Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[Urmas]

Mina laidan maha su idee, igasugu astmed,laiendused jms vana hoone otsa on tülikas teha ja ei jää ilus vaadata.

T25, lohuta ennast sellega, et kui pikk88 ehitab endale rehielamu, siis sina seal elama ei hakka. Eks me kõik siin foorumis kambakesi laitsime maha sinu peldik-pommivarjendi teemat. Kas sa kuulasid meie nõuandeid? Ei. Tahtsid veel rohkem soovitusi, kuidas üks kuivpeldik võsa vahel veelgi pommikindlamaks teha.

[T25]

Urmas, ma püüan mõista, miks üritatakse kokku ehitada ja hetkel ma ei saa sellest lihtsalt aru. Maja tuleks teha nullist, täpselt selline, nagu ise tahaks. Endale teed ju. Kui ikka laius on vähevõitu, siis tuleb laius vastavaks teha, mitte otsida põhjendusi, miks teha kitsam, kui tegelikult tahaks. Sellised asjad hakkavad ju hiljem seest närima, et miks ma ikka kohe õigesti ei teinud. 5,5 m laiust on vähevõitu tõesti.

[pikk88]

See üheks hooneks kokku ehitamine teeb krundi veel tuulevaiksemaks, kui juba praeguse abihoone ehitamine tegi, sest valitsevad tuuled on jätkuvalt krundi tagantküljest. Kui ehitada nii lai hoone, nagu ise tahaks siis see hakkaks niikuinii rahakotile, sest see eeldaks hoopis teistsuguse hinnaklassi materjali kasutamist, kui hoone teha näiteks 7-8m lai. Lisaks annaks see krundile hulga vaba lisaruumi, sest ei peaks pidama abihoonega mingit ohutusvahet. See on üsnagi väike plusspunkt, sest krunt on 1700+ ruutmeetri suur ning erilist ruumipuudust sellel pole, et sinna abihoone, maja, saun, mingine grillinurk ja puukuur püsti panna, kuid natuke ikka. Nii suur see krunt nüüd ka pole, et võib valimatult teha, kuhu tuju tuleb.
Nagu sa ise väga õigesti märkisid siis tuleb teha täpselt selline nagu ise tahaks. Praegu lihtsalt peangi plaani kas ma sellist maja endale tahaks mitte ei torma veel labidat maasse lööma. Ja seda plaani siia avalikult kirja panen ka esmajärjekorras sellepärast, et endal oleks ka kunagi ühel ilusalt päeval hea meenutada mis hullud mõtted peas on olnud ning kes millist tarka nõu jaganud on.
P.S. Nüüd võib vist juba ka häid pühi soovida. Nii, et pühkige hästi!

[pikk88]

Väikesed edusammud, millest raporteerida. Kuna enne pühi sai lae peale villa panek lõpetatud ja leidsin lõpuks ühe kergemeelse sõbra, kes oli nõus mulle appi tulema siis sai eelmise nädalaga lakke OSB ära pandud. Samuti sai valmis üks otsasein ning juba nüüd on hoone tuntavalt soojem. Peale kerget kütmist sain mõneks ajaks selle pisikese ahjuga hoonesse sisse 8 kraadi sooja. Kuna lae villatamise käigus tekkis päris suures koguses jääksodi (3-4 suurt kotitäit) siis ei raatsinud seda kuidagimoodi kuhugile jäätmejaama vedama hakata siis sai ka sellele rakendus leitud. Kuivõrd seina kõrgus on kolm meetrit siis pakkus sõber välja, et paneme seina alumisse serva poolemeetrine OSB riba paika ning selle vahe topime villa täis. Tehtud mõeldud. Samuti sai neid jääke igalepoole vahele topitud, kuhu muidu oleks pidanud 5 cm paksust villa panema. Niiviisi sai nende jääkidega soojustada umbes 3 ruutmeetrit seina.
Valmis putkanurgast ka üks suurem pilt.

