Praod plaatvundamendis

[A23]

Mõte selles, et kellegi ühe arvamus võib asuda tõe - vale skaalal kus iganes. Kui on juba 2 ... 3 või rohkem tegelasi, kes sama väidavad, siis võib juba sinna "absoluutse tõe" poole läheneda

Sa oled vales foorumis, su öeldu kehtib juristide kohta.

Miks? Võtame või sellesama küsimuse, kas "peno" käib vundamendi alla või mitte. Kõlab iseenesest loogiliselt, et mitte, aga samas üleüldiselt pannakse ja keegi peab olema sellise lahenduse ju kinnitanud, sh ka pangad laenu andmisel aktsepteerinud.

Pangal ja inseneril on erinevad kriteeriumid hindamiseks.

Kui tuletõrjujalt küsida viiuli ja tšello erinevust, siis tuletõrjuja vastab kohe, et tšello põleb kauem.

Oletame, et pangalaen on sõlmitud 30 a peale, aga maja muutub kasutuskõlbmatuks nt peale 20 aastat. Ekspertiis tuvastab põhjuseks olulise projekteerimisvea. Pank oli algse projekti aga aktsepteerinud. Kuidas edasi, kas pank saab kliendilt nõuda ülejäänud 10 a pangalaenu tasumist?

[T25]

Ma arvan, et panga lepingud on ikka sellised, et ükskõik, mis juhtub, raha saavad nad ikka kätte. Siin oli alles arutelu, et mis saab pangalaenust, kui sõja käigus maja puruks pommitatakse.

Tsitaat:

Olukord, kus inimesed ei saa enam töötada või nad peavad oma kodukohast lahkuma, kahjuks sõlmitud lepinguid ei mõjuta. Pangaliit kinnitas, et erakorraliste olukordade puhul sõlmitud lepingud kehtetuks ei muutu ning osapoolte kohustused jäävad üksteise suhtes siiski alles.

[A23]

Korduvalt küsinud - küsin veel - mis asi on "peno"???
Kui see saaks selgeks siis edasi räägiks esmalt selle surveroome parameetritest - kas sobib kuhugi kandva konstruktsiooni juurde...
Ja siis küsiks veel, et miks peaks vundamendi alla "peno" toppima...
Arutleks esmalt nö esimesed asjad selgeks...

Siinses kontekstis mõeldakse, vähemalt nii olen aru saanud, "peno" all kas XPS'i või isegi põranda EPS'i.
Surveroome kohta olen lugenud, et EPS'l seda pikaajaliselt ei sertifitseeritagi (oli vist 10 a vms)
Mingil põhjusel aga pannakse, T25 väljatoodu ja Kunni selgitused seda ka kinnitavad.
Tean Sinu ja hr Piirfeldi seisukohta antud küsimuses, aga reaalsuses ju "topitakse" ja keegi peab olema need projketid ka kinnitanud.

[ping]

Mõte selles, et kellegi ühe arvamus võib asuda tõe - vale skaalal kus iganes. Kui on juba 2 ... 3 või rohkem tegelasi, kes sama väidavad, siis võib juba sinna "absoluutse tõe" poole läheneda

Sa oled vales foorumis, su öeldu kehtib juristide kohta.

Miks? Võtame või sellesama küsimuse, kas "peno" käib vundamendi alla või mitte. Kõlab iseenesest loogiliselt, et mitte, aga samas üleüldiselt pannakse ja keegi peab olema sellise lahenduse ju kinnitanud, sh ka pangad laenu andmisel aktsepteerinud.

Pangal ja inseneril on erinevad kriteeriumid hindamiseks.

Kui tuletõrjujalt küsida viiuli ja tšello erinevust, siis tuletõrjuja vastab kohe, et tšello põleb kauem.

Oletame, et pangalaen on sõlmitud 30 a peale, aga maja muutub kasutuskõlbmatuks nt peale 20 aastat.
Ekspertiis tuvastab põhjuseks olulise projekteerimisvea. Pank oli algse projekti aga aktsepteerinud.
Kuidas edasi, kas pank saab kliendilt nõuda ülejäänud 10 a pangalaenu tasumist?

Muidugi saab nõuda ja võib lisaks süüdistada hoone omanikku ettekavatsetud pettuses ning vajadusel nõuab lisatagatiseks ämma korterit, kui see on pikalt toimunud ettenähtava protsessi tulemus, sest vastavalt kehtivale Ehitusseadustikule vastutab kogu ehitise eest selle omanik.

