Täiesti mõttetu - siin teemas edaspidi eiran
Ja keda peaks huvitama kuidas Sulle tundub või Sinul pole vahet???
Kuna sul puudub erialane pädevus aga "uurid ja tsiteerid" erialaseid allikaid siis sa lihtsalt ei saa aru millest on jutt
Vaidlen vastu. On näha, et sa ei ole seda 1994 aasta juhendit lihtsalt läbi lugenud.
Teeme kiire kokkuvõtte, millest käib jutt (chatgtp abi):
FPSF (Frost-Protected Shallow Foundation) ehk külmakaitsega madalvundament on soovitav lahendus külmades kliimatingimustes, kus pinnase külmumine võib põhjustada frost heave'i ehk külmtõusu. FPSF süsteem võimaldab madalamaid vundamendi sügavusi võrreldes traditsiooniliste meetoditega, pakkudes samas võrdset või paremat kaitset külmtõusu eest.
Eesmärk on siis selle juhendi järgi ehitada madalvundament( nt plaatvundament, aga võib olla ka madal lintvundament vms).
Kogu probleem seisneb selles, et on vaja kaitsta seda vundamenti külmakerke eest. Sest kui ei kaitse, siis võib külm hakata seda kergitama kuskilt otsast ja tulemuseks on vundamendi pragunemine, purunemine.
Selles juhendis kasutatakse kaitseks vundamendi soojustamist xps/eps plaatidega. Võib kasutada ka muid soojustusvahendeid, aga selles 1994 aasta juhendis on mainitud xps-i ja eps-i.
Eesmärgiks on hoida kokku. Tsitaat juhendist:
The frostprotected shallow foundation technology offers builders an opportunity to excavate less earth, use less material, and build homes more cost effectively.
Tsitaat juhendist kütmata hoone kohta, millel peab kogu plaadi all olema soojustus:
Step 4: Select Thickness of Ground Insulation
Based on the required R value determined in Step 3, select an adequate thickness of XPS ground insulation assuming an effective resistivity of 4.5 R/inch. Recommended nominal thicknesses of XPS are 1", 1-1/2", 2", and3". In severe climates, insulation may need to be layered to meet the required thickness.
Nagu näeme, siis siin juhendis on räägitud xps-ist, mis läheb plaadi alla. Ei ole juttu eksootilistest materjalidest, millele viitas EH.Ins. Need eksootilised materjalid on ka kõvasti kallimad, kui tavapärased ja seetõttu läheks kogu kokkuhoid madalvundamendi ehitamisel kaduma, kui eksootilise soojustuse peale liialt palju raha kulutada.
Seega võime väita, et EH.Ins ei süvenenud juhendisse ja süüdistas hoopis mind, et ma ei saa millestki aru.
Näiteks selline EH.INsi väide:
Kus on siin EPS või XPS???
näitab, et ei ole üldse mitte süvenenud juhendisse. Isegi joonist lk10 ei ole vaadanud.
Seejärel tekkis küsimus:
unheated buildings
ütleb midagi???
Mina vastasin, et mul on lihtsam panna soojustus kohe plaadi alla. Ja ma ei näe vahet selles mõttes, kas on köetud või kütmata hoone. Kui on kütmata hoonel lubatud panna soojustus plaadi alla, siis miks ei tohiks seda teha ka köetud hoone puhul. Hoonete massid ei tohiks nii palju erineda ahjude , soojustuse jms arvelt, et tekiks oht, et köetud hoone oleks niipalju raskem, et xps ei kannataks enam välja seda massi.
Seejärel selline väide:
Kas
gravel or other non-frost susceptible base
ütleb midagi???
Oleks justkui vihje, et plaat on mittekülmakerkelisel pinnal. Aga jällegi vist ei olnud EH.INs süvenenud, et selle killupadja paksus oli ainult 6 tolli ehk 15 cm. See aga iseenesest ei taga külmakerkekindlust. Külmakerkekindluse tagaks külmumissügavuseni väljavahetatud killupadi, mis oleks vähemalt ca 1,5m paks, mitte 15 cm.
Seejärel tekkis küsimus:
Sa ikka kontekstist saad aru???
Ma nimelt tõin välja juhendist ka "teised ehitus meetodid", millega külmakerke vastu võideldakse:
Tsitaat juhendist:
In northern U.S. climates, builders mitigate the effects of frost heave by constructing homes with
basements, slabs, or crawlspaces with perimeter footings below the frost line. Other construction
methods include:
Piles or caissons extending below the frost-line
Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave
Non-frost susceptible fills and drainage
Adjustable foundation supports
Kuna siin on xps-i talla alla panemise vastuseis kõrgemal tasemel ekspertide seas päris tugev, siis tekkis mul õigustatud huvi, et mis võiks olla alternatiivsed lahendused ja kuna teemaks on plaatvundament, siis noppisingi välja "Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave".
Minu arusaamist mööda on siis tegemist plaatvundamentidega, mis ei "karda" külmakerget ja on võimelised sellele vastu pidama. Minu küsimus oligi, et mis on umbkaudsed mõõtmed, plaadi paksus, et see nii ka oleks. Mind lihtsalt huvitab selline lahendus, sest pole varem kohanud ei siin foorumis ega mujal, kes sarnaselt oleks asja lahendanud.
Miks EH.Ins mind sellepärast nahutab, aru ma ei saa. Minu arust on juhendist nii kirjas, et on võimalik ehitada "Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave".
Näiteks - koorin mulle, vean kildu augu peaaegu kõrini täis ja valan paksu armeeritud plaadi. Ja selle peale ehitan aerocist seinad. Põrandasoojustuse panen plaadi peale ja sellele omakorda betoonpõrand.
