Ehitusfoorum

tkko kirjutas:

Talvevarustusest kirjutas:Küsimus Fujitsu õhk-õhk soojuspumba talvevarustuse kohta.

Kui on stepsel sees, aga puldist väljas, siis võtab voolu ~100w.
Järgi on 2 kütet, põhjasoojendus ja õli soojendus.

Põhja soojendus on vajalik, et peale sulatust kondentsvesi ei jäätuks põhjas ja saaks välja voolata, ehk vaja oleks teda ainult sulatuse ajal?

Õli soojendus vajalik, et kompressoril oleks kergem tööle hakata ja töötamise ajal poleks vaja?

Kui ei seade ei tööta, siis ei ole ka sulatust, siis poleks vaja ka põhjasoojendust.
Kui seade töötab poleks vaja õlisoojendust. Koos ei peaks siis töötama.

Teadupärst pannakse need soojendused peale pärast tehasest väljumist, st ei panda algselt tehases siis need soojendused töötavad koguaeg kui on külm altes mingist temperatuurist, siis soojuspumba mittekasutasumisel võtan stepsli välja.

Kui tahan soojuspumpa uuesti tööle panna siis, kui palju aega peaks enne stepsli sisse panema, et soojendus saaks kompressoril õli üles soendada?

Kui õli soojenduse all mõtled ümber kompressori keerutatud küttekaablit, siis selle võid julgelt lahti ühendada. Endiselt jääb tööle nn. sisemine kompressori eelsoojendus (kompressorile antakse pidevalt väike vool peale). Millegipärast on osadel Fujitsudel see pandud toimima eriti karmi loogika järgi- töötab ka +15 kraadi juures.

sinna tuleks mõistlik termostaat panna, aga ei ole viitsinud asjaga tegeleda. Mind häiris see ka jubedalt, et 300W tunnis võtab üldse ja sellest kolmandik kulub õue soojendamisele, mitte toa....

Külaline kirjutas:... On see nii oluline, et selle põhjal otsust langetada?

Rahvusvaheliste standardite kohaselt esitavad tootjad EL-s müüdavate küttefunktsiooniga konditsioneeride/soojuspumpade küttevõimsuse andmed ja efektiivus- ehk kasuteguri ( coefficient of performance - COP) +7C välistemperatuuril. Loomulikult huvitab põhjamaade tarbijaid ja ka müüjaid nende seadmete võimsus/efektiivsus sellele piirkonnale omastes talvetingimustes. Soome ja Rootsi laborites viiakse läbi populaarsemate mudelite testimine madalamatel, põhjamaisele kliimale omastel välistemperatuuridel.
Rootslased annavad parematele-sobivamatele soojuspumbamudelitele ka oma kvaliteedimärgi (“P-märkt “)
Rootsi Energia Agentuuri (Energimyndigheten) testitulemused:
Mitsubishi Electric FD25VABH : http://www.energimyndigheten.se/sv/hush ... TestId=247
GE25VAH : http://www.energimyndigheten.se/sv/Hush ... TestId=402
Teiste testitud seadmete kohta info: http://www.energimyndigheten.se/sv/Hush ... par/?tab=2
Soome (VTT Technical Research Centre of Finland is the biggest multitechnological applied research organisation in Northern Europe) testid:
FD25: http://www.scanoffice.fi/uploads/Produc ... 25VABH.pdf
GE25 : http://www.scanoffice.fi/uploads/Produc ... E25VAH.pdf
Praktilisemat kasutaja-infot võiks tõesti Matilt (rmati) küsida, sest ta kasutab FD mudelit teist talve päris külmas piirkonnas (Väike-Maarja). Koduleht: http://www.rmati.ee/

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: On küll mudelitel +10 funktsioon aga samas ei soovitata seda pikalt kasutada, järelikult vähetähtis funktsioon, mida nädalate kaupa kodust ära olles ei saa kasutada.

