EH.INS. kirjutas: 05 Juul 2025, 20:00
See on lootusetu üritus...
Tõmbad erinevaid üksikuid tegureid kontekstist välja saamata vähematki aru tegurite tähendusest ja sisust....
Vahi värki, miks sa teises teemas oma õpetuse järgi ei tegutse?
Teistele õpetad elu, aga Maa teemas kuulutad pidevalt mingit tõde, kus erinevad üksikud tegurid on kontekstist välja võetud, aga nende nende sisust tähendusest pole vähematki aru saadud ja ilmselgelt on näha, et sa ei jaga neist asjust liiga palju.
T25, kui sa ei lollita? ja tõsiselt nende teemade vastu huvi tunned, siis soovitaks sul jätkuvalt teadlase karjäärile mõtelda, sest uuritavast detailidena aru saamine vajab dialoogi, mida saad teadlaste keskel ise teadust tehes. Siit foorumist sa seda ei saa. Nagu näed, siis diktaatorid tahaks hoopis kinni panna su teema. Mh, huvitav, mis juhtuks, kui need diktaatorid riigis võimule saaksid ja kas me ikka tahaks seda...?
Igatahes ma ei jaga sellest füüsikast piisavalt, et kaasa rääkida, aga cGPT väidab, et MM katse oli eksperimentaalne tõuge Einsteini relatiivsusteooria tekkele:
Michelson-Morley katse (1887) on üks kuulsamaid eksperimente füüsika ajaloos ning selle peamine tulemus oli see, et see ei leidnud eetrisse liikumise jälgi, mis raputas toonast arusaama valguse levikust.
________________________________________

Mis oli katse eesmärk?
19. sajandil eeldati, et valguslainete levimiseks on vaja kandjat — nagu heli levib õhus, pidi valgus levima läbi "eetri", nähtamatu keskkonna, mis täidab kogu universumi.
Michelson ja Morley tahtsid katsega mõõta, kas Maa liikumine eetris mõjutab valguse kiirust eri suundades. Nad arvasid, et kui Maa liigub eetris, siis:
• valguse kiirus peaks ühes suunas (nt Maa liikumise suunas) olema erinev kui teises suunas (liikumisele risti),
• ja selle erinevuse peaks saama tuvastada interferentsimustri nihkena.
________________________________________

Kuidas katse toimis?
Katse kasutas interferomeetrit, mis jagas valguskiire kaheks:
1. Üks kiir liikus Maa liikumissuunaga paralleelselt ja tagasi.
2. Teine kiir liikus sellele risti.
Pärast peegeldamist ühendati kiired uuesti, et vaadelda interferentsimustrit. Kui kiirte läbimisajad oleksid erinevad, oleks muster muutunud.
________________________________________

Tulemus: Nulltulemus
• Interferentsimustris ei täheldatud märgatavat muutust, ükskõik kuidas seadet pöörati.
• Järelikult valguse kiirus jäi samaks igas suunas, sõltumata Maa liikumisest.
________________________________________

Mida see tõendas?
1. Eetrit ei eksisteeri – vähemalt sellisel kujul, nagu toona arvati.
2. Valguse kiirus on konstantne kõigis suundades – see oli üks olulisemaid eeltingimusi Einsteinile erirelatiivsusteooria (1905) loomisel.
3. Newtoni mehaanika ja valguse omadused vajavad uusi tõlgendusi – relativistlik füüsika asendas klassikalise liikumise käsitluse.
________________________________________

Katse tähtsus
Michelson-Morley katse ei kinnitanud veel relatiivsusteooriat, aga see näitas, et senised arusaamad ei tööta, ja avas ukse uuele füüsikale. See oli eksperimentaalne tõuge Einsteini relatiivsusteooria tekkele.
Relatiivsusteooria, mille Albert Einstein jagas erirelatiivsusteooriaks (1905) ja üldrelatiivsusteooriaks (1915), on üks tänapäeva füüsika alustaladest. Paljusid selle ennustusi on eksperimentaalselt kinnitatud, kuid on ka aspekte, mille tõendamine või mõistmine on endiselt pooleli. Järgnevalt annan ülevaate:
________________________________________

