Ehitusfoorum

no täna kütsin ja vaatasin siis palju puid kulub läks 2 katlatäit . -15 kraadi väljas hommikul . Viadrus ikka /7 .aku 1100.kui lased suure tulega siis peaaegu ei tahmugi .suitsugaas 250-300,korstnatõmberegulaator on ka . Proovisin arvutada puude aasta kogust kuskil 25ruumi puid kuid pead ei anna võisin valesti ka arvutada .Praegu on vanad lauad ja veits niisked .Kui panna nüüd boiler ka noh 30 ruumi ei tea.

vanakala kas üldse sellist kõigesööjat katelt on olemas mille kasutegur on suurem ja suitsugaas väiksem , kui vaadata nüüd viadruse ribisi siis mulle tundub et need ei püüa ikka kõike seda soojust kinni ja äkki saab sinna midagi toppida

ega nende olemasolevate kateldega anna suurt midagi teha ja põlemist takistada ei tohiks kui just ei ole katlale või väljatõmbele aretatud ventilaatorit mis aitab põlemist korras hoida. las läheb korstnasse see 300 kraadi aga võtke ära katlasegamissõlm vahelt kui see on olemas. ka on olemasolevaid katlaid vilets puhastada. kui ainult , et püüate suitsugaasidest viimase välja ja see mille püüate juhite katlasse tagastuvaks veeks siis peaks ka ikkagi olema roostevaba korsten koos kondentsikogujaga.
iseenesest on sundpõlemisõhuga katlad võimalik panna kõike sööjaks ehk siis analoogselt tööle nagu pelletikatlad. pelleti põleti puhul siis peaks kütuse põhk,vanapaber, kivisüsi, hakkepuit jne. pressima kraanuliks. keegi siin enne mainis , et suitsugaase ei tasu madalale lasta ka metallkorstna puhul siis pelletil normaalsed suitsugaasid ka 120-170 kraadi vahel.

vanakala, valgusta mind väheke. Ma ei saa ikka sellest aru, milleks sa katla segamise tahad nii väga hirmsasti ära võtta??? Ära hakka võrdlema siga ja kägu ehk ei saa võrrelda omavahel pelletikatelt ja halupuidu katelt. Ühel laod kolde täis süütad põlema, teisel saad kütuse etteannet sujuvalt muuta. Pelletikatlale annad vähem puidugraanuleid või mis iganes graanuleid (loe: kütust) peale, siis on ka suitsugaasid madalama temperatuuriga. Aga pane tähele, temperatuur ei ole siiski alla kondenseerumise temperatuuri. Isegi korstnas ei tohi tekkida kondensaati. Halupuu katlal saad reguleerida vaid põlemisõhu juurdepääsu. Kuid sellega võid teha kergesti karuteene, ehk kui katel ei saa piisavalt õhku, tekib vaegpõlemine ehk tahm, mis on puhas kasutamata süsinik, mis lendab lihtsalt korstnasse. Halupuidu katlas põleb kütus seda paremini, mida kõrgem on katla temperatuur. Oluline on katlaring, mis ei avaneks enne, kui katel on saavutanud piisava temperatuuri. Reeglina avatakse kütteringi ventiil siis, kui katel on saavutanud temperatuuri 60 kraadi. Sellisel juhul köetakse katel kiirelt üles ning kasutegur suureneb ehk kütus põleb täielikumalt. Omaette teema on muidugi suitsugaaside jahutamine, kuid see ei peaks toimuma halupuidu katlas endas.See teeks katla vaid ülimõttetult kalliks.

mis puudutab alukatel ja pelletit siis mainisin ju, et analoogse põletuse juures tuleb kasutada põlemisõju sundventilaatorit ja kui suitsugaasid lasta alla 100kraadi siis vaja kondents koguda kui üle 100 kraadi siis piisab ka happekindlaroostevaba hülsist. katla segamis sõlm ei aiat ära anda katlast soojust vaid toob katlasse tagasi. füüsikaliselt soojaeraldus toimub kõige kiiremini suuremate temperatuuride vahedega keskonda. ehk kui kütate katla näiteks 80 kraadini siis on selge , et sutsugaasid tõusevad ja kui on viletsamad puud siis jäetegi ainult katelt kütma sest keskütte süsteemi eraldub soojust väga vähe ja enamus küttmisprotsessist kulub katala 80 kraadilise temperatuuri juures hoidmiseks.

