Ehitusfoorum

Ma nüüd igaks juhuks kordan, et milleks on vaja rajada elektriautode laadimiseks infrastruktuuri piirkonda, kus enamus kasutab liiklemiseks ühistransporti?

Kas selle määrad sina? Siis sa oled lisaks katusemeistri ametile veel autospetsialist bemmide alal ja linnaplaneerija. Spetsialist mitmel rindel.

No ma just rääkisin, et olen ise Õismäel elanud, polnd autot vaja, parkimiskohti nagunii pole, ära nüüd infarkti saa. Ühistransport on täiesti reaalne asi. Päris mõnus muidu, endal oleks täpselt 0 autot kui ilma hakkama saaks. Aga ma ei ela ka TLT poolt hõlmataval territooriumil.

Ei bemmispetsialist ei ole, aga küll on mitu sõpra, kes United Motorsist oma kooli said ja nüüd nende õnnetustega oma käe peal kõva raha teenivad. Tunnen kaasa, ära nüüd kuri ole nende peale, kes sama lollid pole.

Tõsine kibestumine, et keegi teenib soojas töökojas kõva pappi ja ma pean katusel külmetama ning ennast elektrikäruga piinama.
Kuid kes on öelnud, et planeedi Maa päästmine peab lihtne olema?

Kui siit teemast midagi muud teada ei saa, siis vähemasti fakti, et kasutaja kunn24 on

punkt 1: õppimisvõimetu
punkt 2: naudib ääretult oma hääle kõla.

Jätka samas vaimus külamees.

Noo pagan, kunn siin esineb justkui suure tehnikatargana ja nüüd ei suuda siis teoreetiliseltki mõelda selles suunas, et iga parkimiskoha juurde mineva 16A pesa liini ette saab pista prioriteedirelee, mida siis vastavalt tiputarbimisest ülejääva elektrienergia korral saab lülitama panna ja seega öösel suurema osa ajast mõnekümne protsendi peal tipukoormusest tiksuva võrgukoormuse kenasti ära täita. Mitte mingeid lisaampreid ega uusi alajaamu ega midagi pole selleks tarvis, lihtsalt üht vähe targemat lülitusahelat ja saaksid kõik seal oma 40-50 km sõiduulatust julgelt ööpäeva jooksul masinatesse. Poleks võimatu tekitada ka seesugune lahendus, kus parkimiskohad pole määratud, st veetakse igale poole pesad kuhu kannatab, siis nummerdatakse kõik pesad ära, korteriomanikud saavad sisse logida oma kontoga kusagile serverisse, valivad pesa numbri ja aktiveerivad vastava pesa kuhu autoga parkima said ja süsteem lülitab siis selle pesa sisse kui parasjagu vabasid ampreid on saadaval ja aktiveerija kasutajakontole loeks siis antud pesanumbri tarbimine tema elektrikuluks ja kuu lõpus sellele vastavalt tasub oma tarbitud energia eest. Ma pole uurinud kas hetkel sarnast lahendust valmiskujul saadaval on, mis suudaks sedasi juhtimise lahendada, ent kui vähegi nõudlust tekib, siis antud lahendus pole keerulisem luua kui mingi suvaline nutikodu automaatikaplokk hetkel on.

Lahe on lugeda, kuidas räägitakse mingist 16A kaitsmest ja elektriautodest. Tesla aku on 100kwh. Selle mölaka laadimine tunni aja jooksul võtaks 230 V juures 450 amprit voolu. Kui nüüd tahaks selle aku 5 minutiga( rohkem ei kannataks küll oodata) täis taguda, siis peaks voolu veel tõstma 12 korda. Ehk siis 5400 amprit oleks vaja voolu. Kustkohast see vool võetakse? Kortermajades lendavad korgid välja juba siis, kui liialt palju kohvikanne korraga järel on.

Elektrikatega on veel seesuur ka, et kui pauku paned, siis läheb mahakandmiselel. Isegi õrna kõksu korral pole seal parandada enam midagi, kogu see auto on üks suur aku ja seda ei parandata.

Seesuur ka veel, et kui aku liialt tühjaks lased, siis on jälle puuks. Tühi masin on vaja kiiresti laadima saada, muidu vaja hiljem tehasesse vedada, kus kõik tarkvara vaja uuesti peale laadida. Läheb maksma ilmselt pool auto hinda.

