Ehitusfoorum

val kirjutas: 04 Nov 2023, 21:14 Kunn24, mis sa söe hõõgumise temperatuuriga jm jutuga ütelda tahad?

Tahan öelda seda, et ka koduses ahjus kütmise lõpus on temperatuur kõrge, kui ahjus on vaid intensiivselt hõõguvad söed. Täidab sinu nõutud 1000 C.
Kuid küsimusele, millist temperatuuri su orgaanika-kokteil reaalselt vajab, et saast oleks min, vastust ei tulnud, lähtume siis 1000-st.

Suht kindel et hetkeline temperatuur pole ainuke tegur mille järgi võrrelda põlemisprotsessi efektiivsust või selle puudumist.

Mis kasu on 1000 C kusagil lõpus? Kogu põlemise tsükkel peab olema kontrolli alla, nt gaasi viibeaeg koldes peab olema vähemalt kaks sekundit. Jäätmepõletustehasel peab olema heitgaaside pidev mõõtmine ja automaatsüsteem, mis katkestatab kõrvalekallete korral jäätmete etteandmise jms.
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062013018

EE määrusele lisaks võid tutvuda EK rakendusotsusega, mis annab ette palju täpsemad nõuded: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2019/2010/oj

Kui oled eriline huviline, siis ainult 764 lk abil saad väga hea ülevaate kogu jäätmete põletuse teemast: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/referen ... neration-0

Lõpus hõõguvatele sütele võiks saasta ahju laduda, jälgimine ei muuda keemilist protsessi, mida nõudsid, aga olgu, sa lähtud bürokraatlikest reeglitest.

kunn24 kirjutas: 04 Nov 2023, 23:03 Lõpus hõõguvatele sütele võiks saasta ahju laduda, jälgimine ei muuda keemilist protsessi, mida nõudsid, aga olgu, sa lähtud bürokraatlikest reeglitest.

See 764 lk link sisaldab peamist teemaga seotud teadust, mille alusel on tehtud nõuded ehk bürokraatia. See tähendab, et nõuded põhinevad teadusel, mis ei ole just igapäevane. Väga palju paremini seda asja teha ei anna õigusloome poole pealt.

Tavalistes koduahjudes ei ole söe temp 1000 ja kui oleks, siis põlemiskambri temp ja gaaside viibeaega on oluline, mitte söe pinna temp. See tähendab, et mürgikokteil tekib sul ikkagi. Lisaks tuleks suitsugaase puhastada, mida sa kodus ei tee ja lõpuks on ka tuhad ohtlikud. Vaata kust otsast tahad - mõistlik inimene ei põleta kodus või lõkkes jäätmeid.

Tavalistes koduahjudes ei ole söe temp 1000 ja kui oleks, siis põlemiskambri temp ja gaaside viibeaega on oluline,

Ma olen sütel rauda punaseks ajanud. Aga kui ei saa ühe vastuväitega hakkama, tuleb järgmine otsida, .

val kirjutas: 04 Nov 2023, 23:25

kunn24 kirjutas: 04 Nov 2023, 23:03 Lõpus hõõguvatele sütele võiks saasta ahju laduda, jälgimine ei muuda keemilist protsessi, mida nõudsid, aga olgu, sa lähtud bürokraatlikest reeglitest.

See 764 lk link sisaldab peamist teemaga seotud teadust, mille alusel on tehtud nõuded ehk bürokraatia. See tähendab, et nõuded põhinevad teadusel, mis ei ole just igapäevane. Väga palju paremini seda asja teha ei anna õigusloome poole pealt.

Tavalistes koduahjudes ei ole söe temp 1000 ja kui oleks, siis põlemiskambri temp ja gaaside viibeaega on oluline, mitte söe pinna temp. See tähendab, et mürgikokteil tekib sul ikkagi. Lisaks tuleks suitsugaase puhastada, mida sa kodus ei tee ja lõpuks on ka tuhad ohtlikud. Vaata kust otsast tahad - mõistlik inimene ei põleta kodus või lõkkes jäätmeid.

Tegu ei ole mitte "söe temperatuuriga" vaid "koldes oleva leegi temperatuuriga".

Siit on ka näha, et miks peab prügi sorteerima ja miks biojääde ei tohiks Iru ahju jõuda.

Kuna segasodi kütteväärtus on liiga väike koldes põletamiseks, siis peab lahja kraami põletamisel 950-1000C saavutamiseks liiga palju kallist gaasi koldesse lisaks juhtima.

Ja ka hakkepuidu katlamajade tuhk on ohtlik jääde.