Ei maksa kõikide siinse foorumi "tarkade" arvamusi tõe pähe võtta ! Sageli kõlab see nii, et "naabrinaine turul rääkis"

Seda öeldi telefoni teel ühest kolmetähe kombinatsiooniga tunnustatud soojuspumpasid müüvast ja paigaldavast firmast. Samas ei selgita keegi seda graafiku horisontaalset osa, seda et kütab täiega kuni -15-ni

Külaline kirjutas: Samas ei selgita keegi seda graafiku horisontaalset osa, seda et kütab täiega kuni -15-ni

ÕSP-l langeb koos välistemperatuuriga COP ja küttevõimsus.
Rootsis tehtud testid näitavad, et seadmete esitlemisel/müügil näidatud nominaalne küttevõimsus +7C juures -> võib -15C välistemperatuuril olla üsna kõvasti langenud (ka kompressori täiskoormusel):
Mitsubishi Heavy Industries SRK/SRC-25ZFX-SA nomin. 3,0kW -> 2,2kW
Mitsubishi Heavy Industries SRK 35ZD-S/SRC 35ZD-SA nomin. 4,5kW -> 2,2kW
Panasonic E9EKEB nomin. 3,6kW -> 2,4kW
jne-jne.
Mitsubishi Electricu FD25/35VABH mudelite Hyper Heating tehnoloogia tagab nominaalse küttevõimsuse ka -15C juures:
MSZ -FD25VABH nomin. 3,2kW -> 3,2 kW ja MSZ -FD35VABH nomin. 4,0kW -> 4,3 kW
Sellest madalamatel temperatuuridel hakkab ka neil võimu vähemaks jääma.

aare kirjutas:Rootsis tehtud testid näitavad, et seadmete esitlemisel/müügil näidatud nominaalne küttevõimsus +7C juures -> võib -15C välistemperatuuril olla üsna kõvasti langenud (ka kompressori täiskoormusel):
Mitsubishi Heavy Industries SRK/SRC-25ZFX-SA nomin. 3,0kW -> 2,2kW
Mitsubishi Heavy Industries SRK 35ZD-S/SRC 35ZD-SA nomin. 4,5kW -> 2,2kW
Panasonic E9EKEB nomin. 3,6kW -> 2,4kW
jne-jne.
Mitsubishi Electricu FD25/35VABH mudelite Hyper Heating tehnoloogia tagab nominaalse küttevõimsuse ka -15C juures:
MSZ -FD25VABH nomin. 3,2kW -> 3,2 kW ja MSZ -FD35VABH nomin. 4,0kW -> 4,3 kW
Sellest madalamatel temperatuuridel hakkab ka neil võimu vähemaks jääma.

Kui võrdleme samu näitajaid, siis on tabel pisut teine-
MSZ -FD25VABH nomin. 3,2kW (50% koormusega) -> 3,2 kW (100% koormusega)
MSZ -FD35VABH 3,2 kW (ei saa aru, kust on 4,0võetud)->4,3 kW
Panasonic E9EKEB 1,8 kW->2,4 kW
Mitsubishi Heavy Industries SRK/SRC-25ZFX-SA 2,2 kW->2,2 kW
Mitsubishi Heavy Industries SRK 35ZD-S/SRC 35ZD-SA 2,1 kW->2,2 kW

Kindlasti on FD seeria teistest parem, kuid see horisontaalne graafiku osa on siiski pisut reklaamihõnguline (sama loogika järgi saaks ka teistel sellise graafiku joonistada).

tkko kirjutas: Kindlasti on FD seeria teistest parem, kuid see horisontaalne graafiku osa on siiski pisut reklaamihõnguline (sama loogika järgi saaks ka teistel sellise graafiku joonistada).

Nõus, et reklaamihõnguline, aga tee graafik nii: alustad seadme nominaalvõimsusega (mis esitatakse seadmete müügil - Eurovent andmete alusel +7C) ja edasi jätkad rootslaste katsetulemustega madalamatel kraadidel. Vaata, milline tuleb erinevus 35-se MHI ja 35-se ME FD vahel. Mõlemad on mitsud ja tavaostja ei pruugu teada, et tegelikult tegu täiesti erinevate firmade ja seadmetega. Nominaalne küttevõimsus ei tähenda võimsust 50% kompressori töö juures.
Soomes (VTT) madalatel välistemperatuuridel testitud seadmete COP ja küttevõimsuse graafikud: http://www.scanoffice.fi/fi/tietoa-laem ... iraportit/
Eurovent sertifitseerimise andmeid leiad (tootjad/kaubamärk) :
http://www.eurovent-certification.com/e ... rub=&lg=en
MHI seadmed: http://www.eurovent-certification.com/e ... ect_class=
ME seadmed: http://www.eurovent-certification.com/e ... ect_class=

