Ehitusfoorum

Jooniselt on näha, et U-arvu vahemikus 0,5-1 muutub soojuskadu 50% ehk U-arvu muutus 0,1 võrra muudab soojuskadu 10%. Päris täpselt seina reaalset U-arvu ei tea, reaalne soojuskadu võib olla vabalt +- 20 %.

keemik kirjutas:Kui sain oigesti aru, siis sein peaks sul olema umbes 0.55 U arv. Kolmekordne klaaspakett tuleb vist samasse kanti?

Aerocis on pädevad mehed, kes panid õla alla.

Soojustuse paksus Λ, W/(mK) U, W/(m²K)
0 0,7 1,3
50 0,7 0,50
150 0,7 0,22
200 0,7 0,17
250 0,7 0,14
0 0,8 1,4
50 0,8 0,51
150 0,8 0,23
200 0,8 0,18
250 0,8 0,14

Seega, keemik, sul oli õigus - silikaatsein 50 mm penoga teeb U-arvuks ca 0,5. Selleks, et see maja sein optimaalseks saaks, tuleb sinna 100 mm peno peale panna. Optimaalse all on silmas peetud U-arvu 0,25-0,20. Sellest edasi väidetavalt ei õigusta lisasoojustamine enam ennast rahaliselt ära.

Valge_1 kirjutas:Midagi siin ei klapi. Kolmekordse klaaspaketi U-arv jääb tavaliselt 0,7-1,4 vahele. Kui nüüd hinnanguliselt minu maja seina U-arv on 0,5-0,6, siis mismoodi on maja sein seest poolt 4-5 kraadi külmem kui aknaklaas?

Selles,et maja sein seest poolt 4-5 kraadi külmem kui aknaklaas, on süüdi akna all olev 47C radiaator.

Kuidas sellesse suhtuda, et soovitud pealevoolutemperatuur on +10 aga tegelik +26. Välisõhutemperatuuri tegelik +24, akumuleeritud +17.

Ja milline on toatemperatuur?
Pakun välja, et tuba kütab radiaatorid soojaks, seguventiil on "kinni" ehk vesi ringleb vaid radiaatorite vahel. Keera seguventiil käsitsi "soojema" poole, peaks temp. alla saama, aga mitte väiksemaks kui akupaagis küttevee tagasivoolu kõrgusel on.

No ei tea kust kohast see süsteem selle soovitud +10 C vee temperatuuri võtma peaks. Vesi ei saa külmem olla kui tubade temperatuur. See ei anna ka midagi kui paagis mõni kraad madalam temperatuur on ja korraks käsitsi ventiili liigutamisega pealevoolu madalamaks saab, varsti ikka sama tagasi.

Samas ka 2T(3T) ventiilid pole mõeldud täielikuks sulgemiseks ja need võivad vähesel määral läbi lasta. Kui enam kütta pole vaja, siis peaks kasutama mõnda kuulkraani vms, et ei oleks võimalik kuuma vee lisandumine küttesüsteemi ning samuti peaks pumba seisatama, sest pump hakkab ise vett kütma mingil määral.

Ventiilid lekivad, aga suht' vähe: minu kasutatavad malm-3T lekivad 2% Kv-st ning messingid 1%. Samas sellest täiesti piisab, kui toaõhk radikaid ei jahuta.

Kas see on OK, et praeguste suviste ilmadega kulub 1 kott (15 kg) pelletit? Enamus ajast on ringluspumbad väljas, sest olen automaatika selliselt seadistanud, et alates +15 (arvestab ka akum. tempi) läheb unne. Jah, kütan ka boilerit pelletiga, kuid veetarbimine on meil suht väike.

See ei ole küll õige režiim suveks, et mingist tempearatuurist allpool hakkavad pumbad jälle tööle. Öösel on kindlasti alla 15 C, isegi keset suve, pole mõtet neid pumpasid ringi ajada kui praegu mitu kuud pole kütta vaja.

Algamas on peagi uus kuttepriood! Kuidas sa oled siis oma katla ja põleti koostööle saanud? Eneselgi suht sama mure, et kuda see süsteem toimima saada. Sellist meeletut kütuse kogust mul muidugi ei lähe.

Kuidas see mitte (hästi) toimimine sul siis väljendub?

Neid tarkusi on siin juba üsna palju jagatud. Kuid mul on suitsugaaside temp 260. Graanuleid kulub umbes tonn kuus, köetavatpinda 110 ruutu, maja kahekordne. Külmematel kuudel isegi rohkem. Akupaagi temp on paagi keskel kuskil 50 ja kõrgemaks väga ei lähe. Saan aru, et kui põletit reguleerid akupaagi tempi järgi siis peab andur olema akupaagi ülemises osas ning katla tempi pole püsivalt mõtet üle 75-80 kraadi lasta tõusta. Võimalik, et olen siit foorumist kõigest valesti aru saanud.

Ei maksa muretseda pisiasjade pärast ja nende peale eriti palju ressurssi (aeg, raha) kulutada. Akupaagi ja katla temperatuurist ning suitsugaaside temperatuurist oleneb võibolla ainult 10% küttekulust, ülejäänud 90% ulatuses sõltub maja soojuskadudest. Ega sul praegu ju ei ole 3- või 4-kordsed pakettaknad? Ei ole 50-60 cm villa pööningul? Seintel ei ole näiteks 20 cm soojustust? ...