Sai arvutatud ka natukene neid materjalikoguseid mida juurde vaja osta. 10mm paksust OSB plaati on praegu kokku ostetud 40 plaati ja 12 tuleb juurde tuua, ehk siis kokku kulub 4 seina ja lae tegemiseks 52 plaati. Voodrilauda kulub kokku ümmarguselt 3 tihumeetrit. Ideaalne oleks, kui saaks 3,3 meetrit pika ja 200mm laia laua, kuid säärast pikkust olen hetkel leidnud vaid puumarketist. Järgmine sobiv mõõt oleks 4,2 ja seda on saekaatris isegi liikumas. Lisaks veel umbes-täpselt pooleteise tihumeetri jagu tuulutusliistu ning tihumeetri jagu 5x5 reikasid.
Lõpptulemusena peaks fassaad jääma selline. Ka värv peaks tulema suure tõenäosusega roheline muldvärv.

[xxx111]

Minu tagasihoidlik (selles mõttes, et lõpuks iga mees ise teab mida teeb) kipub siiski ühtima T25 arvamusega.
Hoone arhitektuur (väljanägemine) võiks / peaks siiski olema "enam-vähem"
Kõiksugu juurdeehitused jms rikuvad "üldist pilti" - neid "arhitektuuriimesid" on näha küll ja veel
Lisaks nõustun sellega, et ehitama peaks nö vajaduspõhiselt so kui 5m on liiga kitsas siis tuleb teha selline laius nagu on paras - mitte hakata lahendust "vägistama" piiratud tingimustesse
Lihtsalt arvamus...

[pikk88]

Selles osas tegelikult täiesti nõus, et igasugused ekstrad ja hambad ning väljaasted rikuksid selle üldpildi ära. Sellejaoks peaks juba õppinud inimese jutule minema, et saada sinna väljaehitused ja üleminekud mis oleksid igatepidi proportsioonis. Kui tuleks siis tuleks ilmselt üks pikk sirge hoone ning ainus väljaehitus fassaadil oleks lihtne neljakandiline tuulekoda-koridor.
Plaatide kruvimise osas hakkab OSB-ga asi ühelepoole saama. Paar plaati on veel panna. Kokku kulus siis ilusasti ja ümmarguselt 50 plaati. Villa pidin ka juurde ostma 13 pakki. Ülejäänu sain siis jumalaarmust ilmselt oma jumalakartliku elu eest. Oleks taipanud sügisel veel paar tiiru käruga teha siis oleks ka täiskoguse sealt pühahoone pealt kätte saanud, kuid puudus igasugune ettekujutus palju sealt tookord kokku sai ahnitsetud siis tundus, et on küllalt. Reaalselt sain sealt siis ümmarguselt 100 ruutmeetrit. Mööda panin kruvide arvestusega. Hobau kruve kulus selle 50 plaadi kruvimiseks kokku ümmarguselt 3000 tükki mis teeb rahas ligikaudu 90 eurorubla. Millegipärast oletasin, et saan poole väiksema kogusega hakkama.
Üleeile õhtul sain kätte ka oma voodrilauad. 200mm laiad, 3,6 meetrit pikad ja tellitud sai väikese varuga kokku 3,5 tihumeetrit. Nagu ma aru sain siis palk on lõigatud millaski peale jõule. Seega peaks saama päris hea kvaliteediga materjali. Seda enam, et nüüd saab see pool aastat rahulikult sees kuivada. Nüüd ju ikkagi kuiv ja soe ruum võtta kus säärast kraami ladustada Järgmiseks saab hakata tegelema putka sisustamise ning elektritöödega.

[pikk88]

