Ehitusfoorum

Urmas Hiielaan kirjutas:Tere.

Millega ta neid poti vuuke seal videos tegi?

Tervitades
Urmas Hiielaan
tel 56 939 798
http://www.urmasehitus.ee

Videos ei mainita konkreetse vuugitäitematerjali kohta midagi täpsemalt, aga enamasti kasutatakse tuubikaubana akrüüli baasil elastseid segusid, mille temperatuuritaluvus on ahjule sobilik. Valmistajaid leidub rohkesti, valik mitmekesine. Ühtegi tootjat ei tihka eraldi välja tooma hakata, kuna isiklik kogemus ja võrdlusmoment puuduvad. "Kachelofenfugenmasse" vms trükkimine Google otsinugusse viib kindlasti vastusele lähemale.

Tegelt olen täheldanud, et mida avaram silmaring pottsepal...ma mõtlen just ehitusvaldkonnas...on, seda paremat, ilusamat ja erilisemat tööd ta teeb!

teadja kirjutas:

maunoahjud kirjutas:Tegelt olen täheldanud, et mida avaram silmaring pottsepal...ma mõtlen just ehitusvaldkonnas...on, seda paremat, ilusamat ja erilisemat tööd ta teeb!

Kas keegi on väitnud vastupidist! Aga enne kui hakkad ahju ehitama peaks
Ikka omale selgeks tegema pottsepaameti pöhitöed.

Ma mõtlesin silmaringiga POTTSEPA all ikka seda tegelast, kellel on arvestatav töökogemus pottsepa erialal.

teadja kirjutas:

maunoahjud kirjutas:

teadja kirjutas: Asi ainult selles, et kui pottsepp hakkab mötlema myyrsepa moodi, lagunevad tema
kyttekolded ysna ruttu. Tean, et see on just yks ahjude lagunemise pöhjusi.

Mõelda ju võib, kuid teha ilmselt mitte

No aga teevad ju! Ja aina uued ja uued noored tulevad foorumist öpet saama ja arvavadki, et nii peabki tegema!

Foorumit ei ole õige pidada kutseharidusasutuseks. Usun, et pottsepaametit hakatakse taas omandama koolis ja korraliku õppemetoodika järgi. See aeg, nagu praegu, kus niiviisi üsna tänavalt eksamile saab marssida (seda võimalust kasutasin ka ise), ei kesta kindlasti kaua.

Selle viimase Teadja väljendusega saab kahjuks ka osaliselt nõustuda, sest paraku nii on... Siiski Teadja võiks pakkuda vahelduseks kasvõi ühe lahenduse ka välja, mitte ainult korrutada ühtesama. Tugevat koolitust oleks muidugi väga vaja, aga huvitav kust võtta üldse neid kes koolitada oskavad ja tahavad? Vähemalt mõningad koolitused, mida olen suutnud seni kõrvalt jälgida, küll kedagi meeletult paremaks ahjuehitajaks ei koolita.Kui need samad koolitajad koolis seda asja edasi õpetaks, siis see küll pilti paremaks ei muuda. Ma arvan, et kõigepealt peaksid Eesti pottsepad kuskile rahulikult maha istuma ja ise selgeks omale tegema, et mis suunas asjad edaspidi liikuma peaksid ja milline tee oleks kasulik nii ahju ehitajale kui ka tellijatele edaspidi. Praegu valitseb suhteline kaos ja hämamine käsikäes ja tõesti mõni puusepp teeb vaat, et parema ahju...
See, et asjad võiksid ka pareini olla peegeldub hästi välja just siit foorumist.
Toon välja üheansa pisikese vastuolu, mille võiks lahendada. Kas tõesti saab keegi siin aastaid väitta, et vesilõikuriga ei tohi kive lõigata? Kuidas seda ometi põhendada, et vesilõikur kive rikub? Või kas sellise väitte järgi koolitab üks ühte pidi ja kohe teine järgi vastupidi?

teadja kirjutas: Head muusikalist kuulmist!

On loomulikult imetlusväärne et inimene pühendab end ühele instrumendile ja lihvib selle valdamist täiuslikuks aga .... tore oleks foorumikaaslastele kui peale "viripilli" prooviksid teisigi muusikariistu.

PS. Su viimane postitus annab lootust muutusteks. Juba tuleb ka tiba sisulisi põhjendusi.

Ega katkiste ahjude põhjuseks pole üldjuhul praakkivid, vaid paljud muud põhjused.Koputa neid kive palju tahad, kui ikka tööd ei tunne, siis aita miski.
Ma ladusin just täna väga palju kive paikka, millel põletuspraod sees, aga olen päris kindel, et kivid veel selle pärast pooleks ei lähe. Eks muidugi peab kive valima, et kuhu miski kivi paremini sobiks. Tähtsam on ikka kive niisutada ja õiged segud, paisumisvuugid jne.

ptt`l on ju pea alati aluses ca pooled mikrokatega, õnneks erinevad mikropraod. Kuid tihti hakkadki neid avastama alles lõhkudes. Nõrgad kindlasti need, mis esimesel või teisel löögil lambist katki lähevad. Need sobivad täiteks kõige paremini, kuid õnneks kulub ahjus ka poolikuid tükke. Millal algab piisavalt tugev kivi, toda raske liigitada...aga ise usun, kui visuaalne mõra on alla poole kivi laiuse ja peale kerget togimist püsib, siis läheb seina, aga suvakohta.
Ahjud läevad katki ikka suuremate põhjuste pärast-täiesti vale kivi, vales kohas, konstrui nõrk(väiksed tükid, suured vuugid) sisu ja kest julmalt koos...valed kütmisharjumused. Ja seda on raske uskuda, et teadja ahju polegi võimalik lõhki kütta.

raga kirjutas:ptt`l on ju pea alati aluses ca pooled mikrokatega,

Huvitav, kui palju mikropragusid on toote tehniliste tingimustega lubatud?

