Et siis nagu...
Reede hommikul suur plaan kodukülast poolteist tundi põhjapoole komandeeringusse sõita. Kaks eramaja, garaazh, kontorihoone vajavad uut katust. Kõik ainult laudise peale kruvimine, maasikas. Nagu ikka, jõuan mina viimasena objektile, eksperte mitte kuskil. Mingi hetk tulevad ja räägivad, et tööd täna väga ei tee, nemad võtsid endale hotellitoa ja homme rabavad topelt. Hea mees, kes lubabki
Ei ole üldse pahane, nädalavahetus ju, isiklikult valiks küll mõne änksama ja odavama koha, kui Thon Andenes @ mingi 250 euri öö, aga eks ma maksangi liiga palju palka. Kontekstiks, et reede hommikul laekus neile kummagile palk 2640 euri, kahe nädala eest.
Võtan siis endale ka natsa odavama toa, vastuvõtus joviaalne ida-euroopa neiu, pakuks 190cm ja oma 120kg, demonstreerib mulle roosikimpu, mille üks minu palgal elumees talle ostis. Sheff. Juba Sun Tzu rääkis vajadusest oma lahinguid valida, aga way out of his league ikkagi.
Laupäeval loomulikult keegi objektile ei ilmu, kuna ärajoodud maksaga tuleb ka viiest õllest piisav pohmakas vist.
Pühapäeval üks joodik tuleb ja teeb täiesti tööd. Teine võtab endale lõunast uuesti toa @ mingi 150 eurot, et seal neli tundi magada ja meiega siis koos kodukülla sõita, sest ma broneerisin kogu algavaks nädalaks korraliku Airbnb, vaja riided kaasa võtta jne. Jõuame kodukülla, siis ma enne koduminekut veel küla peal ajan asju, kodu sõites näen lõustarist pilte, kuidas Bowlingus aega veedetakse. Esmaspäev kui tööpäev tundub kauge unistus.
Esmasbä hommik on tegelased isegi üleval, panen plaani paika, et elumeestel töö ees seni, kuni ma ise kohale jõuan, lähen tellin plekid jms, komandeeringusse poolteist tundi sõita. Jõuan pool kolm objektile, seal mitte kedagi, telefonile ei vasta samuti keegi. No selge. Airbnbs pilt selline:
Ajee, aitab küll. Ma üldiselt mõtlesin neid joobareid hoida kuni hooaja lõpuni, aga punkt 1: hooaeg ei lõppegi, aint viskab tööd juurde ja punkt 2: alkohooliku allakäigutrepp ei ole lineaarne, mida edasi seda kiiremini, eriti kui neid kaks tükki koos.
Palun neil asjad kokku pakkida, et viib nad kodukülla ja siis on vabakäiguluba. Marek võtab asja rahulikult, Renee midagi räuskab, ei huvita. Autos libistatakse õlli edasi. Mingi hetk hakkab samas Marek sokkima, kuidas tema hakkab mulle sitta keerama. Et kuidas tema eluase on ebaseaduslik ja seal ei tohiks keegi elada ja tema teeb politseisse avalduse. On tõesti ebaseaduslik, ajutise lahendusena ehitasin oma lattu kolm täiesti viisakat magamistuba ja kontoris on nii köök, vannituba, diivaninurk suure telekaga, pesumasin/kuivati, kõik väga viisakas. Küsisin ma selle eest igakuiselt 0 (null) raha. Pangaga on juba suheldud, septembri lõpus on mul piisavalt vaba raha, et teha sissemaks nelja magamistoaga eramule. Sinna oleks nad siis lähiajal kolinud
Et siis sedavõrd tore mees.
Üks hetk algab halamine, et kusepaus. Davaiks. Pargin kaubiku strateegiliselt, kusele minekuks peavad juhipoole minema. Lappan peale ja sõbrad jäävad munnid pihus taskusse. Telefonid, rahakotid autos. Mis nüüd teha. Sõidan kontorisse, käin peldikus, mingit head ideed ei tule. Kontorist minema sõidan, tiksuvad kaks joobarit mingist suva autost välja, tra ei pidandki 30 kilti jala lükkama.
Paar minti hiljem abikaasa helistab. Kaks piidrit on mul kodus räuskamas, kõik pidavat nuga saama jne. Kõllan menti. Suur aplaava. Politseiga saame kodupoe juures kokku, räägin ära, et sellised vägivaldsed tegelased ja ma kartsin ja sestap sõitsin irw. Marek on muidugi oma tollase elukaaslase peksmise eest Bodøs kaks nädalat kinnimajas istunud ka. Avaldust teha ei taha, peaasi, et ma joobareid oma kodu lähedal ei näeks. Lehte sai ka irw
Mida siis elumehed mu paljukannatanud abikaasale kurtma läksid? Et no ma olen munn jne, preaching to the choir, son. Põhiasi ikka, et ma jätkuvalt oma silmarõõmul pidevalt külas käin. Kuna ma just eriti kirgas kriit pole ,siis üritan prouale seletada, et silmarõõmul ju elukaaslane ikkagi? "See pole sind ju varem takistanud". Ajee, loll on mõnus olla. Loodetavasti õnnestus ikkagi selgeks teha, et tegemist puhta kelbaga, kui oleks tahtmist kõrvale panna, mida ei ole, valiks mingi vaimselt mõnevõrra stabiilsema isendi. Ja noh, ise on süüdi, ei tahtnud Norrasse kolida, mis mul üle jäi,tavapärane sotsiopaadi vabandustejada.
Politseiga leppisin kokku, et joobarite isiklikud esemed, mis siis mul laos, toimetan sõbra kaudu kohale. Sõber aka silmarõõmu praegune ülemus. Ta ei saa, ta kuskil linnast väljas. Investeerin €1.60 ja kogun elumeeste maise vara nelja prügikotti. Autos oli veel kaks lõhnaõli, 380 ja 1800 nokki. Tummine tüts Thon hotellist jäi sedapuhku ilma.
Ei teagi nagu, kuhu selle prügiga minna, teen laos tiritamme ja mängin õhukitarri, kui saabub Eesti numbritega E60, roolis üks Tartu lohakas ja tagaistmel kaks mitte-neerudoonorit. Mingi plädin on, kuulata väga ei viitsi. Lähen koju, jutuajamine abikaasaga on nagu lõppstseen filmist nimega "Burn after reading".
Sõidan poolteist tundi komandeeringusse, võtan ennast kinni. Vahepeal tuleb mailile tellimus 50keuri katusele.
