Praod plaatvundamendis

[A23]

@ T25

Mina otsekohene inimene ja vastan Sulle, et vahelesegamine aitab pole ühelgi juhul pointless
Ja olenemata sellest kas lugejal on teadmised või mitte ja kas nad asjast midagi aru saavad
Ja aitab kasvõi selles mõttes, kui viitan, et ikka täitsa möla aetakse...
Küll jah - lugeja otsustada on see keda "uskuda"...

Ärge üritagegi - nagunii segan ja hakkangi segama vahele!

Vist mõtlesid mind. Oma valik, kas segad segamise pärast või on mingi mõte jutul ka sees, millest foorumi lugeja saaks miskit kasulikku välja võtta.
Kui viskad poolkrüptilisi tekste õhku, siis ole valmis ka nende tagajärgedega leppima.

[EH.INS.]

Ei olnud otseselt Sulle - kõigile oli
Tagajärgedega leppimine - ikka olen valmis - mul täiesti kama kaks...

[porjuh]

Insener, sulle vist ikka ei jõua kohale milles teema on. Mine vaata oma postitusi. Kui sa väidad et aetakse möla, siis oleks viisakas ka mainida, mis osa sellest on vale ja mis siis õige oleks. Elementaarne inimestevaheline suhtlus. Kui sa tahad, et lugeja otsustaks, siis peab ikka olema kaks osapoolt mille vahel valida.

[EH.INS.]

@ porjuh
Jälle otsekoheselt - ei pea enam vajalikuks hakata midagi seletama...
Ja miks - sest on üritatud ja kaua võib peaga vastu seina joosta
Ja enam sellistel puhkudel ei hakkagi seletama - lihtsalt viitan, et tegemis on mölaga
Viide sellele, et lugeja otsustab oli antud ka minu poolt - selle vastu üldse ei vaidle

[porjuh]

Ära kaota lootust, küll inimesed õpivad!

[A23]

Ei olnud otseselt Sulle - kõigile oli
Tagajärgedega leppimine - ikka olen valmis - mul täiesti kama kaks...

Ei ole mingit huvi takistada Sind uskumast pidavat "üllast lollusevastast ristiretke"

Foorumikasutaja aga hindab, vähemalt oma kogemuse alusel saan nii väita, kõrgemalt siiski neid postitusi, milles on uut infot sees, tulgu see siis Sinu, T25 või kellegi kolmanda sulest.

Võtame või algse teemaga otsesemalt seotud seisukoha, kas vundamendi alla sobib "peno" või mitte. Ise olen arvanud, et mitte, aga teatavasti on "seda" pandud ohtralt ja keegi tõi siin hiljuti välja ka andmed, et (Rootsis vist) on seda kuni 10 korruseliste majade all jub 40 a kasutataud ja probleeme vähem, kui referentsriigis konventsionaalset tüüpi vundamentidega.
Võib-olla siis ongi rohkem tõdesid kui üks, nagu viimasel ajal tavaks
Või on aeg ehituspõhimõtted sh standardid ümber vaadata.

Aga päris otse algteemasse - autor ei küsinud, kas on midagi vundamendi disainis põhimõtteliselt valesti tehtud, sest see on juba valmis. Vaid kas ta peab mures olema saadud tulemuse pärast ja midagi ette võtma või saab rahulikut edasi elada.

[EH.INS.]

@ 23

Sissejuhatuseks - seletatud küll ja küll ja veel - tulemus 0

Viimast korda...

1. Sinu otsus mida ja kuidas hinnata
2. Inseneerias pole erinevat "tõde"
3. "Probleemiks" mida seal võrreldi oli minu mäletamist mööda vajumine
Minu loll pea ütleks nagu, et ehk sõltub vajumine mh nt geoloogilistest tingimustest
3. Tõsi - ei küsinud vundamendilahenduse kohta midagi, küsis:

...kas peaks nii olema?

Sai antud vastus oletusena vundamendilahendusest ja mida võiks arvestada ja põhjendused ja ka see kas nii peaks olema:

...loomulikult ei või plaat olla nö ämblikuvõrk...

Ja sai antud ka see mida teha:

Mida teha:
- mitte midagi peale uue valu (arvutusskeemile vastava armeeringuga ja plaadi paksusega) koos korraliku alusega...

MIDA VEEL???

Ja siis läks asi PLAANTVUNDMENDI lahenduse juurde...
Ja jahuti ikka korralikult ja sai ka selgitatud / põhjendatud risti ja põiki

AGA NO KRT - KAUA VÕIB???

[A23]

...
2. Inseneerias pole erinevat "tõde"
...

See oligi pigem retoorilist laadi konstanteering viitamaks, et ehitusinsenerkonnas puudub üksmeel, kus on tõde, kus mitte.