Tartu "vajuva maja" puhul oli ju ka näha, et kui KOV kuulutas maja elamiskõlbmatuks aga pank nõudis makseid usinalt edasi ja vajumine faktina panka üldse ei seganud raha nõudmast.

[EH.INS.]

@ T25

Viide: https://www.huduser.gov/publications/pdf/fpsfguide.pdf

1. Millises kohas on kandva konstruktsiooni all "peno"???
2. On olemas materjalid mis selleks sobivad - aga mõtleks pisut kaugemale nt seesama PLAATVUNDAMENT
Selle plaati saab ja peab soojutama pealt ja seal pole sellist materjali vaja - jäävad üle nö välisnurgad
OK - aga ka seal peaks selline materjal olema vaid nö ribi ALL so HORISONTAALSELT - kui suur maht tuleb?
3. Nüüd arvutame - kui me selle välja arvutatud mahu jätaks panemata - kui palju see mõjutab energiabilanssi???
4. Nüüd mõtleme pisut...Ja teeme järelduse
5. Ja NB!!! - NUMBRID!!!

Kuidas nüüd tundub???
Kui eelnev käib üle jõu siis on arusaadav miks üht ja sama kogu aeg jahud - ja ilma mingi argumentatsioonita
või siis demagoogilise argumentatsiooniga - viitan p5
Seepärast ka minu pisut mürgised ja üle võlli kommentaarid...

[EH.INS.]

@A23

Mingil põhjusel aga pannakse, T25 väljatoodu ja Kunni selgitused seda ka kinnitavad.
Tean Sinu ja hr Piirfeldi seisukohta antud küsimuses, aga reaalsuses ju "topitakse" ja keegi peab olema need projketid ka kinnitanud.

Mis argumendid need nüüd on???
Projekti "kinnitab" vastava pädevusega spetsialist kes ka vastutab
Ja seda saab "turult osta" - paraku...
Kuidas puutuvad siia kunn, T25 ja "reaalne toppimine" minu mõistus ei võta

[kunn24]

Rahune nüüd maha, muidu jõuad varsti sinnani, et lennuk ei saa lennata ja laev ujuda, kuna toetuspinna all on vedelik või õhk. Faktidest pole mõtet mööda vaadata ja kui sellised lahendused tekitavad sus küsimusi, oleks kõige mõistlikum ajada paar aktiivset tudengit neid uurima ja mõõdistama.

[EH.INS.]

Korduvalt rõhutatud - täiesti rahulik...
Miks lennuk saab lennuk lennata või laev ujuda saan põhjendada numbritega
Kui pidada faktiks seda, et "reaalselt topitakse" siis see pole minu jaoks argument
Kui viidata, et näe kõik korras - siis vastuseks oleks lihtsustatult: vedas - ilmselt möödas max 20a, räägime 20a pärast uuesti...(viiteks 50a projekteeritud kasutusiga - vundamendi puhul oleks justkui oluline)
Lisan, et kui projektis oligi nt 10a projekteeritud kasutusiga - ühtegi kobinat
Ja agree to not agree...

[T25]

1. Millises kohas on kandva konstruktsiooni all "peno"???

Lk 10:

A continuous ground insulation layer with a 6-inch gravel or other non-frost susceptible base must be placed below the entire foundation of unheated buildings. The ground insulation must extend outside the foundation a minimum width, D, determined from Table A8 and shown in Figure A3. In unheated building foundations, D₂ is the same at both corner and wall locations. Outside the foundation perimeter, the insulation must have a minimum of 10 inches of soil cover. D may be reduced by 1 inch for every inch the insulation is buried beyond the 10 inch minimum cover.

Lisan veel, et selles juhendis räägitakse xps/eps-ist. Ehk maakeli "penost". Mingitest "spetsiaalsetest" materjalidest juttu ei ole. Juhend on ka aastast 1994.

[T25]

Samast juhendist :

Other construction methods include:

Piles or caissons extending below the frost-line
Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave
Non-frost susceptible fills and drainage
Adjustable foundation supports

Mind huvitab see " Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave" . Niipalju , kui aru saanud olen, siis "mat" tähendab lihtsalt parajalt paksu armeeritud betoonplaati. Mille poolest see erineb " structural slab"-ist?

Ja kui paks peaks olema plaat, mis on suuteline " resist heave"?

[EH.INS.]

