Ehitusfoorum

Urmas kirjutas: 27 Mär 2026, 16:38 Mul oleks kaks küsimust selle tabeli kohta. Esimene- mis konstant on "k" selles esimeses, parandustegurite tabelis...

K on ilmselt Kolmogorovi koefitsient mille kasutamist õpetati erinevate asjade arvutamise kursustel ülikoolis alates 2.kursusest. Teine levinud õige vastuse saamiseks oluline suurus oli koefitsient T e. Tambovi parandustegur.

Kolmogorovi koefitsient pidi väidetavalt täpsustama niigi ülitäpset Tambovi koefitsienti (mitte parandustegurit), aga hilisemalt leiti, et Tambov on piisavalt täpne ja universaalne ning loobuti. Tõsiselt rääkides arvutatakse selle k abil sessoonset külmumise sügavust (läbi keskmise õhutemperatuuri, ilmateenistus 1991-2020).
Kui nüüd talupoja mõistusega neid tabeleid vaadata (tegelikult EVS) siis näiteks Tartu puhul on külmumise osas vahemik 1,35 m kuni 1,95 m.
Kui täidate kaeviku väga jämeda täitega (lõhutud paas) siis 1,35 m muutub 1,35x1,33 = 1,79 m. Ja seda olukorras, kus pinnasel pole lund ega taimestikku!
Ekstreemum (1x50 aasta jooksul) siis vastavalt 1,95m ja 1,95x1,33= 2,59 m.

Mis siis nüüd teha? Ärme täida lõhutud paekiviga kaevikut?! Paneme liiva? Siis koefitsient 1 (mitte 1,33). Lund mitte ära lükata ei saa, sest lund lihtsalt pole. No mis siis teeme (keegi tahab hauas rahulikult magada)? Lisame siis niiskuskindlat EPS-i 10cm karbina (maksab ca seitse rubla ämber) ja ei hakka taga ajama mingeid imekeerulisi valemeid jne.

Aga kui tegevust vaja siis jah, toru poole meetri sügavusele ja lükkame lume ka pealt ära. Idiotissimus kubismus.
Edit: A23-> https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kli ... mperatuur/

Urmas kirjutas: 27 Mär 2026, 16:38 ...
Mul oleks kaks küsimust selle tabeli kohta. Esimene- mis konstant on "k" selles esimeses, parandustegurite tabelis ja teine- kui värsked on need teises tabelis toodud külmumissügavuste numbrid? ...

Urmas vaata ta on seda k'd parandusteguri arvutamiseks kasutanud. (Jaga suvalise materjali k liiva omaga.) Mingi soojusjuhtivuselaadne parameeter siis pinnase kohta.

Teise küsimuse kohta oletan, et keskmine on saadud väga pika aja alusel arvutades, miks muidu see "50 a kohta korra" sees. Viimaste aastate soojemad ilmad vist väga keskmist veel ei mõjutaks.

Edit. Suvaline ise jõudis juba selgitada k-asja

@Suvaline, millega selgitada Kunni ja Sinu tabeli silmnähtavat erinevust nt Narva - Võru osas?

A23, tabelid pole võrreldavad. Üks on pikaajaline ja teine konkreetse aasta üks kuu.

See sinu pikaajaline kumuleerubki veebruariks. Ka minu esitatud tabel on pikaajaline selles mõttes, et vajadusel võid mu viidatud materjalist leida ka varasemate kuude omad.
Kuid seletus on tabelite koostamisel täiendavas koefitsendis nimetusega Russkaja vodka, tänapäeval Hlebnii dar, mis on e astmel kaalutud keskmine etanoolil baseeruvate jookide kraadidest.
Kui eemaldad salastuse EVS-i numbrlt ja osalt, siis vaatame, millele su esitatud sügavused kohalduvad.

kunn24, miks peaks taga ajama Teie poolt viidatud teiste kuude tabeleid, kui ilmateenistus on oma töö ära teinud (Teie kui maksumaksja raha eest, muideks)?
EVS-s on tavakodanikule kaks numbrit: vähemalt nii sügavale peaks sinu kodukohas toru panema ja kui tahad kindel olla siis pisut sügavamale ja/või muud meetmed lisaks. Pole vaja mingit üksiku kuu tabelit ja valemeid jne.
Peab ikka eriline idioot olema, kui ei suuda tollipulka pihus hoida ja mõõta Tartus maapinnast 1,35 m sügavust. No jah, Tartu pidi ju tegelikult kõigest heade mõtete linn olema: oskavad küll liita/lahutada/korrutada, aga ei jaga.
kunn24: 848, aga võrrelge erinevaid versioone, sisustate oma aega ja ilmselt tekib ka väga palju küsimusi. Vihjeks, viimases 2021 aasta omas pole koostajate kohta eriti midagi, aga vat 2013 on nimesid täis, tülitage neid.