Loll pää on kerele nuhtluseks.
Olen viimased paar nädalat maadelnud niiskusetaseme tõusuga mis tuleb sellest voodrilaua hunnikust mis endale ruumi sisse sai veetud. Niikaua, kuni väljas temperatuurid püsisid nii -5 ringis siis kannatas veel elada. Kui langesid -10 ligi siis läks asi juba jamaks. Hommikul olid aknad ja uks seestpoolt märjad. Eile jõudsin järeldusele, et nii ikka rallit sõita ei saa, sest õhtuks olid akende alumised ääred umbes sentimeetri laiuselt ikka niisked ja laenutasin täna Ramirendist niiskusekoguja. Kuivõrd täna oli öösel langes temperatuur ilmselt -15 peale siis oli hommikul vaatepilt päris kusine. Ruumis sees temperatuur +5 kuid kõik uksed-aknad jääs. Üritasin terve päeva temperatuuri nii kõrgele tõsta, et niiskusekoguja tööle hakkaks, kuid edutult
Kuuetunnise ürituse tulemuseks oli see, et aknad-uksed sulasid üles kuid lõplikult ära ei kuivanud. Terve päeva kütsin bullerjaniga ning kanalist küttis ruumi veel nõukaaegne õliradikas, mille siiamaani olen päeval vooluvõrgust välja võtnud.
Aparaat hakkas tööle sõna otseses mõttes ainult korraks. Siis kui päike aknast piisavalt kaua sisse paistis. Selle tulemusena eraldas masin umbes pool liitrit vett Muul ajal ei suutnud ma ruumis temperatuuri piisavalt kõrgele(vähemalt +20) tõsta. Ainus lahendus oleks rendist diiselpuhuri toomine, kuid see läheks mõttetult kulukaks. Tuleb minna lihtsama vastupanu teed ning homme lauad hoonest välja visata ning kile alla panna. Külmalaine kestab vähemalt järgmise nädala lõpuni ning ei taha riskida sellega, et lõpuks putka hallitama läheb.
Müts maha Ramirendi ees, kes lahkesti arve tühistas kui neile aparaadi tagasi viisin ning tühja töö eest raha ei võtnud. Soovitan soojalt Muidugi on veel ka õhkõrn võimalus, et kui ööseks radikat tööle ei pane siis ei eraldu laudadest ka niiskust ning see ei kondenseeru ustele-akendele. See selgub homme hommikul aga nii juhtub, kui eeldad liiga palju ja kõike lõpuni läbi ei mõtle. Alati ei vea vaid vahest läheb ikka asi viltu ka.

Lisaks sellele olen peas mõlgutanud ka neid majaehitamise edasisi plaane.
Tegin Paintis ka ühe amatöörliku joonis-plaani-pildi minu ja naabri kruntide asendist ning hoonete paiknemisest nendel kruntidel.


Must nool näitab põhja-lõuna suunda.
Kollasega jookseb siis kahte krunti poolitav piirjoon.
Halli värviga on märgitud naabri maja ja kõrvalhoone. Mõlemad asuvad piirist 1-2 meetri kaugusel. Kuivõrd nende hoonetega on ohutuskuja 8 meetrit siis sinna serva midagi peale puukuuri ehitada pole mõtet.
Kollane punkt krundi alumises, vasakus nurgas (krundi edelanurk) on kaevu asukoht. 7,5m krundi piirist.
Punane kast, mis seest on värvitud, on praegu olemasolev abihoone. Punane raam selle otsas tähendaks hoone pikendamist elumaja juurdeehitusena.
Roheline raam tähendaks elumaja alternatiivset asukohta. Selle asukoha üheks suureks miinuseks oleks see, et hoone fassaad jääks põhjakülge ning hoov oleks enamuse ajast päevas päikese eest varjatud ning sinna pääseks päikesevalgust vaid loetud tunnid päevas. Seda eriti talvisel ajal. Suvisel ajal varjaks hommkuti päikesevalguse krundi kagunurgas kasvav suur tamm. Valgus pääseks hoovipeale alles õhtuti. Konkreetne pilt on tehtud umbes kella 12-01 ajal sügisel ning varjude langemine on päris hästi näha.
Ideepoolest oleks võimalik elumaja ehitada krundi idaserva, kuid siis peaks ümber vedama maakaablid ning see tähendaks ka veetrassi risti üle õue tõmbamist. Sissepääs krundile toimub ülemisest paremast nurgast.

[ping]

Panustaks punasele asukohale ja idapoole sissesõidu juurde autovarjualune ning kumekoristusseadme kuur.

