Ehitusfoorum

Ma ei taha "sunniviisiliselt" viia hoonet energiaklassi A
Tasuvusarvutus näitab, et kuluoptimaalne oleks energiaklass C
Kas oled teinud selliseid arvutusi?
Mina olen teinud / ja mitte 1 ega 5 korda...

xxx111 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 11:44 Ma ei taha "sunniviisiliselt" viia hoonet energiaklassi A Tasuvusarvutus näitab, et kuluoptimaalne oleks energiaklass C Kas oled teinud selliseid arvutusi? Mina olen teinud / ja mitte 1 ega 5 korda...

Ehk oled nii lahke ja jagad üht sellist arvutust. Millised tööd ja kulud C > A tegemisega kaasnevad, palju projekt kallineb? Võtaks siis ühe juhtumi pulkadeks, sest lihtsalt üldine jutt, et mulle ei sobi C > A, ei ütle mitte midagi.

val kirjutas: ↑13 Nov 2023, 11:53

xxx111 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 11:44 Ma ei taha "sunniviisiliselt" viia hoonet energiaklassi A Tasuvusarvutus näitab, et kuluoptimaalne oleks energiaklass C Kas oled teinud selliseid arvutusi? Mina olen teinud / ja mitte 1 ega 5 korda...

Ehk oled nii lahke ja jagad üht sellist arvutust. Millised tööd ja kulud C > A tegemisega kaasnevad, palju projekt kallineb? Võtaks siis ühe juhtumi pulkadeks, sest lihtsalt üldine jutt, et mulle ei sobi C > A, ei ütle mitte midagi.

Millised kulud, nt:
Absurdne soojustuse paksus
Kütte / sooja vee "tegemise" liik sh teatud juhtudel "kohustuslik" lokaalne PV
Kas jagan arvutust - EI (see on minu "leib")
Kas tahad arvutust - teen - aga mitte tasuta

PS
Ja mul on täiesti ükskõik mis Sulle sobib / mis mitte

Lisan veel, et nn renoveerimiste puhul võib olla kuluoptimaalseim mitte midagi teha...

Esmalt on juba kahtlane selline üldistus, sest kuluoptimaalseim on individuaalne iga kliendi ja objekti puhul, st kuidas on üldse võimalik selliselt üldistada, et igal juhul C > A ei sobi. Ühele pole probleem 20% kallinemine, teisele on isegi 2% probleem.
Teiseks on kahtlane, et sa ei oska mitte mingeid tuua numbreid ja ma ei pea silmas täpset arvutust vaid üldistust. Nt kogu projekti kulu suureneb X%, tasuvust pikeneb Y aastat ja seetõttu pole kuluoptimaalne. Lisaks, et kas jutt on ärikinnisvarast või eramutest, sest sellest olenevalt on juba finantseerimise tinguimused ja kuluoptimaalsus väga erinevad.

Nagu mainisin - mul on täiesti ükskõik mida Sa arvad...
Siiski - olenemata ükskõik millest on direktiividega minu kinnisvara üle "otsustamine" rumalus
Sh nende direktiividega mulle rahaliste kohustuste "pähe määrimine"
Hoopis teine asi kui nt sinusugused seda finantseerivad (mitte riik st sh ka mina)

xxx111 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 13:59 Nagu mainisin - mul on täiesti ükskõik mida Sa arvad...

Minul samuti täiesti ükskõik mida Sa arvad.
Probleem on see, et sa levitad oma suurt tarkust ja EL-vastast propagandat iga teise-kolmanda postitusega. Miks sa seda teed? Oled sa mõne PR kontori palgaline troll või teed oma vabast ajast? Igatahes ma arvan, et see ei ole OK. Kui oled palgaline troll, siis oleks viisakas see allkirjas ära mainida.

Igatahes ma arvan, et see ei ole OK.

Mida ma Sinu arvamusest arvasin mainisin eelpool

Väike prügiteemaline nämmutamine lisaks: https://epl.delfi.ee/artikkel/120247210 ... i-hunnikut
Sealt tsitaat:

Ühest küljest soovivad poliitikakujundajad teha head, kuid korda saadavad kurja. Väljaspool suuremaid linnu hakkab ühe auto asemel, mis ei ole liiga täis ka praegu, vurama ringi neli tühja masinat ning tulemuseks on täpselt vastupidine efekt – keskkonnakoormus kokkuvõttes hoopis kasvab. Pole vist vaja kõrget haridust, et mõista, kui kahjulik on tänane reaalsus, kus prügiveok sõidab maha 1200 km ja kogub selle raames 5 tonni pakendijäätmeid.

Artikli juures pildil oleva toru kohta oli asjakohane väide kommentaariumis:

Pildi allkiri "Sorteeritud! Ja edasi?" - kunagi (no need olid ikka päris ammu kasutuses) oli vist Merimetsa selveri juures mingi selline toru, nagu pildil. Konkreetne isend ei sisaldanud MITTE ÜHTEGI vaheseina! Viskad ühest august sisse, on "valge klaas", viskad teisest, siis on "värviline klaas" jne - tuubist välja tuleb aga ikkagi suvaline, värviline klaasipuru...