Ning kui palju mikro- ja muid pragusid on lubatud küttekollete ehitamisel kasutatavatel tellistel?



(seda, mis vahe on praoga ja praota tootel, peaks iga autoomanik teadma, kes kunagi kivitäkke auto esiklaasi on saanud)

.

Ma liigun hetkel Muhus ringi ( ehitan väga erilist pliit-ahju kohalikule veskimeistrile) ja tegin ükspäev omapärase avastuse. Ühte vanat ahju vaadeldes leidsin, et ukse pealt oli kolde osa edukalt kandma sätitud malmist tuharestiga... Vaatasin, et poes on kohe eiti tugev ja umbes kivi laijune tuharest saada ka. Julgeks isegi proovida...sest malm ei paisu ja kui otsest tuld sinna peale ei tule pidevalt,siis ta läbi ka ei vaju nagu tavaline latt. Vaem olen kasutanud väga tugevaid katlamajade tuhaeste...aga neid pole saada eiti. Ma panen oma paeguse skeemi jägi uksele kandma ainult 5 kivi, esiseina lõõri põhjaks ( seda kaminahjul).

Igasuguseid jamasi sa ka avastad ja leiutad. Saab ju ilma metallita ja malmita ja on kindlam.
Mitte paha pärast aga mina nii ei teeks.

Isegi kaevuluuke ahjudest leitud. Eks imestada võib ja piltigi teha, aga parema ahju rajale kaasa võtta?

Ma lähenen ikka asjale nii, et oleks lihtne ja tugev...ilma, et ise midagi valama peaks. Loomulikult kitsale uksele pole üldse midagi alla vaja. Aga pole ka kahju 15-18 e.maksev tuharest sinna alla panna kui tean, et sedasi parem saab ( no hullemaks ta kindlasti ei tee isegi kui malm kunagi läbi peaks põlema ...andes ikkagi palju aastaid juurde ahjule )

rokikas kirjutas:Miks vaid mõni minut rõõmu?
Mul ka see "tünnike" mis tolmuimeja ja korstna vahele käib ja sellist mootoriga varianti ei ole proovinud. Arvasin millegipärast et see oleks mugavam.

.............................................

Väga võimalik, et paljast tuhka saab selle seadmega imeda, aga tahma küll mitte... kui just ümber ei ehita. Paagi võib teha suuremaks...aga kõige tähtsam on lisada filtririidest TOLMUKOTT. Katsetuse jaoka sai esialgu pandud saapasisud,kuhu tahm-tuhk korjub. Lisatud on ka eraldi avariiklapp, mis koti täitumisel ise avaneb ja ei lase võimsal mootoril paaki sisse vedada, nagu juhtus...

Nüüd veel ilus plekk kest ümber disainida ja tootma.
Millelt see mootor võetud?

rokikas kirjutas:Nüüd veel ilus plekk kest ümber disainida ja tootma.

... loomulikult koos tüübikinnituse ja CE-märgistusega

Loomulikult!

Mootor on sellelt õigelt Tahmatoomaselt...mis tegelikult tahma ei ime... Tegelikult piisaks vist sellest kui sinna vooliku otsa see tolmukott aretada,siis filtrit täis ei vea.

Selle tünnikesega millele tolmuimeja külge käib näitavad kogemused et võimas tõmme ei pruugi hea olla. Parem nõrgem imemisvõimsus aga siis ei ummistu see filter nii ruttu.

Ka sinna oleks soovitav see tolmukott otsa panna...

Tere.

Palju see aretamine maksma läheb? 250 € eest saab juba väga hea tuhaimuri. Samas mulle meeldivad sellised nokitsejad

Tervitades
Urmas Hiielaan
tel. 56 939 798
www.urmasehitus.ee
Kõik mis ei ole tavaline, on minu maailm

Siiski TUHA JA TAHMA imur pole 1 ja sama. Tahm on tunduvamalt peenem ja ummistab filtri.

Robi 1 kirjutas:Siiski TUHA JA TAHMA imur pole 1 ja sama. Tahm on tunduvamalt peenem ja ummistab filtri.

No okei, tahmaimur siis!

Tervitades
Urmas Hiielaan
tel 56 939 798
www.urmasehitus.ee

Kuna foorumis viimasel ajal saepuru põletamisega seotud probleemidest rohkem juttu olnud,siis mainin seda,et hiljuti õnnestus näha huvitavat ahju,mida võib kütta ka ( ohutult)saepuruga. Lahendus oli selline, et kolderuum käis pealt lahti, kust lisati kütust, mis varises kahe külje pealt alla, keskel oli kaetud põlemiskamber, mis kunagi ummistuda ei saanud. Süütamine toimus alt ja all oli veel tuharuum. Pealmise kasti võis täitta segamini saepuru sodi ja halgudega...mis väga pikalt põlesid ja vaikselt juurde vajusid.