[xxx111]

Mina ei panustaks punasele asukohale kuna hoone on arhitektuurselt täiesti proportsioonidest väljas
Lisaks abihoone on abihoone ja elumaja on elumaja ja ka nende arhitektuur on vastav
Ning lisaks seab "kokku ehitamine" geomeetrilised piirangud ka elumaja planeeringule
Kaablite / trasside vedamine on tühine asi (suhteliselt)

[pikk88]

Sellest joonisest mingit proportsiooni pole eriti mõtet taga ajada. Krundi suurus on 1700 ruutu. Ennevanasti oli talukrunt 3400 ruutu mis sai jagatud pooleks ning selle ümber on umbes 10 hektarit põllumaad mis kuulus selle talupidamise juurde aga põllumaa jäi tervenisti vana talupidamise külge. Ise pole nagu siiamaani tähele pannud, et see mürgitamine mingit katastroofilist mõju avaldaks.
Iseenesest pole kohustuslik kogu seda hoonet ühe pika ehitisena rajada. Vabalt võiks teha ka kaks erinevat hoonet, kuid hetkel veel ei jõua väga kohale mismõttes jääks hoone täiesti proportsioonidest välja? Kui teha üks pikk hoone siis oleks hoone välismõõdud 6 meetrit laiust korda maksimaalselt 28 meetrit pikkust ja harjakõrgus oleks 6.4 meetrit. Leidsin ka oma vanad märkmed millised oleks minu jaoks normaalse suurusega toad. Need mõõdetud ja kirja pandud tuttavate juures ja nendes hoonetes kus ma ise elanud olen. Laias laastus on kirja pandud, et 4x4 meetrit oleks juba täiesti normaalne toa suurus. 3x4 oleks juba väikesevõitu. Suure toa täiesti piisav suurus oleks 5x5 meetrit. Praegu saaks ehitada rahulikult 5,5x6 või isegi suurema toa.
Käisin hulkusin natuke ka ümbruskonna uute elamute vahel ringi ning ainus mis silma jäi karjuma on see, et paljudel hoonetel on aknad ilmselgelt liiga väikesed või siis osad aknad(uksed) liiga suured. Räästad on kitsad. Silma järgi umbes 30cm ja klassikaline nähtus on kas siis lamekatus või katuse kaldenurk maksimum 20-30 kraadi. Ise tahan selles suhtes niikuinii teha klassikalist viilkatusega hoonet 45 kraadise katusega.
Teoorias on muidugi ka võimalus ehitada hoone kõrvalhoonest eraldi, aga ikkagi põhja-lõuna suunalisena. Lihtsalt täies mahus natuke lühemana, kuid laiemana. Samas ei saa ju seda hoonet lõpmatuseni laiemaks ehitada. Ehk meeter-kaks laiemaks oleks kõik. Hetkel ei suuda ette kujutada kuidas oleks näiteks 8x12 karp paremini proportsioonis kui 6x16 meetrit. Või siis täies pikkuses kokku ehitatuna 6x27 meetrit.

[xxx111]

Arvamused ongi erinevad... (ja see ongi hea, väga halb oleks kui kõik arvaks ühtmoodi)

[Prill]

Minu tungiv soovitus oleks, võta elukutseliselt arhitektilt konsultatsioon. Lao oma mõtted ja variandid, kaalutlused kõik letti ja kuula mis räägitakse ning iga asja kohta küsi nii kuidas oskad. Arhitektid tegelevad igapäevaselt erinevate planeeringu- ja ruumilahendustega ning on kümneid nüansse mida kuldsete kätega harrastusehitaja ei märka ega oska isegi küsida.
Meenub kui oma elamise vanema talumaja ostsin ja õhtuti uut ruumipaigutust joonistasin, lisaks tulevase pööningukorruse planeering koos trepi asukohaga. Õnneks sugulasringis praktiseeriv arhitekt ja oli oidu oma vaimusünnitist (mille üle ma uhke olin!) talle esitleda ja põhimõtteliselt 15 minutiga joonistati mu üllitis ümber ja mis peamine iga muudatust ja lahendust põhjendati ning ma olin sellega igati päri
Ja muudatused olidki stiilis "sul on siin sopistus, surnud pind mida ei saa millegi jaoks kasutada aga kui teeme nii ja seda nihutame siia, tõstame ümber selle ukse, siis sellist kasutut pinda ei jää", kui "sa trepi plaanid siia, kaotad sa trepiga liialt pinda ja teisele korrusele tekib kasutu koridor, seda viilkatusega ruumis kus kasulikku pinda on niigi vähe, aga kui trepp tõsta siia saab seda kõike vältida", kuni avadeni, "siin sul suur aken, paistab küll päikest aga väliselt see aken teiste selle külje akendega ei haaku, aga kui tõsta see aken lääne küljele ja liidad terrassiuksega kõrvuti saab parem", jne-jne
Minu puhul olemasolev maja seadis omad piirangud ja kompromissid nagunii, kas ma tegin kõik spetsialisti nõuannete järgi, muidugi mitte, mõnes kohas ratsisin ehituse lihtsustamiseks nihutasin mõnda seina, ava aga soovitatud skeem põhimõtted hoidsin hästi meeles ja mõtlen õudusega, kui pasas ma oleks kui oleksin oma "geniaalsusega" rapsima asunud.
Plaan kunagi kõrvalhooneid lammutada ja uusi rajada - on omad mõtted aga raudkindlalt arutan teemat spetsialistiga, et väga valesti ei saaks või ideaalis saan parema lahenduse, kui ise olen suutnud nuputada.