Mul tuttaval läheb umbes 25-30 ruumi kütteperioodil. Seal sees on ka soe vesi. Kütab ta maja tegelt vist iga päev 3-4 h. st et viskab neli sületäit alla. Aga toad on ka soojad 23c ,Esimesel korrusel on põrandakyute teisel radikad.. maja peaks ka olem kuskil 200m2 . Arvestades, et praegu saab ruumi 400.- juba siis 12000.- pole nagu palju maksta mille sees on ka soe vesi.
Oluline on kui kuivad su puud on.. kui ikka on niisked.. siis ta voib sul seal tossata kyll.. aga läheb ka aega ja materjali et temp. yles saada.

Minul 170m2 olen arvetanud ehk kulub kuskil 27 ruumi puid.

Maja umbes 150m2. Kütab Atmos 40kw. Akupaak umbes 1800l. Kütan üle kahe päeva. Seal sees on ka tarbevesi ja käime ka tihedalt vannis. Puid ei tohiks üle 20rm. küll minna ja seda lepaga. Klaarib vist ära?

Ega mind huvitab ka palju puid võib minna
Tüüpiline tavaline vatist maja esimesel põranaküte teisele radikad. Praegu ei ole otsustanud kas panna tavaline või puugaasigatel, viimasega räägitakse et peab väga kui kyte olema. Tahan puukuuri teha, seal on juba loomulik niiskus mis ei jäta seda puitu kuivaks.
Kaalun ka maakütet, juhul kui kellegi on maaküte või tavaline puit andge teada oma kulud. Oleks tänud. Endal maja 180m2. loodame et saab ikka valmis tänu maj. surutisele

Minul kulub akupaagi soojaks kütmiseks 0,11 rm musta leppa, kui akupaagi keskmine kell näitab 26-28 kraadi. Selle järgi püüan mõõta alati sama koguse puid välja, et kogemata üle ei kütaks. Kütmise lõpul on siis akupaagi põhjas vesi nii 85 kraadi. Süsteemis on 2 tonni vett.

Kui te annaksite ka sarnaselt andmeid, siis saaks midagi ehk võrrelda....see palju keegi sooja kulutab või kui tihti kütab või palju tal puid talvega kulub ei anna ju mingit ülevaadet...et oma katlasüsteemi üldise pildiga võrrelda. Usun, et see huvitaks paljusi...

taastaja

Aru ma ei saa mul maja 190m2. Kütan kaminaga, õhkküte, elekrit kütteks ei kasuta ainult tarbevee jaoks. Puid on läbi aastate kulunud kuskil 10m3 hooaja jooksul. Mis värk on? Kamin peaks ju katlast olulisemalt rohkem kulutama. KUida saab olla katlaga küttes 200m2 maja puude kulu 20m3?

Jah kaminaga võib kytta kyll... hommikuks jahe nõbul ka kaminaküte tema jutujärgi on puid kuskil 20 ruumi läinud... maja ka kuskil 180 muidugi õhksóojuspump on ka tal. Võimalik et läheb 10ruumi... kui toas hoida 10c sooja talvel... ise olen võhik. Aga ma ei usu et kellel on ca 200 maja see saab 10 ruumi puiduga läbi... jah siis saab kui ta hoiba seal mingi plussi sees.. et torud ei kylmuks.. või kytab ylejäänud elektriga

Mul kah see aasta õhksoojus pump. Pole spetsiaalselt kordagi kaminasse tuld teinud. Energia kulu selle soojuspumbaka on 180-190m2 maja kohta 780kWh kuus (dets-veebruar). Aga eelmistel aastatel ausõna on kulunud 10-12m3 puid. Mitte rohkem.

Mis pump sul on mis kütab 180 m2 ära. Kuidas soojus ruumidesse jaguneb.

lollakas kirjutas:Mul kah see aasta õhksoojus pump. Pole spetsiaalselt kordagi kaminasse tuld teinud. Energia kulu selle soojuspumbaka on 180-190m2 maja kohta 780kWh kuus (dets-veebruar). Aga eelmistel aastatel ausõna on kulunud 10-12m3 puid. Mitte rohkem.