Kui artiklit ei näe, siis jutuksolnud pilt allpool:

Hiljuti sattusin kuulama ja sama tegelane ei tundu üldse nii kriitiline vaid ütleb, et seda reformi on väga vaja: https://vikerraadio.err.ee/1609144565/r ... atmereform

1200 km ja 5 tonni jutt tundub loogine nii kaua kui mõelda see on tema enese tänane tegevus ja kui ta seda täna teeb, siis järelikult on see talle kasumlik? Keda ta süüdistab - iseennast, et ei käi järgi väiksema ja säästlikuma autoga?

Talle võib ju olla kasumlik aga tarbijale?
Analoogia "taastuvaga"
Ja tema tegevus lähtub ju jaburatest nõuetest...

xxx111 kirjutas: ↑13 Nov 2023, 17:22 Ja tema tegevus lähtub ju jaburatest nõuetest...

Kunn24 viidatud artiklis ta ise nõuab riigi käest toetust:
"Riik peaks pöörama pilgu sisuliste probleemide lahendamisele: eeskirjade abiga tuleb tekitada reaalne nõudlus jäätmetest toodetud materjalide järele ja luua jäätmekäitlejale sarnaselt tuuleparkidega väljundi realiseerimise toetus, jäätmekäitleja peab saama turu olukorrast olenevalt mõjutada kogumisahelat enne käitlust."

val kirjutas: ↑13 Nov 2023, 17:15 1200 km ja 5 tonni jutt tundub loogine nii kaua kui mõelda see on tema enese tänane tegevus ja kui ta seda täna teeb, siis järelikult on see talle kasumlik? Keda ta süüdistab - iseennast, et ei käi järgi väiksema ja säästlikuma autoga?

Kuule ole nüüd tubli ja saa aru - igale väitele ei pea oma võhikluse tasemelt vastu karjuma hakkama, väga sita mulje jätab meie rohelistest.

Täitsa ausad küsimused, kus sa karjumist näed? Kusjuures probleem ise on reaalne ja vajaks selgitamist, aga artikli autor ise peaks seda selgitama. Teie rohelisi ma ei saa kahjustada, sest esindan vaid iseennast.

Väga üldistades on "asi" nii:
Kui "asi" vajab mingit laadi "toetusi" on tegemist ebaefektiivse "asjaga"...
Ja olenemata sellest kui "roheline" see "asi" on...

Temaatiline hommikujutt unejutuks tarkade meeste poolt ja rahulikku und!

Argo Rosin: riik peaks esikohale seadma energiajulgeoleku
https://player.fm/series/vikerhommiku-i ... julgeoleku

Peeter Koppel:

Äkki lõpetaks need "uue majandusmudeli" jutud – neis ei ole midagi uut, kirjutab investeerimisspetsialist Peeter Koppel.

Arvamusfestivalil õnnestus mul osaleda Rohetiigri korraldatud paneeldiskussioonis, kus tulid kõne alla "tuleviku majandusmudelid". Seda just kontekstis, kus rohepööre kui selline näib paljude meelest eeldavat, et olemasolev majandusmudel vahetatakse välja ning tulevikus on kasutusel juba midagi sootuks muud.
Kummalisel kombel on nimelt kuskilt lahti pääsenud mõte, et kliimakriis on loonud paratamatu vajaduse olemasoleva sotsio-ökonoomilise süsteemi lammutamiseks ning selle asendamiseks millegagi, mis võimaldab planeedil asju ajada jätkusuutlikumalt. Kõlab ju hästi, mis? Kes siis seda ei tahaks?!
See paratamatu vajadus "uueks mudeliks" tähendaks loomulikult ka seda, et inimesed "hakkaks" teistmoodi käituma ning muudaks kohati dramaatiliselt oma tarbimisharjumusi.
Sellel mõtteviisil on kaks tõsist probleemi.

Esiteks pole keegi suutnud piisavalt hästi seda uut majandusmudelit piisavalt kirjeldada. Elik tahe lammutada on tekkinud enne, kui isegi asenduse mingigi tehnilis-ideoloogiline raamistik päriselt paigas on. Senised katsed uut mudelit defineerida meenutavad kangesti aga praktikasse rakendades düstoopiateks kujunenud utoopiate "Greatest Hitsi" taasesitamist viisil, et otsustavatesse kohtadesse on lisatud "kliima" ning hulk teisi moesõnu. Ühtlasi näib "uue mudeli" eelduseks olevat absurdi valdkonda kuuluv mõttevälgatus, et inimesed keskmiselt rahulduvad kesisema eluga, sest eesmärk on õilis ja õige.