Relatiivsusteooria kinnitatud ennustused
1. Aja aeglustumine (ajadilatatsioon)
• Eksperiment: Aatomkellade võrdlemine kiiresti liikuvatel lennukitel ja maapinnal (Hafele–Keatingi eksperiment, 1971).
• Kinnitus: Aeg liigub kiiremini maapinnal kui kiiresti liikuvates lennukites — vastab erirelatiivsusteooriale.
2. Massi ja energia ekvivalentsus (E=mc²)
• Eksperiment: Tuumareaktsioonides (nt aatomipommide plahvatuses või tuumareaktorites) mass kahaneb ja vabaneb energia.
• Kinnitus: Arvutuslikult vastab täpselt relatiivsusteooria ennustusele.
3. Gravitatsiooniline aja dilatatsioon
• Eksperiment: GPS-süsteemid arvestavad üldrelatiivsusteooria efektidega (kellad töötavad teistmoodi kõrgemal orbiidil kui Maal).
• Kinnitus: Ilma üldrelatiivsusteooria korrektsioonideta eksiks GPS süsteem iga päev mitme kilomeetriga.
4. Valguse kõrvalekalle gravitatsiooniväljas
• Eksperiment: 1919. a. Eddingtoni päikesevarjutuse ajal tehtud vaatlus: tähed paistsid Päikese läheduses "nihkes", kuna valgus paindus Päikese gravitatsioonis.
• Kinnitus: Tähtede valgus paindus vastavalt ennustustele.
5. Gravitatsioonilained
• Eksperiment: LIGO ja Virgo detektorid tuvastasid 2015. a. gravitatsioonilained kahe musta augu ühinemisest.
• Kinnitus: Täpselt kooskõlas üldrelatiivsusteooria ennustustega.
6. Merkuuri periheeli nihe
• Tähtsus: Merkuuri orbiidi ebatavaline nihe oli seletamatu Newtoni teooriaga.
• Kinnitus: Üldrelatiivsusteooria selgitab seda väga täpselt.
________________________________________

Aspektid, mis on osaliselt kinnitamata või vajavad lisauuringuid
1. Gravitatsiooni kvantkirjeldus
• Relatiivsusteooria on klassikaline teooria. See ei sisalda kvantmehaanikat.
• Probleem: Gravitatsiooni ja kvantmehaanika ühendamine üheks "kvantgravitatsiooniteooriaks" (nt nööriteooria, loop quantum gravity) on lahendamata probleem.
• Puudus: Mustade aukude informatsiooni paradoks on seotud sellega — kas info kaob, kui aine kukub musta auku?
2. Singulaarsused (nt mustade aukude ja Suure Paugu algpunkt)
• Üldrelatiivsusteooria järgi eksisteerivad singulaarsused (lõpmatud tihedused), kus teooria ise "laguneb".
• Vastuolu: Füüsikud arvavad, et päris looduses lõpmatusi ei esine — seega vajab olukord paremat teooriat.
3. Tumeaine ja tumeenergia
• Universumi kiirenev paisumine (avastatud 1998) ja galaktikate liikumine viitavad lisagravitatsioonilistele mõjudele.
• Probleem: Üldrelatiivsusteooria ei selgita piisavalt tumeaine/tumeenergia olemust — kas on vaja uut ainet või tuleb muuta gravitatsiooniteooriat (nt MOND, f(R)-teooriad)?
4. Aja olemus ja pöörduvus
• Relatiivsusteooria ei anna eelistust ajasuunale (minevik ↔ tulevik), kuid meie kogemuses on aeg suunatud.
• Avatud küsimus: Kuidas ühitada relatiivsusteooriat termodünaamika ja teadvusega seotud ajatunnetusega?

- ChatGPT.png (190.58 KiB) Vaadatud 696 korda