[xxx111]

Ja muudatused olidki stiilis "sul on siin sopistus, surnud pind mida ei saa millegi jaoks kasutada aga kui teeme nii ja seda nihutame siia, tõstame ümber selle ukse, siis sellist kasutut pinda ei jää", kui "sa trepi plaanid siia, kaotad sa trepiga liialt pinda ja teisele korrusele tekib kasutu koridor, seda viilkatusega ruumis kus kasulikku pinda on niigi vähe, aga kui trepp tõsta siia saab seda kõike vältida", kuni avadeni, "siin sul suur aken, paistab küll päikest aga väliselt see aken teiste selle külje akendega ei haaku, aga kui tõsta see aken lääne küljele ja liidad terrassiuksega kõrvuti saab parem", jne-jne

Just sellest ma räägingi...
Ka siin: viewtopic.php?f=15&t=67858 vastuseks teemaalgataja küsimusele...

[pikk88]

No siseplaneeringuni on mul veel hea pikk maa minna, et hakata täpsemalt mõtlema kuhu teha uks, kuhu aken, kuhu trepp ja kuhu täpselt kelder. Vahepeal käis mul külas ka endine naabrimees, kellega tuli teemast möödaminnes juttu ning tema laitis mõtte täies mahus maha, sest üks pikk sirge hoone olevat jama. Ikka rohkem liigendatust ja väljaehitusi Kes teab, võib-olla satun selle aja jooksul ka mõne arhitektiga kokku ja tuleb sama teema jutuks.
Üks piirav tegur krundil on veel, mis pildi peal hästi välja ei paista ning millest siiani ka juttu pole olnud. Naabritädi elektriliin jookseb krundi kagunurgast praktiliselt diagonaalis üle minu maa. Tema liitumiskilp asub seal kus krunte poolitav joon teeb oma S-kurvi. See piirab päris kõvasti ka krundi idakülge majaehitust, sest sinna jääb lihtsalt liiga vähe ruumi. Sauna jaoks on tolles servas ruumi küllalt. Ja ka lumekoristusseadmete kuuri jaoks. Aga maja jaoks jääb väheks. Seega ongi ainsad võimalused krundi lõunakülg või siis lääneserv. Muidugi saaks maja ehitada ka päris krundi edelanurka. Kaevu saaks keldrisse jätta ning maja võiks ehitada ka päris neljakandilise kuubikuna, kuid hetkel ei tundu ka see päris see mida vaja. Samas aja jooksul inimese eelistused muutuvad. Leidsin oma vanad märkmed mida vaadates meenus, et algul oli kindel plaan ehitada köök eraldiseisva ruumina. Praegu kaldub mõte juba sinna suunda, et see peaks ikka elutoaga olema kokku ehitatud. Muidu pole telekat vahtides korralikult pannkoogilõhna tunda

[ping]

No siseplaneeringuni on mul veel hea pikk maa minna, et hakata täpsemalt mõtlema kuhu teha uks, kuhu aken, kuhu trepp ja kuhu täpselt kelder. ....

See on küll täitsa vale arusaam mille parandamine on hiljem väga keeruline.