Kusjuures männipuu haiseb ka rõvedalt, kui vähese õhuga põletada. Kas peab ka suitsugaaside analüsaatori paigaldama? Ei tea, mis sealt võib tulla?

Ma siin vahepeal leidsin põhjuse miks elektriauto laadimisel peab tihti äppi kasutama.

Nimelt võtsin teoreetilise marsruudi Sortland NO - Kolari FI, oma Norra baasi ja Valtion Rautatiet Oy Kolari rongijaama vahet, kuskohast mõnna autoga Helsingisse suunduva rongi peale sõita. Tegu ca 550km otsaga ning suvisel ajal venitaks teoreetilise elektriautoga välja Põhja-Rootsi asulasse nimega Vittangi, kus bensukas laadija seismas.

Võtteks aluseks 150kw kiirlaadija ja mitte 22kw tavalaadija, on laadimise hinnaks sõltuvalt sinu enda poolt kasutatavast teenusepakkujast alates 5.49 kuni 11.25 Sek/kWh. Arvestades, et elektriautondus on suuresti arvestatud kodumaisele tarbijale (olen küll lofootidel näinud NL-numbritega Leafide paraadi), siis ongi kõigil mõni äpp olemas. Hind on kõrge aga Vittangi ongi täielik karupee, vaadake gmapsist järele.

See jutt ei seleta küll äpi vajalikkust.

11.25 Sek/kWh

Teeb ju 1 €, nagu varem mainisin. Ja kui auto tarve veidi pedaali litsudes on 20 kWh/100 km, siis eriline mõte küll elektrikäruga ennast piinata.

pancho villa kirjutas: 05 Nov 2023, 00:08 Ma siin vahepeal leidsin põhjuse miks elektriauto laadimisel peab tihti äppi kasutama. ...

Ma olen aru saanud, et mitte "tihti" vaid et ilma äpita praktiliselt ei saagi e-autot laadida.

Et kui päikse või külma tõttu telo ekraan või telo ise mingil põhjusel ei tööta või kui kasutaja näpud või (väikse kirja) nägemine ei tööta, siis vist ei saagi laadijat tööle?

Jah ega ma ei loodagi kõiki puupäid veenda, täiesti savi suhtkoht, endal veel elektriautot pole aga pole ka vajadust täiesti maksimumhinnaga kuskil laadida, kuna nii loll ei ole. Mõistlik inimene laeb tee peal 5.49Sek või siin Sortlandis seinast kõik kokku 0.16€/kWh

kunn24 kirjutas: 05 Nov 2023, 00:25 See jutt ei seleta küll äpi vajalikkust.

11.25 Sek/kWh

Teeb ju 1 €, nagu varem mainisin. Ja kui auto tarve veidi pedaali litsudes on 20 kWh/100 km, siis eriline mõte küll elektrikäruga ennast piinata.

20kWh/100km võib olla suvel.
Ja see maksumus on ilma autokütuse aktsiisita, seniks veel.

ping kirjutas: 05 Nov 2023, 00:36
Et kui päikse või külma tõttu telo ekraan või telo ise mingil põhjusel ei tööta või kui kasutaja näpud või (väikse kirja) nägemine ei tööta, siis vist ei saagi laadijat tööle?

Ega loomulikult, kõike võib ette tulla. Ma ise muidu töötan iga ilmaga katusel ja vaja pidevalt kirju kirjutada, pilte teha jne jne, siiani ei ole aastate jooksul probleeme tulnud. Arvestades temperatuurivahemikku katusel ning temperatuuri autos, peab vist päris sitt telefon olema, kui otsad annab?

Igal juhul töökindlam variant, kui Luminori pangakaardiga midagi osta üritada.

Teel 0,5 € (10 € / 100 km) pole ka just mingi asjalik näitaja.
Sein ei lohuta, kui pikad, üle 200- 300 km otsad. Ei veena mitte kuidagi.

Jepp, ikka ja alati tulevad Jõgevalt passativennad, kes ühe paagiga Varssavisse sõidavad. Sellesama paagiga, mis viimati kurguni tangiti krooniajal. Mul järgmine nv Transporteril treila sabas 2000+ tripp ees. Viimati oli selline vajadus kaks aastat tagasi. Igapäevaselt vaja ei ole, pereautoga mitte kunagi.

pancho villa kirjutas: 05 Nov 2023, 00:40

ping kirjutas: 05 Nov 2023, 00:36
Et kui päikse või külma tõttu telo ekraan või telo ise mingil põhjusel ei tööta või kui kasutaja näpud või (väikse kirja) nägemine ei tööta, siis vist ei saagi laadijat tööle?