Nii ilus jutt selle ME FD kohta, et tekib küsimus - Kas suudab mõne teise firma seadme müüja või kasutaja ümber veenda, et tema kasutatav-müüdav on meie kliimas talvisel ajal (ca -5 kuni -15) kütte efektiivsuselt samaväärne (jättes arvestamata, imefiltrid ja lillelõhnad) . Tavaostja ei pruugi sellest numbriterägastikust läbi murda ja aru saada.

FD seeriat sai eelmisel aastal omal katsetatud . FD35-l sisemisesoojusvahti temperatuur oli sama -5 kuni -25 ja alles -30-ga langes mingi 3-4 kraadiC. Maakeeli suudab FD kütta veel ka -25C mida enamik pumpasid ei suuda.
Iseasi palju neid -25C edaspidi tuleb. Ja kas tasub hnnavahe ära.

miks Sa seda juttu ei usu? või võtad promona? siis ei saa kellegi jutu tõena võtta ju.milleks üldse küsida?

mina viimatikirjutaja peaegu usun ja veelgi kinnitaks seda usku ja paneks i-le punkti, kui saaks eelmisele küsimisele vastuse, et mõni konkureeriva seadme müüja kinnitaks seda julgelt - on jah FD ülekaalukalt parim

Miks ME on parem MHI ja teistest samasugustest on lihtne - välisosa pindala on palju suurem. Teistel pole pindala, kust sooja sisse imeda.
Väga oluline miinus on mainimata - seade on poole kallim kah. Seega, kel raha ei ole probleem, kuid tahab talvel sooja saada sobib ME, teised peavad backup kütteseadet kasutama.

Tere

Panin hiljuti omale õhksoojuspumba Mitsubishi Electric MSZ-FD25VABAH.
Situatsioon järgmine. Toas on saavutatud soovitud temperatuur kuid õhkpumba siseosa ei lülita ennast välja vaid puhub vaikselt pidevalt. Välimine osa seisab täielikult.
Olen kuulnud, et peabki töötama, pidavat õhku puhastama. Mida teie arvate?

Tänud

Taavi

See on loomulik. Kontrollitakse toa temperatuuri. Puhumine minimaalne. See nii üldjuhul kõigil teadaolevatel soojuspumpadel. Vaid sulatuse ajaks jääb siseosa ventilaator täielikult seisma.

Tere!

Olen tutvunud kõikvõimalike foorumitega ja läbi lugenud selle maraton teema siin. Põhjus oli, et otsin endale õhk soojuspumpa. Kõikvõimalikele varjantidele jäi sõelale 2. Siin palungi spetsialistide abi, et kumba valida. Enda mõistus ei võta enam .

Kumba siis valida kas:

1. Mitsubishi Electric MSZ-FD25VABH

või

2. Toshiba Daisekai V RAS-10SKVP-ND/RAS-10SAVP-ND

Muid versioone palun mitte pakkuda, lihtsalt kumb on asisem enda kogemusest/tehnilistest andmetest/sõprade soovitusest jne.

Tänud ette

samba kirjutas: Kumba siis valida kas:

1. Mitsubishi Electric MSZ-FD25VABH

või

2. Toshiba Daisekai V RAS-10SKVP-ND/RAS-10SAVP-ND

Muid versioone palun mitte pakkuda, ....