Mõtisklemiseks:
Kuna peaks magamistuppa päike paistma? (õhtupäike magamistoas võib suvel selle liiga kuumaks kütta).
Kuna peaks päike elutuppa paistma?
Kas õhtupäike paistab teleka ekraanile?
Kas/kuna päike paistab söögilauale (kööki)?
Kas päike paistab välisukse ees olevale trepile, või tuleb hiljem hakata sealt jääd raiuma?
Terrassi ja köögi vahekaugus ja kas päike paistab terrassile?
Kuhu langeb katuselt lumi, kas käiguteele või soojuspumbale?
Mitu ust ja trepiastet tuleks läbida magamistoast WCsse jõudmiseks?
Kas raamaturiiul mahub?
Hoovivalgustus pimedaks ajaks?
Jne. ...

Kuigi päiksega arvestamisest hoonete sisekliima parendamiseks on ammu räägitud ja kasutusel on ka spets programmid selle modelleerimiseks, siis see ei tähenda, et igaüks seda oma "talupojatarkusega" teha ei saaks.
Inspiratsiooniks tasub uurida kasvõi meie aladel pika ehitamise traditsiooniga rehielamute või põhjamaade elamute arhitektuuri, analoogia leidmiseks. (Näiteks rehielamute uksed tehti valdavalt kindlasse ilmakaarde.)

[xxx111]

Naabritädi kaabli saab ka ümber tõsta...

[Urmas]

Leidsin oma vanad märkmed mida vaadates meenus, et algul oli kindel plaan ehitada köök eraldiseisva ruumina. Praegu kaldub mõte juba sinna suunda, et see peaks ikka elutoaga olema kokku ehitatud. Muidu pole telekat vahtides korralikult pannkoogilõhna tunda

Miks sa tahad, et köök ja elutuba oleksid koos? Pannkoogi lõhna pärast? Aga kui tahad rahulikult telekast mingit oma saadet vaadata ja samas kõrval lähikontaktne kolistab pottide-pannidega, ei ole vist rahulik teleka vaatamine. Või kui lähikontaktne pläkutab valju häälega oma sõbrannadega köögis. No ei ole rahulik teleka vaatamine. Köök on köök ja sellel on täiesti teistsugune kasutusotstarve kui elutoal. Elutuba jäägu ikka elutoaks. Need köök-elutoad on nagu ei liha ega kala.

[ping]

Leidsin oma vanad märkmed mida vaadates meenus, et algul oli kindel plaan ehitada köök eraldiseisva ruumina. Praegu kaldub mõte juba sinna suunda, et see peaks ikka elutoaga olema kokku ehitatud. Muidu pole telekat vahtides korralikult pannkoogilõhna tunda

Miks sa tahad, et köök ja elutuba oleksid koos? Pannkoogi lõhna pärast? Aga kui tahad rahulikult telekast mingit oma saadet vaadata ja samas kõrval lähikontaktne kolistab pottide-pannidega, ei ole vist rahulik teleka vaatamine. Või kui lähikontaktne pläkutab valju häälega oma sõbrannadega köögis. No ei ole rahulik teleka vaatamine. Köök on köök ja sellel on täiesti teistsugune kasutusotstarve kui elutoal. Elutuba jäägu ikka elutoaks. Need köök-elutoad on nagu ei liha ega kala.

Tänapäeval on telekad nii õhukesed ja odavad, et neid võib igas toas vaadata ja selleks pole eraldi suurt tuba (sakstekanbrit) vaja teha.
Mul näiteks polegi "suurt tuba", on "suur köök", kus on 4 erisuuruses telekat (väike uudiste kuulamiseks ja 120" kodukino muusika jaoks).
(Mul oli ühes majas diskosaal ca50m2, suurtuba 40m2 ja köök 36m2 ja iga üritus kogunes rahvas lõpuks kööki ning siis mõtlesin, et miks neid suuri "sakstekambreid" mulle tühjalt seisma on vaja, et mugavam on kohe "suur köök" teha ja ruumid sihtotstarbeliselt nimetada.)
Omaette saab telekat vaadata ka garaažis, sauna eesruumis või magamistoas 65" ekraanilt.