Tartus sinu tabelis kord 50 aasta jooksul saavutab etanooli koefitsent tõelise apogee (1,95). Alla selle ei tohi panustada (manustada). Lisaks tuleb rakendada veel varutegureid vastavalt eurokoodek(s)ile.
Mul on pigem küsimus, miks ilmateenistus tegi EVS-i jaoks NII kanged tabelid? Äkki maksti hästi?
848 on väliskanal, ju neil omad kombed. Vähemalt saime saladuse ära ja rohkem eurokoodekist ei lobise.

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 19:01 Tartus sinu tabelis kord 50 aasta jooksul saavutab etanooli koefitsent tõelise apogee (1,95). Alla selle ei tohi panustada (manustada). Lisaks tuleb rakendada veel varutegureid vastavalt eurokoodek(s)ile.
Mul on pigem küsimus, miks ilmateenistus tegi EVS-i jaoks NII kanged tabelid? Äkki maksti hästi?

Ma saan aru, et reede õhtu, aga no kuu lõpp ja pensipäev alles ülejärgmisel nädalal, aga juba nii jommis?
Miks arvate, et ilmateenistus tegi EVS-i jaoks tabeli ja nii kange? Küsige parem EVS-lt endalt: standardiosakond ät evs.ee

Raiskasin selle jama lugemisele 2,48 € ja selles lisa G-s oli viide materjalile 5, mis on järgmine:
[5] Jaaniso, V. Peatükk 4 „Jaotusvundamendid“. Loengukonspekt. Tallinn.
-----------
Et nii siis tehakse standardeid, hästi pannakse.

Walter2 kirjutas: 27 Mär 2026, 17:06 K on ilmselt Kolmogorovi koefitsient mille kasutamist õpetati erinevate asjade arvutamise kursustel ülikoolis alates 2.kursusest.

Mu elueast ei piisa kõikide ülikoolide erinevate erialade isegi mitte II kursusele jõudmiseks.

suvaline kirjutas: 27 Mär 2026, 18:16 Kolmogorovi koefitsient pidi väidetavalt täpsustama niigi ülitäpset Tambovi koefitsienti (mitte parandustegurit), aga hilisemalt leiti, et Tambov on piisavalt täpne ja universaalne ning loobuti. ... No mis siis teeme (keegi tahab hauas rahulikult magada)? Lisame siis niiskuskindlat EPS-i 10cm karbina (maksab ca seitse rubla ämber) ja ei hakka taga ajama mingeid imekeerulisi valemeid jne.

Jaanisoo materjalis on juba kohasem jutt ja just nimelt, sügavused kehtivad vundamentidele. Vundamendid teadupärast juhivad pinnasest sooja välja (või ka sisse, kui hoone köetav)- ilma parandustegurita on KÜTMATA hoonete vundeerimissügavused.

Jaanisoo on kirjutanud, lk 6:

Teistsuguste pinnaste korral tuleb sügavusi korrutada parandusteguriga tabelist 4.2.
Selliselt leitud külmumissügavused kehtivad keskmise talve korral ja neid on Eestis seni
kasutatud vundamendi süvise määramisel. Keskmisest külmemal talvel võib pinnas
külmuda sügavamalt. Kord 50 aasta vältel esineva külmima talve negatiivsete
temperatuuride summa erineb keskmisest 2 kuni 3 korda (suurem mereäärsetel aladel ja
väiksem sisemaal). Selliste temperatuuridega arvutatud külmumissügavused on esitatud
samuti tabelis 4.3.
Eestis ei ole tehtud eriuuringuid pinnase külmumissügavuse kohta geotehnilistel
eesmärkidel ja puuduvad andmed Stefani valemi usaldusväärsuse kohta. Kirjanduse
andmetel annab Stefani valem täpsematest arvutustega võrreldes 10-20 % suurema
külmumissügavuse.
Külmumissügavust võib vähendada köetavate hoonete puhul vastavalt tabelis 4.4 toodud
teguritega.