Vastus 1 viitele:

Kas

unheated buildings

ütleb midagi???

Kas

gravel or other non-frost susceptible base

ütleb midagi???

Kus on siin EPS või XPS???

Lisana
XPS isegi sobiks (projekteeritud kasutusiga 50a) - küsimuseks jäävad numbrid
EPS ka sobiks kui projekteeritud kasutusiga on 10a ja Hüdrogeoloogia lubab

Vastus teisele viitele:

Other construction methods

Sa ikka kontekstist saad aru???

Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave

Mina loen siit täpselt seda millest räägin: vastavalt arvutustele ja arvutusskeemile armeeritud PLAATVUNDAMENT vastavate parameetritega alusel

[alarpiirfeld]

Tere. Nägin vihjet allakirjutaja isikule. Kinnitan, et tal puudub laboratoorium, kus saaks kontrollida ühe või teise tehnilise lahenduse toimimist mingi etteantud kriteeriumi täitmiseks. Aga see ei tähenda, et mujal neid katseid poleks tehtud. Suurim katselabor on elu ise. Vastavalt katselabori tulemustele ja elu enda kogemustele töötab arenenud riikide insenerkond välja tehnilised seisukohad, reeglid, standardid, normid, juhendid, käsiraamatud, õpikud jm, et iga inimene ei peaks hakkama kodus garaazis tegema katseid selgitamaks ühe või teise tehnilise lahenduse toimimist etteantud tingimustes etteantud aja piires. Arenenud riikide inimesed usaldavad oma insenerkonda.
Eestis on ehitusdzungel ja -anarhia. Eesti insenerkond ei vastuta (vähemalt minu valdkonna ehk piirdetarindite piires) selle eest, mis Eesti ehituses toimub. Lisaks insenerlikult tõendamata "peno" sobivusest vundamendi all on tuhat igasugust muud lahendust, mis pärinevad jaantatikatelt ja mille kohta puudub igasugune kriitiline insenerkonna hinnang. Insenerkond, kes peaks olema volitatud inseneeriat juhtima liputab saba kõikvõimalike müügigurude, tehniliste jaantatikate, soolapuhujate jm sarnase seltskonna ees, kelle ainukene argument on leida internetist nende ideoloogiaga sobiv klantspilt.
Pikk jutt... Personaalselt usaldusväärne on K.-Euroopa insenerkonna hinnangud, mille alusel "peno" vundamendi alla ei sobi.
Tundub, et jaantatikate hinnangud on suuremale osale selles valdkonnas tegutsejatele autoriteetsemad kui K.Euroopa insnerkonna omad. Kahju, nifnifindus õitseb.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[T25]

unheated buildings

ütleb midagi???

Minu jaoks ei ole vahet. Hoone on hoone. Mingi massivahe võib tulla ahjude , soojustuse jms arvelt, aga ma ei usu, et see saaks määravaks xps/eps kandevõime osa pealt.

Kas
gravel or other non-frost susceptible base
ütleb midagi???

Vaata sealset joonist lk 10 ja siis tektsis on ka kirjas:

with a 6-inch gravel or other non-frost susceptible base

6 tolli on 15 cm. Ehk siis see 15 cm aluspadi on rohkem nagu moe pärast. Külmakerke vastu see küll ei aita. Selline 15cm killupadi võib minu arvamuse kohaselt olla heaks tõkkeks muttide ja näriliste vastu, kes sealt läbi ei saa. Sipelgate vastu vist siiski ei aitaks.

Kus on siin EPS või XPS???

Terve see juhend on kirjutatud võttes aluseks kaitsta soojustusega madalvundamente. xps ja eps on juhendis ära mainitud.

Lisaks postitan veelkord ka lause alguse:

A continuous ground insulation layer

joonis on lehekülg 10 pealkirjaga "Figure 6. FPSF design parameters for unheated
buildings."

XPS isegi sobiks

Huvitav, mida arvab Piirfeld selle kohta.

Vastus teisele viitele:
Other construction methods
Sa ikka kontekstist saad aru???

Noppisin juhendist välja "teised meetodid" külmakerke vältimiseks. "Mat" ja "structural slab" tunduvad minevat plaatvundamendi kategooriasse. Ja mulle jääb mulje, et need meetodid ei vaja soojustust, et oleksid külmakerke vastu kaitstud. Küsimus ongi, et kui paks peaks olema plaat ja kuidas armeeritud, et see tõesti nii ka olema peaks. Ja ma ei saa eriti ka aru, mis vahe on "mat" ja "structural slab" maapinnale toetuva plaadi korral. Et kas näiteks 25 cm paks ülalt ja alt armeeritud plaat on " structural slab" . Aga 40 cm paks samasugune plaat on "mat"?