[Urmas]

Tänapäeval on telekad nii õhukesed ja odavad, et neid võib igas toas vaadata ja selleks pole eraldi suurt tuba (sakstekanbrit) vaja teha.
Mul näiteks polegi "suurt tuba", on "suur köök", kus on 4 erisuuruses telekat (väike uudiste kuulamiseks ja 120" kodukino muusika jaoks).
(Mul oli ühes majas diskosaal ca50m2, suurtuba 40m2 ja köök 36m2 ja iga üritus kogunes rahvas lõpuks kööki ning siis mõtlesin, et miks neid suuri "sakstekambreid" mulle tühjalt seisma on vaja, et mugavam on kohe "suur köök" teha ja ruumid sihtotstarbeliselt nimetada.)
Omaette saab telekat vaadata ka garaažis, sauna eesruumis või magamistoas 65" ekraanilt.

Ega suurt elutuba ainult teleka vaatamiseks pole vaja. Meil on suures toas peale suure teleka veel kaks suhteliselt suurt linnupuuri ja akvaarium(240l).
Kui uhkustamiseks läks, siis meil on 5 telekat, igas toas üks ja köögis ja enamuse aega veedan kolmes kohas- köögis, magamistoas ja keldris(suvel garaažis).
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

[ping]

...
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

Või suuremgi nagu vanasti talumajas, kus kõik tegevus toimus köögis ja tagumine "puhaskamber" kuhu tavaliselt võõraid ei kutsutud, tuli moodi siis kui tõusikud hakkasid mõisasaksu järgi alpima.
Stalini aegse ideoloogia järgi polnud töörahval ühiskorteris kööki üldsegi vaja, sest tööline sõi tööjuures töölissööklas aga Hrjušovi aeg juba lubas pisikese köögi nimelise kambri sakusmendi lõikamiseks.

[pikk88]

Kui köök ja elutuba oleksid koos siis jääks vähemaks neid kordasid, kui saad oma ahtri teleka ette parkida ja köögist tuleb röögatus, et tule korraks siia. Üldjuhul on nii, et kuigi neil on sama pikk maa köögist elutoani siis targem annab järele ja kohale jõudes selgub, et taheti sulle lihtsalt aknast mõnda linnukest näidata. Mul on lähikontaktne piisavalt hästi välja õppinud, et tühja kolinat ei tekita veel ja kui tulevikus seda juhtuma peaks siis mina, kui lähikontaktse lähikontaktne olen sunnitud selle niikuinii ära kannatama Kui käib koos sõbrannadega köögis mutrijutu ajamine siis alati on võimalik nad ju ka kuhugile teise ruumi küüditada ning ise rahulikult jalgpalli edasi vaadata. Pealegi käib jutt eramajast ning alati on võimalik kodukino hääl kõvemaks keerata, et seda sädinat summutada. Pole seda häda, et naabrimees vastu seina kolkima hakkab nagu korteris
See iidne tava, et sättida hoonet ilmakaarte järgi on jutu järgi üks asi, kuid kui nüüd hakkasin tagantjärele meenutama siis reaalsus on tihtipeale midagi muud. Mul isal on ostetud Noarootsi vana rehetare, mille esikülg on põhjapoole. Hoone ise ida-lääne suunaline.Elamistuba ja köögiosa on läänepoolses otsas.
Maja, millel omal ajal lasksin kätte ära mädaneda, oli paigutatud sissepääsuga läänesuunas. Köök oli sellel põhjas ja elutuba lõunas. Kambrite/tubade osa jäi siis keset hoonet.
Naabritädi maja on 1928a ehitatud mul vanavanaisa poolt sissepääsuga põhja. Läänesuunas on omal ajal olnud küll ilus veranda, kuid seda pole juba mu ema jutu järgi krt teab kaua aega kasutatud millekski muuks kui kolilaoks. Köök oli sellel hoonel kirdenurgas ja elutuba köögi kõrval loodenurgas. Magamistoad on akendega minu krundi suunas, ehk siis lõunapoolel.
Sõbral elamine Võrumaal kus olen päris mitu aastat abis käinud. Tema hoonel ka fassaad põhjaküljes ning mu meelest see üsna tüütu. Astud enam-vähem ükskõik mis aastaajal ja kellaajal uksest välja ning päikese nägemiseks pead päris jupp maad maha jalutama.
Ise oma peaga oleks teinud hoone faasaadiga lõunasse. Elutoa idasuunda ning sakstekambrid läände, kuid praeguse krundi puhul jääb see versioon teostamata.
Kui homme peaks ehitama hakkama siis praeguse seisu järgi teeks sissepääsu idakülge. Elutoa(ükskõik kas köögiga või ilma) teeks lõunasse ning kaks magamistuba põhjasuunda. Või teeks magamistoad üldse teisele korrusele. Aga neid asju aega veel vaadata küllalt, sest varsti on suvi tulekul ning siis ka selgemini näha, kuna ja kuidas päike täpsemalt käitub kui suur suvi käes. Kus nurgast täpsemalt tõuseb. Kaua millegi peale paistab ning millisesse serva loojub. Sellepärast väga säärastele asjadele veel ei keskendu.
Pigem lähtuks praegu sellest loogikast, et parem vaade on lõuna ja ida suunas. Põhjaküljes on kurja põhjanõia asula ja idapoole jääb linn. Parim vaade on läände ja lõunasse. Selle järgi oleks parim versioon ehitada maja idaserva, et ei varjaks hoovi pealt ära vaadet kuid nagu juba mainitud sai siis selle segab ära ka naabritädi õhuliin. Selle ümberliigutamise kohta uurisin kunagi Empowerist, kui nad mu liitumisega tegelesid. Öeldi, et ainus võimalus oleks see, kui naaber ise endale maakaabli paigaldaks. See versioon ei tuleks isegi mitte arutlusele, kui mina ise seda uurima läheks. Ennemini oleks ta nõus küünlavalgel istuma.