Ainuüksi pikk laadimisaeg on piisav, et omale mitte elektrikat soetada.

Mitte ei räägi, vaid oman ka reaalset kogemust, kus kasutan üldse 12A laadimiseks maja ees ja keskmise autokasutaja läbisõitu ca 50km ööpäevas ongi ideaalne sealt parklast öö jooksul omale autosse tilgutada. Siis tulevad mingid vennad siia vaimusilmas ette kujutama, et kõigil peab seal parklas hüperkiirlaadija olema, mis võimaldaks 5 minutiga täis laadida masina, no mille kuradi jaoks, kui see masin 99% isikutel vedeleb seal parkimiskohal nagunii üle poole oma eksistensi ajast üldse. Kui kiirlaadida tahad, siis mine kusagile tanklasse või kus parasjagu see kiirlaadija on mõistlik olnud üles panna ja lae seal siis kolmekordse hinnaga, kui see maja ees 50-100 km igal ööl paaki tilgutamine tundub sulle nii vastuvõetamatu lahendus.

new1 kirjutas: ↑05 Nov 2023, 22:27 Noo pagan, kunn siin esineb justkui suure tehnikatargana ja nüüd ei suuda siis teoreetiliseltki mõelda selles suunas, et iga parkimiskoha juurde mineva 16A pesa liini ette saab pista prioriteedirelee, mida siis vastavalt tiputarbimisest ülejääva elektrienergia korral saab lülitama panna ja seega öösel suurema osa ajast mõnekümne protsendi peal tipukoormusest tiksuva võrgukoormuse kenasti ära täita. Mitte mingeid lisaampreid ega uusi alajaamu ega midagi pole selleks tarvis, lihtsalt üht vähe targemat lülitusahelat ja saaksid kõik seal oma 40-50 km sõiduulatust julgelt ööpäeva jooksul masinatesse. Poleks võimatu tekitada ka seesugune lahendus, kus parkimiskohad pole määratud, st veetakse igale poole pesad kuhu kannatab, siis nummerdatakse kõik pesad ära, korteriomanikud saavad sisse logida oma kontoga kusagile serverisse, valivad pesa numbri ja aktiveerivad vastava pesa kuhu autoga parkima said ja süsteem lülitab siis selle pesa sisse kui parasjagu vabasid ampreid on saadaval ja aktiveerija kasutajakontole loeks siis antud pesanumbri tarbimine tema elektrikuluks ja kuu lõpus sellele vastavalt tasub oma tarbitud energia eest. Ma pole uurinud kas hetkel sarnast lahendust valmiskujul saadaval on, mis suudaks sedasi juhtimise lahendada, ent kui vähegi nõudlust tekib, siis antud lahendus pole keerulisem luua kui mingi suvaline nutikodu automaatikaplokk hetkel on.

Kõik on tore, kuid sellise projekti tegemine algab tarbimise logimisest vähemalt nädala jooksul ja siis selgub, et 80 % majast on oma boilerite jms ette pannud programmkellad ja landivad odavat börsihinda, mida siis üritavad saada ka elektrikärude omanikud. Lisaks, nagu T25 enam-vähem mainis, alla 11 või 22 kW (3f) pole neid ühendusi mõtet teha. Nii, et "suur linn" ei kuku välja vähemalt reaalse lahendusena- mida peavad insenerid reaalsuses realiseerima. Turvaline infosüsteem iga laadimiskoha individuaalseks arveldamiseks on veel lisateema ja kulu. Näiteks iga selline laadimise välipost on juba 600- 1000 €. Lisa kaablid, liitumine, postide haldamine jne. Eframajas on teema lahendus tunduvalt lihtsam. Seega on see elektikärundus elitaar-roheline. Need "vennad", kes 50 km pärast kärusid omavad, võiksid hoopis ühistransporti kasutada (nagu lugupeetud pancho villa mainis).

