Ehitusfoorum

Ma otsisin ka tükk aega igasuguseid pakkumisi, lõpuks leidsin sellise koha nagu pesatron.ee. Paneeli hind tuli täitsa hea (mingid sendid alla 100€, paneel oli 295 vatti) ja võtsin sealt katuse kronsteinid ka. Välismaalt tellides tahetakse esimese asjana ettevõtte andmeid, ei taheta eraisikule teha nii head hinda...

Vaatame nüüd, kuidas paigaldus edeneb, tahaks juba elektrit tootma hakata

Hea leid, ei pea EV-poweri paneele augusti keskeni ootama.
Ma panin omaleiutatud kinnitustega üksi 26 paneeli eterniitkatusele, metsik töö aga asja sai.
40tk veel.
Kõik pinnad tuleb katta paneelidega

Mul oli vastupidi, Et saaks kuidagi EEst lahti ilma maksmata. Korjaku oma juhtmed ära ja viige see arvesti minema mu õue pealt.

Lauri234 kirjutas: 01 Juul 2020, 06:54saaks kuidagi EEst lahti ilma maksmata

Kas selle eest tuli siis maksta? Ja kas nüüd ilma võrguta on tõesti parem ja odavam elu?

Ja kas nüüd ilma võrguta on tõesti parem ja odavam elu?

Mul oleks sama küsimus...

Lauri234 kirjutas: 01 Juul 2020, 06:54 Mul oli vastupidi, Et saaks kuidagi EEst lahti ilma maksmata. Korjaku oma juhtmed ära ja viige see arvesti minema mu õue pealt.

Vastupidi, kõik päikesearmastajad on lausa liitumispunkti amprite läbilaset tõstnud, et tootmise ülejääk võrku anda, muidu kuldne seekel ei tule. Tundub, et keegi on väga vihane oma rahakoti peale...
Oleks tõesti huvitav teada... miks ollakse vihased EL peale?

Lauri234 kirjutas: 01 Juul 2020, 00:23 Ma panin omaleiutatud kinnitustega üksi 26 paneeli eterniitkatusele, metsik töö aga asja sai.
...

Kuidas see omaleiutatud kinnitus välja näeb ?

ühest küljest eterniitplaati augu tegemine on riskantne - plaat võib sealt lõheneda - eriti vana....
Teisest küljest jääb värk pärast paneeli alla ja otsest massilist vihma enam ei saa, kui alustad plaatidega juba harja juurest....

See tähendab, et paneeli raskus jaotub nelja laine peale või toetavad ka kinnituskruvid ?
Mis materjal see sinine seal all on ?
Kuidas toimub selle materjali üleminek järgmisele eterniitplaadireale ?
Kui vana eterniit on ?
Kas paneelid on omavahel ka tihendatud, et vihmavesi paneelide vahelt eterniidile ei satugi ?
Kas see klamber on isetehtud või miski standartne,, ?

Ma ise mõtlesin osta jämedad tsingitud torujupid (3 m?) mis lebaksid eterniidi laine põhjas ia oleks kinnitatud vaid konksuga kõige ülemise roovi taha, kinnituskonks jääks harjalaua alla, 45 kraadise kaldega ei tohiks eterniidile langev koormus seda lõhkuda, ?
torudesse puuriks läbivad augud ja neist käiks läbi siinide kinnituspoldid nii, paneelide kinnitussiinid istuksid torude peal ja ei puutuks eterniiti,
Planeeritud on 2 rida paneele püstises asendis,ülemine rida hakkaks harjast, ülemise ja alumise paneeli vahe tihendaks kasvõi silikooniga, torud ise jääks paneelide alla, seega kui need isegi lõhuks eterniitplaadi oma raskusega siis sademete eest kaitseksid neid pragunenud laineid ikkagi paneelid ise,,, ?
Et värk tuult alla ei võtaks, siis torude alumise otsa võiks kinnitada roovi külge miski sillaga, mis on samuti kinnitatud läbi kahe laine naaberharja kruvidega nagu sinu pildil,,,,?