[pikk88]

Tänapäeval on telekad nii õhukesed ja odavad, et neid võib igas toas vaadata ja selleks pole eraldi suurt tuba (sakstekanbrit) vaja teha.
Mul näiteks polegi "suurt tuba", on "suur köök", kus on 4 erisuuruses telekat (väike uudiste kuulamiseks ja 120" kodukino muusika jaoks).
(Mul oli ühes majas diskosaal ca50m2, suurtuba 40m2 ja köök 36m2 ja iga üritus kogunes rahvas lõpuks kööki ning siis mõtlesin, et miks neid suuri "sakstekambreid" mulle tühjalt seisma on vaja, et mugavam on kohe "suur köök" teha ja ruumid sihtotstarbeliselt nimetada.)
Omaette saab telekat vaadata ka garaažis, sauna eesruumis või magamistoas 65" ekraanilt.

Ega suurt elutuba ainult teleka vaatamiseks pole vaja. Meil on suures toas peale suure teleka veel kaks suhteliselt suurt linnupuuri ja akvaarium(240l).
Kui uhkustamiseks läks, siis meil on 5 telekat, igas toas üks ja köögis ja enamuse aega veedan kolmes kohas- köögis, magamistoas ja keldris(suvel garaažis).
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

Elukorralduse vahe ja väljakujunenud harjumused panevad päris kõvasti juba asjad paika. Meil köök ongi pigem see koht, kus käikse vaid tankimas. Mokalaat ja põhiline elutegevus toimuvad elutoas.

[Küülaline]

"suur köök", kus on 4 erisuuruses telekat (väike uudiste kuulamiseks ja 120" kodukino muusika jaoks) ... garaažis, sauna eesruumis või magamistoas 65" ekraanilt

Igas toas peaks ikka vähemalt 2 väikest 65" ekraani olema, WC-s piisab küll ühest.

[ping]

...
Köök koos suure söögilauaga võiks tõesti suur olla, nonii 30m2, sest seal toimubki kogu elukondlik tegevus.

Elukorralduse vahe ja väljakujunenud harjumused panevad päris kõvasti juba asjad paika. Meil köök ongi pigem see koht, kus käikse vaid tankimas. Mokalaat ja põhiline elutegevus toimuvad elutoas.

Kui köök on väike, siis tulebki kohvikannu ja külmikuvahet joosta teise ruumi, aga kui köök on nii suur et sinna mahuvad nii diivan kui telekas, siis pole enam tahtmist joosta.

Inimese harjumused tulenevadki hetke võimalustest ja alati püütakse elu võimalikult mugavamaks teha.
Kui omal oli "tavaline" köök, siis tuli ka koguaeg asju ja ennast edasitagasi vedada.

[pikk88]

Kui köök on nii suur, et sinna mahub diivan ja telekas siis on see juba elutuba mille nurgas on pliit koos külmkapiga