Turu loovad reaalsed kasutajad ja need on ev masinatel olemas nagu näha, st kellegi arvamus sinna või tänna on täiesti ebaoluline. Ev on tulnud, et jääda. Ise arvan, et kuhugi ei kao ka sisepõletajad, nt seoses eFuel-ga. Seega kutsuks üles võtma rahulikult. Kohti päikese all jagu kõigile.

val kirjutas: ↑06 Nov 2023, 00:02 Turu loovad reaalsed kasutajad ja need on ev masinatel olemas nagu näha, st kellegi arvamus sinna või tänna on täiesti ebaoluline. Ev on tulnud, et jääda. Ise arvan, et kuhugi ei kao ka sisepõletajad, nt seoses eFuel-ga. Seega kutsuks üles võtma rahulikult. Kohti päikese all jagu kõigile.

Esimesed autod olid elektrikad. Siis tuli sisepõlemismootor ja elektrikad olid ajalugu. Nüüd ajalugu taaselustatakse, tänu roheskämmile ja subsiidiumitele.

Olen näinud lahendusi uute kortermajade juures, kus on ca 5 k eest ostetud oma parkla ja sinna on siis lisaks mitme k eest veetud oma korteri arvestist laadimispunkt (seda muidgi õigel ajal, kui sai veel teha). Kuid kui paljud on nõus seda kinni maksma?- on küsimus. Lisaks 11 kW nõuab 16 A võimsust konkreetse korteri jaoks, 22 kW 32 A. ELV hinnakirjas on see 198 €/A (koos KM-ga).

Kus on siin magalates veel elektriboileritel soe vesi, ma ei tea Tartus ainsatki annelinna torni, kus keskkütet poleks. Ja isegi kui oleks elektril soe vesi, ööpäevas jääks ikkagi väga palju seda vaba ressurssi, et igasse masinasse saaks igal juhul ööpäeva juuksul keskmise päevase sõiduvajaduse jagu energiat. Ja kui ongi kõige odavamal tunnil mingil põhjusel kaablist kõik amprid hõivatud no mis siis ikka, laed mõni sent kallimal järgmisel tunnil ja ikka tuleb asi kokkuvõttes suhteliselt odav ja mugav. Ja mille alusel sina ütled, et alla 11kW pole mõtet masinat laadida? Oled sa ise reaalselt kasutanud mõnd masinat ja proovinud et jääb puudu? Arvutada ikka peaksid oskama, enamasti kella kuuest jõutakse oma magalasse ja hommikul kell kaheksa starditakse ja minnakse tööle, 14 tundi passib see auto seal parklas üldiselt, oletame, et sellest neljateistkümnest tunnist neljal on toitekaablis amprid täis ja asi ei lae ning ülejäänud 10 tundi saaks see 3kW laadida, siis hommikuks oleks 30kWh akus olemas, see teeb talvisel ajal 100 kilomeetrit läbisõitu mis on märkimisväärselt rohkem kui keskmine magalarajooni sõiduk päevas maha uhab. Sellisel lahendusel oleks vägagi suur kasutegur, suurem osa masinaid saaksid sealsamas laetud ja kiirlaadijate järgi nõudlus väheneks kümnetes kordades, lisaks kasutaks selline lahendus ära hetkel tiputarbimisest väljapoole jäävat niiöelda vaba võrguressurssi, mistõttu üldisele võrgule poleks vaja mingeid investeeringuid ega juurdeehitisi, kõik alajaamad ja kaablid saaks põhimõtteliselt samasugused jätta nagu nad hetkel on ja sõiduautod saaks kõik elektrienergiaga varustatud.

Võta elektrihind.ee ette ja vaata, milline EV omanik tahab kohe töölt tulles laadima panna, seda enam, kui autos endas on ka laadimistaimer. Muud juttu rohkem ei viitsi lahata. Igasuguste "oletame" peale aega ei raiska. Ahjaa, enamus inimesi on väga tundlikud püsikulude osas ja enamus EV omanikel on börsihinna jälgimine 1 põhitegevusi. Nii, et reaalne laadimisaeg, mjida nad tellivad on ca kell 00- 06.

No kui ei taha, siis on teine valik tankla kiirlaadija ja maksad ikkagi poole rohkem kokkuvõttes. Või kui seda senti nii hirmsasti saagida seal, siis võtad fiks paketi ja rahu majas, mõne sendi ehk maksad kWh eest kokkuvõttes rohkem, ent siis ei peaks sellele mõtlema, kas öösel mingil tunnil on kWh hind 2 senti odavam või kallim.