Et torud ei rõhuks liialt eterniitplaadiridade ühenduskohti, siis paneks neile ümber pehmendused,,, näit, see hall kondentsivastane koorik,,?


Kas on lihtsamaid lahendusi ?

Ega see eterniit nüüd nii õrn ka pole.
Eterniit on 40+ aastat vana. Lasin survepesuga ennem üle.
Endal reegel, et puitu ei tohi kasutada ja metallosad ainult alu või roostevaba.

Rahustuseks võib lainepõhja toed panna. Nagu 15a vana Gutta pehme katuse puhul pidin tegema. Video: https://www.youtube.com/watch?v=ouvj-eRxYCM

kena, aga mis materjali seal all ikka kasutasid?

võhik kirjutas: 01 Juul 2020, 21:33

Kas on lihtsamaid lahendusi ?

Ikka on. Eterniit on üks lihtsamaid katuseid, millele paneele kinnitada, kui aluskonstruktsioon korras on. Vaata siit tutvustavat videot: https://www.pesatron.ee/kinnitused/laineline-katus/

Tõenäoliselt tuleb kandurpoltidega paigaldus sama omahinnaga, kui mitte odavamgi eelpool kirjeldatud ise tehtud variantidest. Mis võiks aga mõtlema panna, on vastupidavus lume- ja tuulekoormusele - öine uni on tormise ilmaga palju rahulikum, kui tugevusarvutused on tehtud ja nende tulemus on positiivne. Oma klientidele, kes meilt kinnitused ostnud on, oleme alati need arvutused tasuta saatnud.

Kahjuks pööratakse kinnitustele kaugelt liiga vähe tähelepanu, aga samas on see osa süsteemist mehaaniliselt kõige tähtsam. Analoogia võib tuua rehvidega - kui "pastel" ei pea, pole ka uhkest ja moodsast autost erilist kasu.

PS näen, et siia teemasse on jõudnud ka üks mu klientidest - soovin Sulle edu ja jõudu paigaldamisega!

võhik kirjutas: 02 Juul 2020, 19:50 kena, aga mis materjali seal all ikka kasutasid?

Videos ja kirjelduses kirjas https://www.neular.ee/neular-infra
Praegu nuputan kuidas mugavalt kõverale katusele 6,5x15,5m (Gutta laineplaat) paigutada paneelid sirgelt.
Kinnitused võiks jääda alla 10€ paneeli kohta. Nii odavalt on võimalik ainult isetegemisega?

Pesatron kirjutas: 02 Juul 2020, 20:21

Mina tahan siinkohal täiesti erapooletuna omalt poolt kiita Pesatroni väga kiire ja professionaalse lähenemise eest, mida kohtab Eestis harva!
Saatsin päringu mitmesse firmasse ja nagu ikka pooled ei vasta üldse ja teine pool on nagu on. Pesatroni vastused olid väga kiired ja põhjalikud. Ja hinnad ka head. Soovitan!

PV elektritootmise omahind on lagenud nii madalale, et kannatab elektrit müüa $0.0135/kWh. https://www.pv-magazine.com/2020/07/27/ ... wer-price/

Kui võtta liiter naftat ja see toas lahtiselt ära põletada, tuleks soojus ikkagi soodsamalt kätte ainult juhul kui naftabarreli hind oleks alla (0,0135 x 9 × 159 =) 19,32 $.

Mul õnnestus hankida TALESUN 285W paneele suhteliselt mõistliku hinnaga - ca 75€ paneel. Plaanin koostada neli 15kw päikesejaama, 60 paneeli jaama kohta. Paneelide info ja näitajad on siin: https://www.enfsolar.com/pv/panel-datas ... line/29511

Olemas on suurem kogus ja kui kellelgi puudu paneele või pole kusagilt saada, siis saan aidata.

PV elektritootmise omahind on lagenud nii madalale, et kannatab elektrit müüa $0.0135/kWh

Kas pisut kontekstis väljas pole?
Või kui ei ole siis miks miks on vaja erinevaid toetusi?
Või miks on minu energiaarvel rida taastuvenergia tasu?

xxx111 kirjutas: 30 Juul 2020, 15:32 Või kui ei ole siis miks miks on vaja erinevaid toetusi?
Või miks on minu energiaarvel rida taastuvenergia tasu?

