79
  29-04-2007 31,03
  25-05-2007 22,96
  25-06-2007 16,23
  25-07-2007 17,03
  26-08-2007 9,44
  25-09-2007 25,37
  25-10-2007 32,47
  25-11-2007 44,16
  25-12-2007 46,81
  25-01-2008 52,47
  25-02-2008 48,27
  25-03-2008 47,53
  25-04-2008 33,90
  25-05-2008 24,10
  25-06-2008 19,97
  25-07-2008 19,37
  25-08-2008 18,23
  25-09-2008 23,29
  25-10-2008 27,19
  25-11-2008 38,94
  25-12-2008 52,83
  25-01-2009 62,40
  25-02-2009 63,78

nagu näha, tulemus ei ole kiita, mõnel mehel on see number 25kw talvel 190m2 majal

suured tänud numbrite eest! Kui suur su maja on? kui suur MSP? (KW) ja kas see on maja kogu elekter või ainult MSP?

Selline masin on täitsa olemas. Reaalseks teeb selle sinu kolakaga võrreldes pea olematu kaal, pisem mootor, väiksema masina tõttu ka väiksem elektrivajadus (üldiselt salongiküte). Aga miks sa sellise võrdluse tõid ?

Te võrdlete siin ju samamoodi erinevaid pumpasi erinevates majades ja imestate erinevate võimsuste üle.

nii kirjutas:Minu MSP keskmine kW kogus kuu lõikes jagatud päevadele

• kuupäev kW/päevas
  26-11-2006 47,59
  01-01-2007 54,78
  26-01-2007 54,20
  25-02-2007 59,13
  25-03-2007 43,79
  29-04-2007 31,03
  25-05-2007 22,96
  25-06-2007 16,23
  25-07-2007 17,03
  26-08-2007 9,44
  25-09-2007 25,37
  25-10-2007 32,47
  25-11-2007 44,16
  25-12-2007 46,81
  25-01-2008 52,47
  25-02-2008 48,27
  25-03-2008 47,53
  25-04-2008 33,90
  25-05-2008 24,10
  25-06-2008 19,97
  25-07-2008 19,37
  25-08-2008 18,23
  25-09-2008 23,29
  25-10-2008 27,19
  25-11-2008 38,94
  25-12-2008 52,83
  25-01-2009 62,40
  25-02-2009 63,78

nagu näha, tulemus ei ole kiita, mõnel mehel on see number 25kw talvel 190m2 majal

Tegin nende andmete põhjal väikese arvestuse (vt faili/pilti), arvestasin välja protsentuaalselt iga kuu keskmise osakaalu aastate lõikes ja rakendasin sama mudelit oma pumba andmetele (ehk nagu ma ülevalpool kirjutasin, et MSP võttis jaanuaris 2700 kw), arvesse peab võtma ka seda, et jaanuar oli suhteliselt soe kuu.

Kokkuvõtteks olesk selle mudeli järgi minu aastane kW kulu (ainult MSP kulu) 19 851 kW, keskmise hinnaga 1,35 kr/kw st aastane kogukulu oleks 26 799 kr (eeldusel, et kõik õigesti arvestasin).

Kas selline tulemus on normaalne või peaks selle maasojuspumba vanarauaks müüma?

Nats nagu palju võtab, mulle tundub?

Mul endal eraldi soojuspumba tarbimisarvestust pole, aga jaanuari kogu elektrikulu oli 2263 kw, see on siis 190 m2 kivimaja põrandakütte/radikate kombo, sh. soe vesi ja tarbeelekter. Keskmiselt päevas siis 73 kw. Jaanuar on siiani kõige külmem olnud, veebruari kulu oli juba 1864 kw, detsember oli 2174 kw.

A sul on 17 kw-ne pump, mis ilmselt jõurab. Mul on näiteks 10 kw-ne. Aga samas on sul 250 m2 kütta, ma ei tea, võib olla on 2700 kw jaanuaris normaalne kah.