[T25]

Mingi sakslaste ilupilt:

https://www.bmigroup.com/de/sockelabdichtung/

Tundub, et plaat on valatud xps-ile .

[T25]

https://www.plastemart.com/news-plastic ... hatgpt.com

Tsitaat:

The German Institute for Construction Technology (Deutsches Institut für Bautechnik), Berlin has given its official approval to multiple layers of BASF's Styrodur® 3035 CS, Styrodur 4000 CS and Styrodur 5000 CS used under the foundation slab. As per the company, this extends the use of the green extruded polystyrene rigid foam panels (XPS) to two or three layers as load-bearing thermal insulation under the foundation slab. The multiple layers of high compressive strength Styrodur C can provide a simpler and less expensive solution in demanding construction applications with stringent thermal insulation requirements, for example passive houses. The thickness of each sheet can be up to 120 mm, the total thickness of the insulation layer can be up to 300 mm. The three grades are approved for areas subject to prolonged or continuous pressure generated by water, e.g. ground water. The maximum immersion depth of the sheets in these applications is 3.5 meters. For multilayer use, the approved long-term pressure value is set at 100 kPa for Styrodur 3035 CS, while for Styrodur 4000 CS it is 180 kPa and for Styrodur 5000 CS it is 250 kPa. BASF was the first and is still the only company to offer exclusively XPS panels that are free of chlorofluorocarbons (CFC), halogenated chlorofluorocarbons (HCFC) or halogenated fluorocarbons (HFC).

Kasutasin chatgtp abi, et uurida, kuidas asjad plaatvundamendi aluse vahtplastiga on Saksamaal. Tundub, et pannakse ka sealmaal.

[EH.INS.]

@ T25

Täiesti mõttetu - siin teemas edaspidi eiran
Ja keda peaks huvitama kuidas Sulle tundub või Sinul pole vahet???
Kuna sul puudub erialane pädevus aga "uurid ja tsiteerid" erialaseid allikaid siis sa lihtsalt ei saa aru millest on jutt

Kommenteerin seda:

Huvitav, mida arvab Piirfeld selle kohta

Me võime Hr Piirfeldiga omavahel selle üle arutleda - aga see pole enam Sinu asi sh see kas me üldse arutleme
Lisan: agree to not agree

[kunn24]

Plaat XPS-il ilma sarruste, ribide ja antud plaat ilma kütteta (see läks teise õhukese (ca 7 cm) kihina teisele XPS-ile pärast maja valmimist suvel). Panin valamise hetkest, et ma sarruste puudumise osas ei luiska, va 4 sarrust küll said kitsasse kohta valamisel ajal sisse visatud. Plaadi paksus 18 cm, peal 2x puitmaja. Samad prussid, mis saalungiks, läksid hiljem müürilattideks. Valatud dets 2005, seega praegu pea 20 a.

[T25]

Täiesti mõttetu - siin teemas edaspidi eiran
Ja keda peaks huvitama kuidas Sulle tundub või Sinul pole vahet???
Kuna sul puudub erialane pädevus aga "uurid ja tsiteerid" erialaseid allikaid siis sa lihtsalt ei saa aru millest on jutt

Vaidlen vastu. On näha, et sa ei ole seda 1994 aasta juhendit lihtsalt läbi lugenud.

Teeme kiire kokkuvõtte, millest käib jutt (chatgtp abi):

FPSF (Frost-Protected Shallow Foundation) ehk külmakaitsega madalvundament on soovitav lahendus külmades kliimatingimustes, kus pinnase külmumine võib põhjustada frost heave'i ehk külmtõusu. FPSF süsteem võimaldab madalamaid vundamendi sügavusi võrreldes traditsiooniliste meetoditega, pakkudes samas võrdset või paremat kaitset külmtõusu eest.

Eesmärk on siis selle juhendi järgi ehitada madalvundament( nt plaatvundament, aga võib olla ka madal lintvundament vms).
Kogu probleem seisneb selles, et on vaja kaitsta seda vundamenti külmakerke eest. Sest kui ei kaitse, siis võib külm hakata seda kergitama kuskilt otsast ja tulemuseks on vundamendi pragunemine, purunemine.
Selles juhendis kasutatakse kaitseks vundamendi soojustamist xps/eps plaatidega. Võib kasutada ka muid soojustusvahendeid, aga selles 1994 aasta juhendis on mainitud xps-i ja eps-i.