Seade on Fujitsu Nocria Arctic 9,1kw, seinamudel. Paigaldas ABC kliima.

Minul on 170m2 uus maja aerocist, seega kütan alles ehitusniiskust välja koos plokkides oleva autoklaavi niiskusega sellest ilmselt suurem küttekulu. 50kg pressitud saepurubriketti ööpäevas= 240kW, õues 10kraadi külma toas +22.

Tekkis ka huvi küttekulu kohta kui puiduga kütta .Elamine sai valmis ja köetavat pinda oma 200 m . Tahaks ka teada mis mind tulevikus ootab ees. Lugesin seda foorumit kes võrdleb autoga kes majade omapärasusega jne. Kui kellelgi on kogemusi võiks ju natuke seda jagada . Tänud

Mul on köetavat pinda 200 m2 uus maja. 2 korrust
Minul läks eelmisel kütteperioodil 26 ruumi puid see oli koos sooja veega.
Kui mõni kirjutab siin et kütab ära 10 ruumiga 150 maja siis see on küll nüüd natuke kahtlane

Kui sooja tahad siis ikka kulub...

Sooja vajadus inimestel erinev.Kõigil on õigus.Kes kütab 40 ruumi kes 80.

Samamoodi võib öelda, et kõik mis ahju/katlasse paned, kulub ära

Kui küsijal oleks mingi standardprojekti järgi tehtud maja, siis saaks veel mingeid võimalikke kulusid leida teiste kogemuste pealt. Sedasi on aga raske.

Aga vaata siia mis sul minna võiks.http://www.hilaris.ee/

See hilarise kalk.. on enam vähem õige... või ma loodan et on.
Vähemalt kui ma enda andmed sisse löön

vanakala kirjutas:mis puudutab alukatel ja pelletit siis mainisin ju, et analoogse põletuse juures tuleb kasutada põlemisõju sundventilaatorit ja kui suitsugaasid lasta alla 100kraadi siis vaja kondents koguda kui üle 100 kraadi siis piisab ka happekindlaroostevaba hülsist. katla segamis sõlm ei aiat ära anda katlast soojust vaid toob katlasse tagasi. füüsikaliselt soojaeraldus toimub kõige kiiremini suuremate temperatuuride vahedega keskonda. ehk kui kütate katla näiteks 80 kraadini siis on selge , et sutsugaasid tõusevad ja kui on viletsamad puud siis jäetegi ainult katelt kütma sest keskütte süsteemi eraldub soojust väga vähe ja enamus küttmisprotsessist kulub katala 80 kraadilise temperatuuri juures hoidmiseks.

Kui see tõesti nii on miks siis neid termovare toodetakse ja arendatakse jääb nagu arusaamatuks?

RaivoTartu kirjutas:siis võib öelda et kui on uus maja ( 200m2) puiduküttega ja kui puid läheb kuskil max 30 ruumi siis see on normaalne, ja pealegi toad on ka soojad ... kesk temp.23 c

TKTK ehitusfüüsika professor Robert Reinpuu rääkis küttekulust ühel ehitusala.ee koolitusel. Alustas juttu küsimusega: "Kes ütles, et normaalne toa temperatuur on 22-23 kraadi?" Normaalne toa temperatuur on 18 kraadi. Ei pea toas aluskate väel ringi lippama. Võib talvisel ajal ka kampsuni selga panna.
Ütles, et kui võtta optimaalseks toa temperatuuriks 18 kraadi, siis iga kraad ülesse on 5% küttekuludelt. St, kui kütta 23 kraadi peale tuleb küttekuludele otsa 25%.

Võimalik, et tal on õigus, ikkagi halli peaga tohutute kogemustega inimene, kes on teinud oma asja juba kümneid aastaid. Siiski kaldun arvama, et see oli pigem üldiselt öeldud. Kui võtta arvesse maja soojapidavus, küttekeha soojaandvus ja säilitatavus, siis peaks tulemus olema iga maja puhul erinev.