-----------
Ehk EVS 848 Lisas G haltuurana ülekantud külmumissügavustel pole torudega palju pistmist.

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 20:04 ...
Ehk EVS 848 Lisas G haltuurana ülekantud külmumissügavustel pole torudega palju pistmist.

Seni, kuni torus olev vesi külmub alla 0C on ikka pistmist küll.

kunn24, jätkuvalt presenteerite oma võhiklikkust. Miks?
Olete Jaanisooga kohtunud? Mina olen oi kui palju kordi. Puhaku ta rahus.
Miks arvate, et üks EVS peaks põhinema ainult ühel mingil teadustööl (nagu viitate Jaanisoole), miks ei tohiks see põhineda mitmel ja laiaulatuslikul tasemel? Ühe nn "Jaanisoo" kontekstist välja rebimine näitab lihtsamalt öeldes Teie madalalaubalisust. Aga ega keegi ei keela Teil torusid poole meetri sügavusele panna.
Abiks ehk (ok, teen "reklaami" mööduvale, loodetavasti foorumi pidaja ei kurjusta), astu uksest sisse, keegi välja ei aja:
https://taltech.ee/kursus/53128

Uuesti nagu lapsele.
VK affid on oma torude jamasse tõstnud tuimalt vundemendimeeste tabeli.
Loe Jaanisoo viidatud materjali korra, näed, et su VK kolleegid on teinud sellist akadeemilist haltuurat, et anna kannatust (pole isegi viidatud Stefani valemit viitsinud üle tõsta ja ma muid rakendamise reegleid, kuigi igasugused Tambovid on tõstnud).
Lisaks peab sulle veel kord toonitama, et ka Jaanisoo on öelnud, et andmed võivad olla BS.
Tsiteerin: "Eestis ei ole tehtud eriuuringuid pinnase külmumissügavuse kohta geotehnilistel
eesmärkidel ja puuduvad andmed Stefani valemi usaldusväärsuse kohta. Kirjanduse
andmetel annab Stefani valem täpsematest arvutustega võrreldes 10-20 % suurema
külmumissügavuse."
Ja hästi aeglaselt, mu tsiteeritud 2010 meteoandmed näitavad hoopis, hoopis muud, mis teie 848 EVS-is pidanuks ka olema.

Kas ise olete pinnasesse erinevatesse Eesti nurkadesse termomeetreid paigaldanud?

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 20:04 Jaanisoo materjalis on juba kohasem jutt ja just nimelt, sügavused kehtivad vundamentidele. Vundamendid teadupärast juhivad pinnasest sooja välja (või ka sisse, kui hoone köetav)- ilma parandustegurita on KÜTMATA hoonete vundeerimissügavused.

Jaanisoo on kirjutanud, lk 6:

... Keskmisest külmemal talvel võib pinnas
külmuda sügavamalt. Kord 50 aasta vältel esineva külmima talve negatiivsete
temperatuuride summa erineb keskmisest 2 kuni 3 korda (suurem mereäärsetel aladel ja
väiksem sisemaal)teguritega.

Mis kuradi kasu annab tänapäeval kliimasoojenemisest söögi alla ja peale loetust teadmine, et kord 50 aasta vältel võib esineda äärmust kui see äärmus saabub inimesele 2 aastat pärast oma maja ehitamist ja kui suubuvad ja väljavad maa sees olevad statistika järgi paigaldatud kommunikatsioonid on läbi külmunud? Selle teema viimane arutelu on vist ehe näide. EVS ja ilmatarkade statistilised tabelid reaalsus ei kehtigi? Lihtsalt uitmõtte küsimus.
Ma ei tea, kas olen veidi opakas, aga kui oleks valida, et kopamees teeb 0,5m sügavuse kraavi või maksan 200€(?) rohkem 1,5m sügavuse kraavi eest 50 aasta jooksul juhtuva võimaluse ennetamiseks, siis eelistaks igaks juhuks äärmusvarianti, sestt tulevikus võib tolleaegne kokkuhoid minna tunduvalt kallimaks. Minu teada ei ole siiani midagi veel odavamaks läinud.