Natuke kahju, et siin nii vähe ehitusinsenere sõna võtab. Mitme arvamuse pealt saaks foorumilugeja juba usaldatavama otsuse teha. Võid ajada suust välja "puhast kulda" aga võib ka vastupidi olla.

Minu jaoks on ehitusinseneri sõnal küll suhteliselt rohkem "kaalu" kui tavafoorumlase omal, aga päris absoluutne pole kellegi oma.

[EH.INS.]

Ei puudu mingit üksmeelt "tõe" osas INSENERIDE vahel
Võivad olla arutelud kuidas "tõe" juurde jõuda kuid "tões" ei kahtle keegi
Nt arvutusskeemid...

[madis64]

...aga päris absoluutne pole kellegi oma.

Kui sa nüüd tugevusteooria, Newtoni füüsika ja hämara loogika valikuga pange ei pane, siis kui palju on kaks korda kaks?

[EH.INS.]

...aga päris absoluutne pole kellegi oma.

Kui sa nüüd tugevusteooria, Newtoni füüsika ja hämara loogika valikuga pange ei pane, siis kui palju on kaks korda kaks?

Hea et, Sa ei maininud Einsteini erirelatiivusteooriat ja üldrelatiivsusteooriat, Fermi tuumafüüsikat ja kvantmehhaanikat, Plancki ja Bohri ja Heisenbergi kvanttreooraiat, Hawkingi teooriat sisuliselt kõigest eelnevast jms
Mehel suitseb pea Sinu küsimuse peale - oleks lisanud veel mainitu läheks põlema

PS

Natuke kahju, et siin nii vähe ehitusinsenere sõna võtab...
Võid ajada suust välja "puhast kulda" aga võib ka vastupidi olla

Vastupidisel juhul pole tegemist INSENERIGA - seega EI SAA olla vastupidi
Inseneridel pole VASTUPIDISEID arvamusi TULEMUSE suhtes - on erinevad lähenemised kuidas sinna jõuda
Näite ka tõin...
Aga see, et kahtled selles mida räägin on loomulik - aga Sinu enda otsustada - "usud / ei usu"
Teisest küljest - alati on võimalik ju "asja" õppida...
Ja pärast seda arutlen rõõmuga kõikvõimalike insenertehniliste probleemide üle - ja saan ka endale uued teadmised, ehk muudan ka oma arvamust

[A23]

...aga päris absoluutne pole kellegi oma.

Kui sa nüüd tugevusteooria, Newtoni füüsika ja hämara loogika valikuga pange ei pane, siis kui palju on kaks korda kaks?

Mõte selles, et kellegi ühe arvamus võib asuda tõe - vale skaalal kus iganes. Kui on juba 2 ... 3 või rohkem tegelasi, kes sama väidavad, siis võib juba sinna "absoluutse tõe" poole läheneda

[A23]

...aga päris absoluutne pole kellegi oma.

Kui sa nüüd tugevusteooria, Newtoni füüsika ja hämara loogika valikuga pange ei pane, siis kui palju on kaks korda kaks?

Hea et, Sa ei maininud Einsteini erirelatiivusteooriat ja üldrelatiivsusteooriat, Fermi tuumafüüsikat ja kvantmehhaanikat, Plancki ja Bohri ja Heisenbergi kvanttreooraiat, Hawkingi teooriat sisuliselt kõigest eelnevast jms
Mehel suitseb pea Sinu küsimuse peale - oleks lisanud veel mainitu läheks põlema
...

Sulle sai juba öeldud, rahune maha ja lõpeta vahutamine!

[EH.INS.]

Ja mina vastasin täiesti rahulikult - sisuliselt, et mine...
Nüüd ütlen veelgi rahulikumalt aga otseselt - mine peesse
Ja ei kavatsegi seda muuta...

[A23]

Ja mina vastasin täiesti rahulikult - sisuliselt, et mine...
Nüüd ütlen veelgi rahulikumalt aga otseselt - mine peesse
Ja ei kavatsegi seda muuta...

Sinu juttu arvestades on Sul endal sinna kohta rohkem põhjust minna.
Aga kuna Sa jutust üldse aru ei saa, siis ma ei hakka ka rohkem oma aega raiskama.

[EH.INS.]

Mida iganes
Mul pole sooja ega külma sellest, kuhu ja mis sõnadega Sa mind saadad...
Ega Sa sellega mind nagunii ei muuda - nagu mainitud, ei kavatsegi...

[porjuh]

Plaatvundamendi pragudest jõudsime siis üksteise igast hämaratesse kohtadesse saatmiseni

Inspireeriv.

Värske õhk ja taimetee pidavat aitama

[EH.INS.]

Ma ei tea kuidas teistega - mul kõik korras, ei vaja mingit teed ega midagi...