Eesmärgiks on hoida kokku. Tsitaat juhendist:

The frostprotected shallow foundation technology offers builders an opportunity to excavate less earth, use less material, and build homes more cost effectively.

Tsitaat juhendist kütmata hoone kohta, millel peab kogu plaadi all olema soojustus:

Step 4: Select Thickness of Ground Insulation
Based on the required R value determined in Step 3, select an adequate thickness of XPS ground insulation assuming an effective resistivity of 4.5 R/inch. Recommended nominal thicknesses of XPS are 1", 1-1/2", 2", and3". In severe climates, insulation may need to be layered to meet the required thickness.

Nagu näeme, siis siin juhendis on räägitud xps-ist, mis läheb plaadi alla. Ei ole juttu eksootilistest materjalidest, millele viitas EH.Ins. Need eksootilised materjalid on ka kõvasti kallimad, kui tavapärased ja seetõttu läheks kogu kokkuhoid madalvundamendi ehitamisel kaduma, kui eksootilise soojustuse peale liialt palju raha kulutada.
Seega võime väita, et EH.Ins ei süvenenud juhendisse ja süüdistas hoopis mind, et ma ei saa millestki aru.
Näiteks selline EH.INsi väide:

Kus on siin EPS või XPS???

näitab, et ei ole üldse mitte süvenenud juhendisse. Isegi joonist lk10 ei ole vaadanud.


Seejärel tekkis küsimus:

unheated buildings
ütleb midagi???

Mina vastasin, et mul on lihtsam panna soojustus kohe plaadi alla. Ja ma ei näe vahet selles mõttes, kas on köetud või kütmata hoone. Kui on kütmata hoonel lubatud panna soojustus plaadi alla, siis miks ei tohiks seda teha ka köetud hoone puhul. Hoonete massid ei tohiks nii palju erineda ahjude , soojustuse jms arvelt, et tekiks oht, et köetud hoone oleks niipalju raskem, et xps ei kannataks enam välja seda massi.

Seejärel selline väide:

Kas
gravel or other non-frost susceptible base
ütleb midagi???

Oleks justkui vihje, et plaat on mittekülmakerkelisel pinnal. Aga jällegi vist ei olnud EH.INs süvenenud, et selle killupadja paksus oli ainult 6 tolli ehk 15 cm. See aga iseenesest ei taga külmakerkekindlust. Külmakerkekindluse tagaks külmumissügavuseni väljavahetatud killupadi, mis oleks vähemalt ca 1,5m paks, mitte 15 cm.


Seejärel tekkis küsimus:

Sa ikka kontekstist saad aru???

Ma nimelt tõin välja juhendist ka "teised ehitus meetodid", millega külmakerke vastu võideldakse:

Tsitaat juhendist:

In northern U.S. climates, builders mitigate the effects of frost heave by constructing homes with
basements, slabs, or crawlspaces with perimeter footings below the frost line. Other construction
methods include:
Piles or caissons extending below the frost-line
Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave
Non-frost susceptible fills and drainage
Adjustable foundation supports

Kuna siin on xps-i talla alla panemise vastuseis kõrgemal tasemel ekspertide seas päris tugev, siis tekkis mul õigustatud huvi, et mis võiks olla alternatiivsed lahendused ja kuna teemaks on plaatvundament, siis noppisingi välja "Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave".

Minu arusaamist mööda on siis tegemist plaatvundamentidega, mis ei "karda" külmakerget ja on võimelised sellele vastu pidama. Minu küsimus oligi, et mis on umbkaudsed mõõtmed, plaadi paksus, et see nii ka oleks. Mind lihtsalt huvitab selline lahendus, sest pole varem kohanud ei siin foorumis ega mujal, kes sarnaselt oleks asja lahendanud.
Miks EH.Ins mind sellepärast nahutab, aru ma ei saa. Minu arust on juhendist nii kirjas, et on võimalik ehitada "Mat or reinforced structural slab foundations to resist heave".
Näiteks - koorin mulle, vean kildu augu peaaegu kõrini täis ja valan paksu armeeritud plaadi. Ja selle peale ehitan aerocist seinad. Põrandasoojustuse panen plaadi peale ja sellele omakorda betoonpõrand.