Võta esimesest valikusse ilusam ja uuem versioon, saad lihtsamalt valiku teha
http://www.mitsubishikodusoojus.ee/document.php?id=193

samba kirjutas:
Kumba siis valida kas:

1. Mitsubishi Electric MSZ-FD25VABH

või

2. Toshiba Daisekai V RAS-10SKVP-ND/RAS-10SAVP-ND

Toshiba Daiseikai V mudel on RAS-10PKVP-ND ja III põlvkonna mudel 10SKVP-ND.
Sarnase hinnataseme juures (ca 1100 €) on MSZ-FD25VABH parem valik ( lubatud kasutada kuni -25C välistemperatuurini, madalam siseosa müratase, suurem küttevõimsus miinuskraadidel). Vt VTT testide graafikuid : http://www.scanoffice.fi/fi/tietoa-laem ... iraportit/
Toshiba RAS-10PKVP-ND eeliseks on võimalus panna seade madalamat ruumtemperatuuri hoidma (valik +5….+13C). RAS-10SKVP-ND-l seda valikuvarianti pole – madal temp fix +8C.

Tänud ettepanekute eest!

Disain/välimus pole meile oluline. Aga aitäh pakkumast

Praeguse hetke seisuga on minu kaalukauss vajunud Mitsubishi poole, on natuke odavam ja ka väljapandud testi andmetes
http://www.scanoffice.fi/fi/tietoa-laem ... iraportit/
tulemused head.

Kuna ei ole veel lõpliku otsust teinud on kõik arvustused teretulnud

samba kirjutas:..
Disain/välimus pole meile oluline. Aga aitäh pakkumast
..

Ega disainmudel ei anna juurde ainult välimuses. See annab ka kindluse, et kolme nelja aasta pärast pole siseosa plastkorpus oma värvi näiteks kollaseks muutnud. Samuti on ta vaiksem.

Kui kavatsed aga natuke suuremat ruumi kütma hakata, ei soovita üldse mingit 2,5kw võimsusega soojapuhurite mudeleid vaadata , vaid kohe tibake võimsam võtta. Hoolimata sellest, et võimsam masin pole testides nii ilusaid tulemusi saanud, on temaga suurema ruumi kütmisel tegelik tulemus parem.

Ära seda siseosa müra andmeid vaata,kõige hullem siseosa ´´puhumine´´ ja õhu liikumine mida ei sa ühegi numbriga kirjeldada.Sellepärast vali HOOLIKALT kuhu siseosa lasta paigaldada:D .Tavaliselt tahavad paigaldajad lihtsamalt hakkama saada.
Mitsu on hea seade aga i sensor lihtsalt vidin.Toshiba madal temp. 8-13C vajalik ainult suvila puhul.
Vali soodsam ja mille välimus ilusam.

Tänud tähelepanekute eest

Minu valikuks jäi Mitsubishi. Nüüd siis hakkan otsima, kes müüb ja paigaldab. Nagu foorumitest olen aru saanud, siis googeldan, leian firmad, kontrollin krediidi infot ja turul oldud aega ning võtan pakkumised ja parim võidab

Järsku oskab keeg veel mind aidata: Kas eestis on selliseid firmasi kes paigaldab soojuspumapsid nagu TM-s on pumpade paigalduses kirjas spets riistad, lämmastik, kontroll mehhanismid jne....? või ei ole see oluline?