Ega loomulikult, kõike võib ette tulla. Ma ise muidu töötan iga ilmaga katusel ja vaja pidevalt kirju kirjutada, pilte teha jne jne, siiani ei ole aastate jooksul probleeme tulnud. Arvestades temperatuurivahemikku katusel ning temperatuuri autos, peab vist päris sitt telefon olema, kui otsad annab?

Igal juhul töökindlam variant, kui Luminori pangakaardiga midagi osta üritada.

Pangakaardiga ei saa veel mitte kuski Eestis autot laadida.

Kui telo katusel kasvõi pooleks läheb, siis katuselt alla saab ikka tulla aga kui külmas talveöös maanteel ei õnnestu autot laadida, siis võid sellesse autosse ka surnuks külmuda.

Omaette teema on see, et kas auto ise üldse lubab laadimise ajal inimestel autos olla või peavad reisijad senikaua mõne lähedase puu all vihmavarju otsima.

ping kirjutas: 05 Nov 2023, 00:50 Pangakaardiga ei saa veel mitte kuski Eestis autot laadida.

Kui telo katusel kasvõi pooleks läheb, siis katuselt alla saab ikka tulla aga kui külmas talveöös maanteel ei õnnestu autot laadida, siis võid sellesse autosse ka surnuks külmuda.

Omaette teema on see, et kas auto ise üldse lubab laadimise ajal inimestel autos olla või peavad reisijad senikaua mõne lähedase puu all vihmavarju otsima.

Raske on elada kui kõik nii keeruline on aga päris mitu aastat Skandinaavia perifeerias raskeveokiga sõelununa võin tõdeda ainult järgnevat: tankimist ei jäeta viimase vindi peale nagunii.

Kui pässide elu hõlmab igapäevaselt paar korda tln-valga surumist , seejuures kõikidest tanklatest silmaklappidega möödumist, siis polegi midagi teha. Surete välja, saavad vähem dinosaurused tänapäeva tehnikaga ikkagi hakkama.

Ei pea ainult autost välja minema, pea peal peate seisma laadimise ajaks.

kunn24 kirjutas: 05 Nov 2023, 00:42 Teel 0,5 € (10 € / 100 km) pole ka just mingi asjalik näitaja.
Sein ei lohuta, kui pikad, üle 200- 300 km otsad. Ei veena mitte kuidagi.

Diisel sealsamas 2.14€ per liiter. Egas aritmeetika pole ka nõrkadele.

Mu 530xd bemm võtab sajaga sõites 5, seega 10,5 € /100 km. Seega võrdlusmoment on, kuid kaalukauss ei lange, kuna miinuspoolel on muid asja palju. Ja akupaki amordiga pead arvestama. Kui paki arvestuslik eluiga 500 laadimistsüklit ja hind 20 000 € (mis on väga tagasihoidlkult pakutud), siis iga laadmisega pead arvestama amorti vähemalt 40 €. Ma oma autol paagi amorti eriti ei arvesta.

Ma ei tea kuskohast sa neid numbreid lampi võtad, aga las ma natuke naeran kui üks bemmiomanik räägib amortisatsioonist.

Ok, argumendid jälle otsas.

kunn24 kirjutas: 05 Nov 2023, 01:15 Mu 530xd bemm võtab sajaga sõites 5, seega 10,5 € /100 km. Seega võrdlusmoment on, kuid kaalukauss ei lange, kuna miinuspoolel on muid asja palju. Ja akupaki amordiga pead arvestama. Kui paki arvestuslik eluiga 500 laadimistsüklit ja hind 20 000 € (mis on väga tagasihoidlkult pakutud), siis iga laadmisega pead arvestama amorti vähemalt 40 €. Ma oma autol paagi amorti eriti ei arvesta.

https://www.spritmonitor.de/de/uebersic ... owerunit=2

ai kuramus, mitte ükski ei võta kuskilt otsast viieka, ega sa külamees juhuslikult kelbast aja?

kunn24 kirjutas: 05 Nov 2023, 01:21 Ok, argumendid jälle otsas.

luuleta nüüd oma allikad välja laadimistsüklitest, aitäh.

Need on ekspluatasioonilised kulud erinevatel kasutusrezhiimidel. Hetkel keskendume pikkadele sõitudele. Ma olen elektrikäruga saanud ka 50 kWh/100-le (korra proovisin), samamoodi võin selle bemmiga saada 15 l/100-le. Samas olen adaptiivpüsikaga veoka taga loksudes (eeldusel, et seal p..a ei lenda) saanud ka 3/ 100-le. Aga olgu, tänseks aitab.