[porjuh]

Peaks mingi uue üldise teema tegema, kus lihtsalt saakski ennast välja elada, vaielda jms tegeleda. Vahet pole siis mis teemal, kasvõi semantika, mis siin teemas palju kirgi tekitas. Saab auru välja lasta

[EH.INS.]

Minu pärast tehke mis tahate
See ei sega mind sekkumast ja ei kavatsegi sekkumata jätta kui parmal juhul eksitatakse / halvemal juhul lihtsalt möla aetakse

[madis64]

Mõte selles, et kellegi ühe arvamus võib asuda tõe - vale skaalal kus iganes. Kui on juba 2 ... 3 või rohkem tegelasi, kes sama väidavad, siis võib juba sinna "absoluutse tõe" poole läheneda

Sa oled vales foorumis, su öeldu kehtib juristide kohta.

[A23]

Mõte selles, et kellegi ühe arvamus võib asuda tõe - vale skaalal kus iganes. Kui on juba 2 ... 3 või rohkem tegelasi, kes sama väidavad, siis võib juba sinna "absoluutse tõe" poole läheneda

Sa oled vales foorumis, su öeldu kehtib juristide kohta.

Miks? Võtame või sellesama küsimuse, kas "peno" käib vundamendi alla või mitte. Kõlab iseenesest loogiliselt, et mitte, aga samas üleüldiselt pannakse ja keegi peab olema sellise lahenduse ju kinnitanud, sh ka pangad laenu andmisel aktsepteerinud.

[ping]

Mõte selles, et kellegi ühe arvamus võib asuda tõe - vale skaalal kus iganes. Kui on juba 2 ... 3 või rohkem tegelasi, kes sama väidavad, siis võib juba sinna "absoluutse tõe" poole läheneda

Sa oled vales foorumis, su öeldu kehtib juristide kohta.

Miks? Võtame või sellesama küsimuse, kas "peno" käib vundamendi alla või mitte. Kõlab iseenesest loogiliselt, et mitte, aga samas üleüldiselt pannakse ja keegi peab olema sellise lahenduse ju kinnitanud, sh ka pangad laenu andmisel aktsepteerinud.

Pangal ja inseneril on erinevad kriteeriumid hindamiseks.

Kui tuletõrjujalt küsida viiuli ja tšello erinevust, siis tuletõrjuja vastab kohe, et tšello põleb kauem.

[EH.INS.]

Korduvalt küsinud - küsin veel - mis asi on "peno"???
Kui see saaks selgeks siis edasi räägiks esmalt selle surveroome parameetritest - kas sobib kuhugi kandva konstruktsiooni juurde...
Ja siis küsiks veel, et miks peaks vundamendi alla "peno" toppima...
Arutleks esmalt nö esimesed asjad selgeks...

[T25]

https://www.huduser.gov/publications/pdf/fpsfguide.pdf

Juhend, kuidas ehitada külmakerke eest kaitstud madalvundamenti.

Selles juhendis on näidatud, et kütmata hoonete alla käib täies ulatuses peno/xps. Mina tegin oma aiamajakese plaatvundamendi ka samale juhendile toetudes.

Kõige tähtsam on kaitsta madalvundamenti külmakerke eest. Seda saab teha soojustusega. Jah, soojustusega saab katta ka plaati pealtpoolt, kuid praegu on mul aiamajakesel ilus 10 cm betoonist sokkel, mis on majakesega samas mõõdus. Kui ma oleks otsustanud katta pealtpoolt soojustusega, siis astuks sokkel välja soojustuse võrra ning selle katte võrra. Niipalju jama oleks juurde tulnud, ei taha isegi mõelda selle peale. Pealegi oleks see olnud kole, kui aiamajakese sokkel on ca 10+ cm laiem, kui majake ise.

Küsisin igaks juhuks chatgtp-lt ka üle, kas tegu on ikka ametliku dokumendiga:

Jah, Design Guide for Frost-Protected Shallow Foundations on ametlik dokument, mille koostas NAHB Research Center ja mis valmis 1994. aasta juunis. See juhend on välja töötatud USA elamumajanduse ja arengu ministeeriumi (HUD) tellimusel ning on mõeldud abistama ehitusspetsialiste, projekteerijaid ja ametivõime külma kliimaga piirkondades, kus pinnase külmumine võib põhjustada külmavaremete tekkimist. FPSF (Frost-Protected Shallow Foundation) on praktiline alternatiiv sügavamatele ja kallimatele vundamenditüüpidele, kasutades strateegiliselt paigutatud soojustusmaterjalide kihte, et tõsta külmumissügavust ja võimaldada madalamaid vundamendisügavusi.
See juhend on saadaval tasuta PDF-vormingus HUD-i ametlikul veebilehel:
huduser.gov