Ka mul on aeg-ajalt imelik kuulata parasiitide(mul piiratud sõnavara ja ei tea muud sõna teiste kulul elavate kohta) kodanike kilkamisi, et kui tasuv on kõik see värk. Kui nüüd riik mängiks ülbet mäkra ja tuimalt lõpetaks toetuste maksmise, kas aasta-paari pärast on kasutatud paneelid Osta.ee-s müügis poolmuidu?
Sellest reast ei saa ka mina aru, pole seda nagu tellinud?

Nõustun täielikult Urmasega...
Seni kuni "tasuvuse" arvutamise juures on üheks parameetriks toetused ja nende suurused ei ole mõtet tasuvusest rääkida
Toetustega või teiselt poolt "surnuks maksustamisega" on võimalik "tasuvaks" muuta ükskõik mida...

Selline siis jutt Eleringi kodulehelt: "Taastuvenergia tasu on taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu, mille määrad on välja toodud elektrituruseaduses. Taastuvenergia tasu eraldatakse võrgutasudest ja seega on selle maksjateks kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele."

Siinkohal tundubki ju ainuõige lahendus hakata ise taastuvenergia allikatest elektrit tootma ja selle abil siis muidu niisama maksumaksja taskust nööritavat raha enda taskusse tagasi suunata. Teine variant oleks ilmselt minna täiesti off-grid ja ennast elektrivõrgust lahti ühendada.

Tasuvus on endiselt seotud sellega, kui soodsalt sa oma elektritootmise püsti paned. Loota tuleb, et "mäkra" siiski ei mängita ja lubatud doteerimine kestab kõik see lubatud 12a - vastasel juhul oleks päikesepargi tasuvus (jämedates joontes) 7a (toetustega) puhul ca 10a (ilma toetusteta). Need siis minu enda vihikunurga arvutused ja jämedates joontes...ärgem puhta tõe pähe võtkem.

Loota tuleb, et "mäkra" siiski ei mängita ja lubatud doteerimine kestab kõik see lubatud 12a

Vastupidi - loota tuleb, et KÕIK toetused lõpetatakse hästi kiiresti...

"Tasuvuse" kohta olen leidnud ühe "enam vähem" objektiivse uuringu
Jättes kõrvale asjaolu, et ka siin on vägagi olulisel kohal toetused
Siin on vähemalt IRR sisse toodud

Vastupidi - loota tuleb, et KÕIK toetused lõpetatakse hästi kiiresti...

Ma kardan, et see toetuste lõpetamine sinu ja minu elektriarvelt ridu vähemaks ei võta...raha küsitakse ikka edasi.

Ma kardan, et see toetuste lõpetamine sinu ja minu elektriarvelt ridu vähemaks ei võta...raha küsitakse ikka edasi.

Mind ei häiri niivõrd tasu iseenesest kuivõrd see, et mina ja paljud teised tarbijad maksavad kinni kellegi "äriplaani"... Ja need "ärimehed" räägivad tasuvusest mis tuleneb toetustest...
Kui seesama raha antaks nt haigetele lastele siis poleks mul mingit probleemi...

xxx111 kirjutas: 30 Juul 2020, 16:26 "Tasuvuse" kohta olen leidnud ühe "enam vähem" objektiivse uuringu

Kiikasin kergelt seda uuringut, enamusest aru ei saanud(minu viga ), kuid üks tabel hakkas huvitama. Nimelt Saksamaa ja Eesti tootlikuse võrdlus. Eestis on tootlikus suurem märstist kuni juulini. Saksamaa tootlikus tundus stabiilsem. Võin eksida, aga kas meie meediast käis läbi uudis, et kõrge tootlikusega ajal tahetakse hakata ostu piirama? Kui jah, kas see mitte ei tähenda seda, et tasuvusaeg lükkub edasi?