Võime siin ju targutada kortermajade teemal, aga kui on teada, et ülekandevõrk suudab energiat tarnida umbes 20% tänase masinapargi liikumas hoidmise vajadusest, siis millest siin rääkida? Siis on piir käes, kas elektriautode ostjad hakkavad kinni taguma põhi- ja jaotusvõrgu ümberehitust?

Juba aastaid tagasi sai rehkendatud, et KÕIGI Eesti sõiduautode asendamine elektrikatega vajaks aastas max. u. 1 TWh elektrit juurde. See ei ole 20 % ja see on niikuinii teoreetiline, sest lähikümnenditel ei suudeta neid nii palju toota, et meile kõigile jätkuks.
Õismäe elanik tarbib täna vast 3000-4000 kWh aastas ja seda peamiselt neljal tipptunnil. See määrab jaotusvõrgu vajaliku läbilaskevõime. Kui nüüd elanik tahab lisada oma tarbimisse 10 000 km läbisõiduks 2000 kWh , siis on tal selleks ülejäänud 20 tundi, kus elekter reeglina pealegi odavam.

Päikeseelektri ülejääke saab aga kantida vesinikuks - siin igamehe vesinikutootmise uudis:
https://www.pv-magazine.com/2023/11/02/ ... ge-system/
Ja saadud vesiniku ärakulutamise peale paistab mõtlevat Toyoda-san . Crown' ile aretatavat FCEV versiooni.
https://www.pv-magazine.com/2023/11/03/ ... -in-italy/

"Hiina müür" paneb päikesepaneelid katusele ja ülemise 5 korruse seintele, keldrisse elektrolüüseri ning need, kes parasjagu pistikuga parkimiskohale ei mahu, saavad vesinikutoru juures oma balloone täita.... 3 minutiga 820 km....


OK, see oli nüüd vähe üle võlli ennustus...
Eks eramuomanikud ole need, kes nood uuendused esimestena kasutusele võtavad...
Kui need ükskord majanduslikult mõistlikeks muutuvad...

LE Postimehes avaldab arvamust järjekordne taksojuht EV-de teemal, kes ise tunnistab, et tal on raskusi matemaatikaga. Asi minu arvates selles, et on ära unustanud tasuvuse arvutuses ühe väga olulise komponendi ehk oma uue EV soetusmaksumuse.

Äärenurk kirjutas: ↑06 Nov 2023, 05:27 Võime siin ju targutada kortermajade teemal, aga kui on teada, et ülekandevõrk suudab energiat tarnida umbes 20% tänase masinapargi liikumas hoidmise vajadusest, siis millest siin rääkida? Siis on piir käes, kas elektriautode ostjad hakkavad kinni taguma põhi- ja jaotusvõrgu ümberehitust?

Tuletan meelde, et auto juhtimine ega omamine pole inimõigus. Igal asjal on oma kulud. Iga magalarajooni auto ei hakka ennast maja ees laadima ja ei peagi seda tegema.

Elektriauto "tasuvus" olenebki kõige enam kasutusintensiivsusest, mida rohkem aastas läbi sõidad, seda kiiremini "kütusekulu" hakkab edestama sisepõlemismootoriga sõidukeid. Taksolt eeldaks suurt läbisõitu, seega selles nišis peaks eriti mõistlik olema.
Ainuke kus taksoäris elektrisõiduk võib küsitavaks muutuda, on olukorrad kus teenuse järele on kõrgendatud nõudlus nt suurüritused, aastavahetus, a'la kui taksojuht tahaks neil hetkil max käivet teha, non-stop tööd rabada aga tuleb teha akulaadimise pause.
Eks taksoärikad teavad ise, Tartus on pikalt elektritaksod eksisteerinud, pole hingusele läinud, ju majandavad ära.

kunn24 kirjutas: ↑06 Nov 2023, 00:14 Kuid kui paljud on nõus seda kinni maksma?- on küsimus. Lisaks 11 kW nõuab 16 A võimsust konkreetse korteri jaoks, 22 kW 32 A. ELV hinnakirjas on see 198 €/A (koos KM-ga).

Kui eramus on peakaitse 3x16A ja 11kW, siis korterites see nii ei ole.