Nii hullult nüüd seda soojustust tõesti ei ole? Kuid maja on ehitatud 2005 aastal ja on tunne, et võiks ju see küttekulu veidi väiksem olla. Kuid eks tuleb ilmselt võike energiaaudit siiski see aasta ette võtta.

juurikas kirjutas: Graanuleid kulub umbes tonn kuus

Võimalik olukord.
Optimistlik ----- Vähem optimistlik
Põleti kasutegur 0,95---- 0,9
Katla kasutegur 0,75---- 0,7
Kaod akupaagist 0,95---- 0,9
----------------------------------------------------------------
Kasutegur kokku 0,677-- 0,567
Rahuldav oleks kasutegur kokku 0,8 (0,97-0,85-0,97).

Väga hea (praktikas maksimaalne) kasutegur- 90 %
Hea kasutegur- 80%
Rahuldav kasutegur- 70%

Tegelt ei ole siiani murest lahti saanud. Praegu võtab 1,5 kotti ööpäevas (õues plusskraadid) ja närvi ajab tegelt. Keldrikorrusel ja esimesel korrusel topelt pakettaknad pandud. Siin inimesed räägivad, et neil võtab kütteperioodi peale 5 tonni, mul läks eelmine aasta 9 tonni. Äge.

Külaline kirjutas:Ei maksa muretseda pisiasjade pärast ja nende peale eriti palju ressurssi (aeg, raha) kulutada. Akupaagi ja katla temperatuurist ning suitsugaaside temperatuurist oleneb võibolla ainult 10% küttekulust, ülejäänud 90% ulatuses sõltub maja soojuskadudest. Ega sul praegu ju ei ole 3- või 4-kordsed pakettaknad? Ei ole 50-60 cm villa pööningul? Seintel ei ole näiteks 20 cm soojustust? ...

Ja mida sa siis ütled, kui ma oma majale kõik need asjad teen aga ikka pelleti kulu ebanormaalne on?

9 tonni vs. 5 tonni, selline erinevus ei saa tulla katlast ega põletist. Kui maja igatepidi väga hästi soojustatud on (seinad, pööning, vundament, aknad ja uksed head), siis loomulikult küttekulu langeb oluliselt. Või kui ikka arvad, et see hirmus küttekulu on põhjustatud katlast või põletist, siis küta elektriradiaatoritega ja vaata kas tuleb odavam. Tegelikult elektriradiaatoritega energia kogus (kwh) oleks kindlasti väiksem, sest jääb ära keldri kütmine (katel, akaupaak, torud jms ikkagi kütavad keldrit) ja katlast korstansse minevad kaod. Kuna aga elektri kwh maksab rohkem kui pelletiga toodetud kwh, siis kokkuvõttes võib kallimaks minna (aga ei pruugi minna). Äkki soojuskaod keldri kaudu ongi sul põhiline probleem? Mis temperatuur praegu keldris on ja kui palju sellise temperatuuriga pinda on?

Isegi praeguste 0 kraadiste temperatuuride juures tasuks maja termokaameraga ülevaadata. Parema ülevaate annaks muidugi -10 ja külmema ilmaga vaatlemine. Hetkel tundub, et tegu on lihtsalt kehvasti soojustatud majaga.

Külaline kirjutas:9 tonni vs. 5 tonni, selline erinevus ei saa tulla katlast ega põletist. Kui maja igatepidi väga hästi soojustatud on (seinad, pööning, vundament, aknad ja uksed head), siis loomulikult küttekulu langeb oluliselt. Või kui ikka arvad, et see hirmus küttekulu on põhjustatud katlast või põletist, siis küta elektriradiaatoritega ja vaata kas tuleb odavam. Tegelikult elektriradiaatoritega energia kogus (kwh) oleks kindlasti väiksem, sest jääb ära keldri kütmine (katel, akaupaak, torud jms ikkagi kütavad keldrit) ja katlast korstansse minevad kaod. Kuna aga elektri kwh maksab rohkem kui pelletiga toodetud kwh, siis kokkuvõttes võib kallimaks minna (aga ei pruugi minna). Äkki soojuskaod keldri kaudu ongi sul põhiline probleem? Mis temperatuur praegu keldris on ja kui palju sellise temperatuuriga pinda on?

Pealevool +42
Mahavool +35
Esimese korruse radikad +38-40
Esimese korruse õhk +21
Teise korruse radikad +33-40
Teise korruse õhk +21
Õues +4

Kui soojuskadu NII suur oleks, kas see ei peaks väljenduma suures peale- ja mahavoolu temperatuuri erinevuses? Tsirk pump on esimeses astmes, kui õigesti mäletan.

Nende numbritega pole midagi teha, sest me ei tea vee läbivoolu kiirust ja seega ei tea ka reaalselt kuluvat soojuse kogust ja ei saa seda võrrelda reaalse pelletikuluga.

Külaline kirjutas:Nende numbritega pole midagi teha, sest me ei tea vee läbivoolu kiirust ja seega ei tea ka reaalselt kuluvat soojuse kogust ja ei saa seda võrrelda reaalse pelletikuluga.

Loodetavasti nüüd saab. Pumbaks on DAB VA55/180 EVO, kasutusel esimene režiim 930 n(min-1), 36 P1(W), 0,17 I(A). Minu loogika ütleb, et kui kasutusel on esimene režiim, siis peaks võimalikult palju soojust ringi peale maha jääma. Praegu tundub mulle, et maha jääb ca 10 kraadi. Kas see pole mitte ebaloogiline?

Selle info põhjal ei saa vee läbivoolu kiirust teada, sest 1. kiiruse korral võib see olla üsna erinev, olenevalt süsteemi takistusest. Kui pumba imemispoole ja survepoole rõhkusid teada, siis võiks juba midagi teada saada.