http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitu ... .php?id=33

Paigaldamine

(Õhksoojuspumba hoolikas paigaldamine on süsteemi edasise funktsioneerimise seisukohast äärmiselt oluline. Teoorias on paigaldus selge ja isegi lihtne, kuid töö käigus tuleb ette mitmeid, ainult väljaõppe ja kogemusega omandatavaid peensusi.
Õhksoojuspumpade välis- ja siseseadme asukoha valik on professionaali tasemel ettevõtmine, mille käigus arvestatakse hoone pindala ja ruumala, ruumide paiknemise, olemasoleva küttesüsteemi ja ventilatsiooniga ning paigaldamise keerukusastet mõjutavate võimalike ehituslike detailidega. Lisaks tuleb pumba siseseadme jaoks korraldada kondensatsioonivee väljutus, välisseadme jaoks sulatusvee väljutamise võimalus. Välisseadme asukoha valik mõjutab õhksoojuspumba tööd. Kas välisseade pannakse päikselisele või varjupoolele? Ka minimaalsed temperatuurierinevused võivad olla olulised.
Võrreldud õhksoojuspumpade paigaldamist jälgides ja maaletoojate “õukonnapaigaldajatega” rääkides saime usaldusväärsed andmed paigaldamise põhitõdedest.
On oluline, et teatud tööjärkudes kasutatakse eritööriistu, spetsiaalseid turva- ja kontrollimeetodeid ning seadmeid.
Ettevalmistuste käigus laboritingimustes oli õhksoojuspumba paigaldamine ilmselt üks lihtsamaid ja sujuvamaid paigaldusi üldse. See läks tõepoolest ruttu: kastide avamisest õhksoojuspumba käivitamiseni kulus 2–2,5 tundi. Seejuures tuleb arvesse võtta, et tegemist oli vaid seadme tehnilise käivitamisega. Tegelikus elus kulub aluse paigaldamisele, torude vedamisele, isoleerimisele ja “karpipanekule”, kondensvee väljalaskmise korraldamisele jm tegevustele palju rohkem aega, sõltuvalt muidugi objektist.
Õhksoojuspumba paigaldamisel on võib-olla kõige olulisem tegevus külmainetorude ühendamine sise- ja välisseadmega. Liitmikud peavad olema tihedad ja hermeetilised. Lõviosa asjatutest hooldusväljakutsetest tehakse lekkivate ühenduskohtade tõttu. Liitekohad saab hästi teha juba esimese korraga, kui paigaldaja kasutab selleks mõeldud spetsiaalseid tööriistu. Kui külmainetorud on lõigatud õigesse mõõtu, käsitsetakse toruotsi spetsiaalsete toruvaltsimise tööriistaga – sellega tehakse krae, mis kindlustab liitmiku tiheduse. Täiendavalt ühendust pingutades (korpuse liitmikmutrit pingutades kindlustatakse liitmiku hermeetilisus) tuleb kasutada momentvõtit. Pingutusmomendid on kirjas paigaldusjuhendis.

Pärast külmainetorude ühendamist kasutasid mõned paigaldajad torude rõhu reguleerimiseks ja torustiku puhastamiseks lämmastikku. Torustik survestatakse ja lastakse tühjaks, mille käigus lämmastik kuivatab tõhusalt torudes oleva võimaliku niiskuse ja viib minema mustuseosakesed.

Külmaine on välisseadme kompressoris. Sealt lastakse aine süsteemi sisse, kui torustik ja siseseade on alarõhul, vaakumis. Vaakum saavutatakse alarõhupumbaga, mille paigaldaja kinnitab välisseadme ventiili külge. Pumbal lastakse töötada umbes rõhul 101 kPa või vastavalt paigaldamisjuhendi andmetele. Vaakum saavutatakse 10–30 minutiga, sõltuvalt pumba jõudlusest.
Välisseadmest lastakse külmaine alarõhul torudesse ja siseseadmesse, avades selleks sulgventiilid. Nüüd on soojuspump proovikasutuseks ja liitmike kontrollimiseks valmis. Pumba töötamisel on torud rõhu all. Ühenduste hermeetilisust võib kontrollida ka traditsioonilise seebiveemeetodiga, kuid professionaalid kasutavad selleks tänapäeval elektroonilist gaasilekete “nuusutajat”. Kui ühendused on kontrolli läbinud, siis võibki varsti tõdeda, et soojuspump käib nagu kellavärk. )

Mida tähendab Parim võidab? Sul teooria nii selge et paigalda ise. Paigalduse ajal seisad kindlasti seljataga ja ajad näpuga järge.
Sellised `akadeemikust` kliendid iga paigaldaja `unistus`. Läbi aegade nähtud igasuguseid.
Lämmastik vajalik vaid eritingimustel.