[EH.INS.]

@ kunn

Aga mille üle me siis vaidleme - ma räägin ju sisult samast asjast
Nagu aru saan on Sul plaat XPS-l, minu teada Sinu piirkonnas aluspinnaseks kuivad liivad, plaat kuidarmeeritud, seal peal XPS + betoonplaat küttetorustikuga
Olen õigel teel?
Kui nii siis milleks me omavahel vaidleme???

[T25]

Aga mille üle me siis vaidleme - ma räägin ju sisult samast asjast

Piirfeldi ja Su arvates plaatvundamendi alla soojustus ei käi. Minuteada kunn pani plaadi alla soojustust.

[kunn24]

Ei vaidlegi suurt, pigem ütlen, et vǒta rahulikumalt.
Btw, üle 50% elektrikilpide projektidest on totaalne p…k.

[EH.INS.]

No Sinu puhul nüüd siis tean...
Aga T25 jura on piiritu ja teda lihtsalt eiran, minitud ka
Kui mõni teine hakkab rääkima EPS, "plaatvundament" 100mm küttetorustikuga siis jauran ikka
Aga rahulik olen ka...

[alarpiirfeld]

Tere. Hakkasin juba arvama, et olen inseneeria arengus midagi kahe silma vahele jätnud, sest areng on tormiline, pidev ja kõiki asju ei jõua jälgida. Kuna viide oli Styrodurile, siis ei hakanud "kõiketeadjat" AI-d tülitama vaid otsustasin ikka algallikate poole pöörduda. DIBt ütleb Styrodur 3035, 4000 ja 5000 kohta järgmist: "Das Perimeterdämmsystem darf zur Wärmedämmung von erdberührten Wänden und Kellerfußböden (statisch nichttragende Bauteile) aus massiven mineralischen Baustoffen verwendet werden." . Kes saksa keelt ei valda saab tõlke ka googli abil kätte. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Kuna viitasin, et eiran T25 poste siis ei vastanud...
Hr Piirfedi viide õige...
Mina isiklikult jään oma arvamuse juurde (kuni mulle pole tõestatud vastupidist) - kui materjali spetsi ühe teatava parameetri tähekombinatsioon on CC ja mille numbrite jadas on teatavaks numbriks 50 sobib ka kandekonstruktsioonide alla (kui projekteeritud kasutusiga ei ületa seda numbrit) - muidugi tuleb vaadata ka teisi numbreid...

[Prill]

Jälgin ka siinset arutelu, kõrvaltvaataja mulje järgi jauramise jutupunktid ei ole edenenud..
* insenerid - EPS ei sobi vundamentide alla sest ei ole teada surveroome ehk pikaajaline toimivus koormatuna
* insenerid - vundamente saab edukalt rajada ilma kandva pinnase ja vundamendi vahelise soojustuseta
* praktikud - vundamente toetatakse soojustusplaatidele laialdaselt sh EPS-ile, nii meil kui mujal, juba aastakümneid ning ei ole näha-kuulda probleeme kandvusega ega muuga

Kas küsimus selles, et insenerid tahavad toetuda numbritele materjali valikul, kus miski materjal on uuritud, katsetadud ja lõpuks dokumentaalselt sertifitseeritud omadustega, mis võimaldab kindlusega seda kasutada.

Mida üldse EPS-iga plaatvundamendi all aja jooksul juhtuda saab, plaatvundamendi idee järgi peaks koormus plaadi all olema ühtlane, ehk EPS saama ühtlast koormust ehk ka vajumine ühtlane. Eeldused, kus kuskil plaadi nurgas vajub rohkem ei tundu loogiline, sel juhul oleks sama mure ka pinnasele toetatud plaatvundamendiga.

Kui EPS ajas ei ole püsiv ja nt esimesel ekspluatatsiooni aastal vajub 3mm edaspidi aeglustuvas tempos nt 1mm kümnendis - mida see põhjustaks, kui vajumine on ühtlane kas soojustus kaotab oma omadusi, seda saaks kompenseerida ennetavalt paksema soojustusega nt 50mm lisaks.
Probleemid võivad tekkida kommunikatsiooniläbiviikudega kui need on jäigalt kandekonstruksiooniga ühendatud, praktikas seda vist välditakse nagunii ja väiksed liikumised ei tarvitse ka tagajärgi tekitada.