Korterite peakaitse on 16A küll aga kuna korterite liitumised on 1 faasilised siis saadav max võimsus on 3,6kW korteri kohta.
Ehk kui samal hetkel töötab pesumasin või pliit, siis selle korteri liitumise taga oleva e-auto laadimine on küsitav.

Siin tabelis on EE poolt lubatud kortermajede peakaitsmete suurused, kus on nende voolud korrutatud normikohase "tarbimise üheaegsusteguriga"
Ehk kortermaja peakaitsme suurus ei võrdu korterite peakaitsmete summaga:
Kui peakaitse suurus on ette antud, ega siis ka liitumispunkti toitekaabel on tavaliselt valitud selle voolu järgi.

Nagu näha, siis 8 korteriga maja saaks lubada omale ühe 22kW laadija ja see saaks täisvõimsusel laadida autot ainult siis, kui korterites mitte keegi oma pliiti tööle ei lülita.

Siit saab igaüks ise edasi arvutada, et mitu laadijat üldse saab mõnda kortermaija ühendada, kasutades olemasolevat liitumist.

Või kui teha parkla jaoks hoopis uus liitumine, siis kui palju maksaks ainut liitumistasu laadijatele, võttes ühe liitumispunkti peakaitsme ampri hinnaks 198eur.

Ei ole parastamiseks, lihtsalt infoks, et 1 rohepööraja on omadega p..s.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... ne-peatati
Algselt märgiti aktsiad suure roheeufoorias 15 x üle ja nüüd on nad prügi.

ping kirjutas: ↑06 Nov 2023, 14:51

kunn24 kirjutas: ↑06 Nov 2023, 00:14 Kuid kui paljud on nõus seda kinni maksma?- on küsimus. Lisaks 11 kW nõuab 16 A võimsust konkreetse korteri jaoks, 22 kW 32 A. ELV hinnakirjas on see 198 €/A (koos KM-ga).

Kui eramus on peakaitse 3x16A ja 11kW, siis korterites see nii ei ole.

Korterite peakaitse on 16A küll aga kuna korterite liitumised on 1 faasilised siis saadav max võimsus on 3,6kW korteri kohta.
Ehk kui samal hetkel töötab pesumasin või pliit, siis selle korteri liitumise taga oleva e-auto laadimine on küsitav.

Siin tabelis on EE poolt lubatud kortermajede peakaitsmete suurused, kus on nende voolud korrutatud normikohase "tarbimise üheaegsusteguriga"
Ehk kortermaja peakaitsme suurus ei võrdu korterite peakaitsmete summaga:
EE PK korterite järgi.png
Kui peakaitse suurus on ette antud, ega siis ka liitumispunkti toitekaabel on tavaliselt valitud selle voolu järgi.

Nagu näha, siis 8 korteriga maja saaks lubada omale ühe 22kW laadija ja see saaks täisvõimsusel laadida autot ainult siis, kui korterites mitte keegi oma pliiti tööle ei lülita.

Siit saab igaüks ise edasi arvutada, et mitu laadijat üldse saab mõnda kortermaija ühendada, kasutades olemasolevat liitumist.

Või kui teha parkla jaoks hoopis uus liitumine, siis kui palju maksaks ainut liitumistasu laadijatele, võttes ühe liitumispunkti peakaitsme ampri hinnaks 198eur.

Ja seetõttu ongi minu pakutud variant kõige õigem magalate juurde, pole vaja mingeid ampreid juurde osta ega maja toitekaableid välja vahetada, lihtsalt persetäis seaninasid parklates lülituvad vabaneva võimsuse korral sisse ja liigse koormuse korral välja ning hommikuks oleks ikkagi kõigil piisavalt sõiduulatust laetud. Lisaks need suuremad laadijad veel omakorda ka suhteliselt kallid.

Sel juhul on lahendus aknast väljavisatava pikenduskaabliga. Koonrite lahendus, aga kW pingutab vb olla ära nii, et juhtme otsas on hädavaevu 200 V. Ja nii see elektrivõrk ümber kortermaja areneb. Nagu vanasti oli paljudel oma (Soome) antenn ja antennikaabel.

Ei ole see ka lahendus, kui kõik pikendused alla loobiks, siis ikkagi saaks ülekoormuse tekitada ja maja peakaitsme välja.