Ei ole mul midagi selge! Selle lõigu kopeerisin TM õhksoojuspumpade võrdluse artiklist. Ja minu küsimuse mõte oli, kas meil ka nii paigaldatakse või on see natuke üle paisutatud ja mis on põhilised asjad mida peaks paigaldamisel jälgima teenuse tellija? Loomulikult seisan kõrval ja vaatan mida tehakse, kuna investeering on minu jaoks suur ja sooviks ikkagi korraliku teenust mis ikka oma ekspluatatsiooni aja vastu peaks ja ei laguneks pooliku/vigase/oskamatuse paigalduse pärast.
Vabandan, kui ennast ebapiisavalt väljendasin

samba kirjutas:..... Loomulikult seisan kõrval ja vaatan mida tehakse, kuna investeering on minu jaoks suur ja sooviks ikkagi korraliku teenust mis ikka oma ekspluatatsiooni aja vastu peaks ja ei laguneks pooliku/vigase/oskamatuse paigalduse pärast.
...

Jääb ainult loota , et Sul autot ei ole või see remondis ei käi.
Kuna enamustes töökodades remondi ajal klienti ligi ei lasta, siis võib ju nii nina deformeeruda sellest pidevast akna vastu surumisest, et ega mu "kullakallile" keegi kuskil viga ei tee või valesti ei remondi.

Ma arvan, et siit foorumist Sa paigaldajat enam ei leia...

OK! Tänud tähelepanu eest

Sain põhimõttest aru, et ei ole minu asi kuidas ja mis kvaliteediga seade seina pannakse, mis siis, et pärast parastatakse, ise loll, et lasid niimoodi seina paigaldada ja sellistel paigaldajatel....

Auto viid sa ju teenindusse ja seal on tema territoorium, tema reeglid, kas lubab ligi või mitte. On olemas teenindusi, kus sa läbi klaasseina näed mida su autoga tehakse, isegi siis kui sa ei soovi seda, kuna ooteruum on selline. Kas ma pean siis kodust välja kolima selleks ajaks kui nad seadet paigaldavad?

Loodan siiralt, et siinsed foorumi seadmete paigaldajad ei lase endale kunagi maja ehitada, sest nagu sellest loogikast vaadata ei ole omanikul objektile enne asja kui võtmed kätte antakse ja ka järelvalveametnike ei ole vaja, milleks neid veel vaja, profid ju ehitavad

Küsimus suurele ringile: Kui palju on olnud telesaateid praagilt ehitatud majadest? Kui palju on kirutud foorumites sossseppadest soojuspumpade paigaldajatest, lekkivatest seadmetest jne?

Isegi garantiiajal ei suudeta seadmel viga leida ja tagavara jupid tulevad mitte nädalad vaid lausa kuu/aasta....

Need teemad ongi need mis mind ettevaatlikuks on teinud. Minu jaoks on 1300eur väga suur raha ja ma ei ole selle raha peale kuri, et see lihtsalt tuulde loopida.

Isegi vanasõna ütleb "usalda aga kontrolli"

Tänud inimestele, kes minu silmaringi on avardanud ja edu kõigile edaspidiseks

To samba
Kuna selles pikas TM artikli väljavõttes oli külmaainetorude lämmastikugaasiga eeltöötlemise osa rasvase shriftiga esile toodud, siis selgituseks niipalju, et see protseduur on vajalik erijuhtudel, kui toruühendusteks kasutatakse flantsimise asemel jootmist: http://www.youtube.com/watch?v=bWcf91mJNT8
Samuti tuleks seda teha võimaliku niiskuse, oksüdatsiooni jääkide ja mustuse eemaldamiseks torustikust, mida on eelnevalt kasutatud. Kuna Rakennusmaailma katseid viiakse läbi erinevate seadmetega ja korduvalt, siis on loomulik, et enne külmaainekraanide avamist puhastati stendide torustikud põhjalikumalt.
NB! Kui eelnevast rmati arvamusavaldusest liigselt ei solvunud, võiks mitsu pumbavaliku puhul temaga hinna, paigalduse ja edasise kasutuse osas nõu pidada - ta tunneb seda ala ja masinaid. Profid on vahel tiba ägeda väljaütlemisega

Minul on juba teist talve ME FD35 ja olen väga rahul, sooja on andnud ka -20C juures ilusti, el kulu normaalne ( alla -25C lülitasin välja igaks juhuks). Omal ajal valikut tehes sai määravaks just selle pumba head näitajad erinevates testides. Eelmise aasta TM testis aga kahjuks seda pumpa polnud ja selle testi võitjaks oli vist Toshiba.....