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 22:41 Sul on super kõva pea.
Uuesti nagu lapsele.
VK affid on oma torude jamasse tõstnud tuimalt vundemendimeeste tabeli.
Loe jaanisoo viidatud materjali korra, näed, et su VK kolleegid on teinud sellist akadeemilist haltuurat, et anna kannatust (pole isegi viidatud Stefani valemit viitsinud üle tõsta ja ma muid rakendamise reegleid, kuigi igasugused Tambovid on tõstnud).
Lisaks peab su kõvapäisusele veel kord toonitama, et ka Jaanosoo on öelnud, et andmed võivad olla BS.
Tsiteerin: "Eestis ei ole tehtud eriuuringuid pinnase külmumissügavuse kohta geotehnilistel
eesmärkidel ja puuduvad andmed Stefani valemi usaldusväärsuse kohta. Kirjanduse
andmetel annab Stefani valem täpsematest arvutustega võrreldes 10-20 % suurema
külmumissügavuse."

Kas sa, kunn24, ei olegi kommentaatori kasutajanimega "suvaline" Talltech-s kolleeg, et peate siin foorumis omavahel mõtteid vahetama? Suitsunurgas ei saa asju aetud? Või Talltech-s ei olegi enam suitsunurka?

Kas sa edaspidi saad jätta tsitreeringuid kaasa vedimata ja selle ka praegu kustutada, et ma temaga nö isikliku jauramise saaksin ära kustutada?
Kuid kui häirib, siis pole probleemi jora lõpetada, olen ka öelnud, mida arvan.
Jõudu.

Urmas, ilmselt tema ongi see Tipi IV korpuse kohviku "peedi-küüslaugu salati" tarbija ja õhtul kuuenda korpuse ukse juurde koju minnes nühib vastu seina, et püsti seista. Aga noh, las ta olla. Ilmselt saime kõik veelgi targemaks, sh ka kunn24 osas.

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 22:54 Kas sa edaspidi saad jätta tsitreeringuid kaasa vedimata ja selle ka praegu kustutada, et ma temaga nö isikliku jauramise saaksin ära kustutada?
Kuid kui häirib, siis pole probleemi jora lõpetada, olen ka öelnud, mida arvan.
Jõudu.

Sa vist oled ennegi eitanud oma ütlemisi, mida oled üritanud hiljem kaineks saamisel(?) kustutada/eemaldada, siis sellepärast minu poolt ka su väljaöeldu tsiteeringud, et ikka mäletaksid, mida oled kirjutanud. Kas hakkas häbi? Kaineks saamist mainisin selle pärast, et mingis oma kommentaaris sa mainisid alkokoefitsente. Võta peale ja loe rahulikult, äkki homne on helgem!
Ise olen oma postitustes parandanud eesti keele grammatika vigasid oma teadmiste piires, aga ei ole oma kirjutatu mõtet pidanud kustutama. Kui olengi midagi valesti kirjutanud, siis siiani olen julgenud seda ka tunnistada.

Suvaline, kus on vastus küsimusele või hakkas piinlik?
Olge mõnusad, .

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 23:08 Suvaline, kus on vastus küsimusele või hakkas piinlik?
Olge mõnusad, .

Oot, mis kus kas, kas mul jäi midagi tähelepanuta?

Kas ise olete pinnasesse erinevatesse Eesti nurkadesse termomeetreid/ -andureid paigaldanud?

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 23:13 Kas ise olete pinnasesse erinevatesse Eesti nurkadesse termomeetreid/ -andureid paigaldanud?

Kellega suhtlete, peegliga? Laupäeva öö on juba!

Selge siis sinuga.

kunn24 kirjutas: 27 Mär 2026, 23:13 Kas ise olete pinnasesse erinevatesse Eesti nurkadesse termomeetreid/ -andureid paigaldanud?

Kunn24, kuidas oleks sinu arvutus külmumissügavuse kohta? Näiteks mu kodukandis oli mu teenuste tellijal täiskelder, mida viimistlesin ja mu küsimusele, et mis rammimistöid ta pidi tellima, et paekihti teha täiskelder ja mis see maksma läks? Vastuseks ta ütles, et maja asukohas oli puhas kruus sõna otses mõttes ja näitas sõrmega 200-300m eemal olevale paepaljandikule. Kas ei ole tohutu erinevus? Milliste andmete järgi projekteeritakse külmumissügavus? Ilmajaama statistile keskmise? Metsavanale toodud seapõrna järgi?
Kunn24, sa peaks teadma väljendit- parem karta kui kahetseda.