Robert Kitt:

Kui kõik on nõus, et pikas perspektiivis tuleb loodust säästa, siis praktikas ja demokraatlikus ühiskonnakorralduses ei ole lühikeses perspektiivis seda (peaaegu) mitte keegi nõus iseenda heaolu arvel tegema.

Veel üks näide, kus vähemalt meil on paigas sihid, kes ja mida peab sööma aastal 2030.

Kuhu peame jõudma aastaks 2030

Valdkond 2023. aasta 2030.aasta

Mahetootmise osakaal põllumajanduse kogutoodangust 9% 14%

Mahevesiviljelusega tegelevad ettevõtted 0 3

Konsulendid ja mentorid 8 20

Maheeriala kõrgkoolis 0 1

Eesti tarbijad ostavad regulaarselt mahetoitu 9% 20%

Mahetoit õpilaste ja lasteaialaste söögilaual 16% 50%

Eesti tarbija teab, mis on mahemärgis 59% 80%


Allikas: EPKK konverents „Maheturg 2023“, REM

Artikkel ise https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12024 ... agi-muutma

Mulle pakkus nalja see konsulentide ja mentorite rida kui järgmisel real maheerialade õpetamise kohta valitsub hetkel tühjus ja tulevikus 1. Kes praegu neid praegusi mahepõllumehi juhendavad ja kontrollivad? Tuli meelde film "Ideaalmaastik" ja selles filmi rolli mänginud külvivolinik.

@ Urmas

Kogu see asi on ju "paras anekdoot"...

Miks Island ei võiks vastu võtta keskkonnakaitse alaseid seadusi ja vähendada aastaks 2050 vulkaanipursete arvu 0-ni? Ajalehelt Postimees saaks see seadus "Aasta seaduse" auhinna.

Seismoloogi sõnul on suurimaks ohuks see, et muidu rahulikult käituva laavapurske käigus vabaneb ka väga palju gaase, millest osa on isegi tapvalt mürgised (näiteks CO, CO₂ ja väävliühendid). Seega on purske lähedal viibimine eluohtlik ning gaasid võivad kanduda suures kontsentratsioonis kümnete kilomeetrite kauguseni, mis on sisuliselt nagu keskkonnareostus.

Allikas https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12024 ... sed-gaasid

@ Urmas

Ole rahulik - varsti võetakse EU-s vastu "direktiiv" mis keelustab kõikvõimalikud vulkaanipursked / metsatulekahjud / orkaanid / tsunamid jms

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 11:24
Robert Kitt:

Kui kõik on nõus, et pikas perspektiivis tuleb loodust säästa, siis praktikas ja demokraatlikus ühiskonnakorralduses ei ole lühikeses perspektiivis seda (peaaegu) mitte keegi nõus iseenda heaolu arvel tegema.

https://www.err.ee/1609135283/riigieela ... nti-skp-st
Säästma peavad kõik, peale Meie, st valitsejate

Urmas kirjutas: ↑14 Nov 2023, 12:38 Veel üks näide, kus vähemalt meil on paigas sihid, kes ja mida peab sööma aastal 2030.

Kuhu peame jõudma aastaks 2030

Valdkond 2023. aasta 2030.aasta

Mahetootmise osakaal põllumajanduse kogutoodangust 9% 14%

Mahevesiviljelusega tegelevad ettevõtted 0 3

Konsulendid ja mentorid 8 20

Maheeriala kõrgkoolis 0 1

Eesti tarbijad ostavad regulaarselt mahetoitu 9% 20%

Mahetoit õpilaste ja lasteaialaste söögilaual 16% 50%

Eesti tarbija teab, mis on mahemärgis 59% 80%


Allikas: EPKK konverents „Maheturg 2023“, REM

Artikkel ise https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12024 ... agi-muutma

Mulle pakkus nalja see konsulentide ja mentorite rida kui järgmisel real maheerialade õpetamise kohta valitsub hetkel tühjus ja tulevikus 1. Kes praegu neid praegusi mahepõllumehi juhendavad ja kontrollivad? Tuli meelde film "Ideaalmaastik" ja selles filmi rolli mänginud külvivolinik.

Nad koolitavad ja kontrollivad ise ennast, omavahel, risti-rästi.
Vähemalt nii oli see veel paar aastat tagasi kui teema vastu rohkem huvi tundsin.

Äärenurk kirjutas: ↑14 Nov 2023, 14:13 Tallinnas toimuv rohekonverents kasutab telkide kütmiseks diiselgeneraatoreid

Lugesin kohe esimest lauset

Ürituse kommunikatsioonijuhi Paul Pihlaku sõnul kasutatakse NEXPO Tallinna pop-up-messiala telkide kütmiseks generaatoreid, mis töötavad 100% taastuvtoorainest valmistatud NESTE MY diiselkütusega.

ja tekkis küsimus, et kas see diiselkütus on valmistatud ka 100% saastevabalt?