Planeedi Maa päästmine

[xxx111]

Väga hea näide. Kui praegu end tuumajaama konksu otsa ajame, siis polegi võimalik selliseid salvestamise projekte toetada. Ainuüksi riskide harjutamise mõttes on mõistlikum toetada 10-et erinevat väikest projekti, kui ühte suurt.

Kõik klapib...
Kuid palun mitte kerjata toetusi / subsiidiume jms...
Võtke ise laenud, arendage oma raha eest ja võtke kasum (või kahjum)

[ping]

Olen juba korduvalt välja pakkunud - kaks gigavatist kaablit Rootsi.
Muidu pole meil neid mereparke (mille teeks erakapital) kuhugi ühendada.
Samas võimaldavad need vajadusel elektrit sisse osta.
Üks Saaremaalt, teine Hiiumaalt. Kumbki erinevatesse Rootsi võrgupiirkondadesse.

Sinu plaani on kuulda võetud ja plaanis on kaablid saartelt otse naabrite juurde vedada, kus siis ka "meie" osta saame, kui pakutakse.

Kuna EE on avalikult kuulutanud oma laienemise plaanidest välismaale, siis arvestades eelnenud välismaiseid tehinguid, mis paneb lootma, et EE hooliks Pärismaalasele pakutavast elektrihinnast?

Arvestades, et EE kuulub otse ministeeriumi alluvusse, kes peab hoolitsema eelkõige riigieelarve täitmise eest ja kasutab energiakandjaid kui maksuhooba.

Kuvatõmmis AK'st:

[xxx111]

Siin on ka üks artikkel mille üle võiks mõelda...

https://arvamus.postimees.ee/7674878/ju ... 1668078007

[val]

Siin on ka üks artikkel mille üle võiks mõelda...

Täpsemalt mille üle võiks mõelda? Arvesta ka sellega, et ligipääs PM lugudele on maksumüüri taga.

[ping]

Täna õhtul 22.00 on eetris vägagi teemakohane Prantsuse komöödiafilm.
https://kultuur.err.ee/1608825322/prant ... oisade%22).

ETV2 Prantsuse filmiõhtute sarja lõpetab 21. detsembril Louis GarrelI 2021. aasta komöödia "See uus maailm" ("La Croisade").

[xxx111]

Siin on ka üks artikkel mille üle võiks mõelda...

Täpsemalt mille üle võiks mõelda? Arvesta ka sellega, et ligipääs PM lugudele on maksumüüri taga.

JUHTKIRI:

Kas Euroopa Liit suudab keeta paremat rohesuppi katla servas?

- ELi rohekava tähendab hinnatõusu
- ELi lootus olla rohepöördega maailmale eeskujuks võib olla petlik
- Rohekava nõuab suuremat arutelu

Kas 2027. aasta on kaugel või lähedal? Ühteviisi on see talumatult kaugel – kui heita pilk Eesti Panga majandusprognoosile, peaks selleks ajaks raske aeg läbi saama. Loodetavalt on siis läbi ka sõda.

Paistab, et selline ootus sobib Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajate kokkuleppele laiendada 2027. aastast ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS). Siis laieneb see autokütusele ja toasoojale, tuues kaasa kindla hinnatõusu.

Eesmärk on muidugi õilis, et rohepööre veel kiiremini liikuma saada ja hoida globaalne soojenemine Pariisi kliimaleppe alusel 1,5 kraadi piires. Oma suure eesmärgina esitleb Brüssel siinjuures seda, et heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluvates majandusharudes peab heide 2030. aastaks vähenema 62 protsenti võrreldes 2005. aastaga.

Ühelt poolt läheb kokkulepe kaugemale Euroopa Komisjoni senistest kavadest, aga teiselt poolt ütlevad rohevõitlejad, näiteks ka Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert, et uus kava pole Pariisi kliimaleppe täitmiseks piisav.

Tasub mõelda, milline üldse on Vana Maailma võime oma eeskujuga muu maailma käiku suunata. Euroopa ambitsioonikate kliimaeesmärkide puhul on ikka rõhutatud moraalset kohust olla hea eeskuju, et ülejäänud maailma kaasa tõmmata ja järele aidata.

Milliseks kujuneb tegelikkuses ELi võime keeta globaalse katla ühes servas paremat suppi kui see, mis valmib teistes servades – näiteks Hiina söekaevandustes?

Viimasel ÜRO kliimatippkohtumisel kuu aega tagasi Egiptuses läks asi päris nugade peale, kui EL ei nõustunud lahja lõppdokumendiga ja ähvardas saalist lahkuda. Lõpuks põhjendati «väheambitsioonika» dokumendi toetamist sellega, et seal sisaldus kahjufondi loomine, mis peab aitama kõige haavatavamatel riikidel kliimamuutusega toime tulla.

Seda arvestades ei saa ELi enda ambitsioonide üleskruttimine nüüd Brüsselis olla üllatus. Vana Maailma vastasseisu muu maailmaga näitab aga ELi sisekokkuleppe see osa, mis näeb ette nn süsinikutollide kasutamise. See hakkab kehtima tsemenditööstusele, terase, alumiiniumi ja väetiste ning elektrienergia tootmisele. Imporditud kaubalt tuleb hakata maksma sama CO2-tasu, mis kehtib ELis tegutsevate ettevõtete puhul.

Selge see, et idee heaolu lõpmatust kasvust, mis põhineb ammenduvate ja saastavate ressursside kasutamisel, ei saa olla jätkusuutlik. Sellega tulebki arvestada. Kuid milliseks kujuneb tegelikkuses ELi võime keeta globaalse katla ühes servas paremat suppi kui see, mis valmib teistes servades – näiteks Hiina söekaevandustes? Vastus sellele küsimusele on üpris segane.

Aga küsimusi on veel. Kui kaugele saab energiasektoris minna administratiivse vahelesegamisega turumajanduse reeglitesse, mida ju Euroopa ise on maailmale õpetanud? Kui kalliks see eurooplastele läheb? Ja kas see toob kiirelt kaasa oodatud ülemineku säästvale tehnoloogiale?

Mõne aja eest nägime, et saastekvoodisüsteem pole kaitstud spekuleerimise eest ning võib vallandada ootamatu hinnatõusu. Nüüd lubatakse senisest paremat CO2-kaubandussüsteemi, kuid see pole kuigi veenev.

ELi võimutriaadi (komisjon, parlament ja nõukogu) kava tekitab ka küsimuse, kuivõrd on selle sisu meil ja Euroopa kodanike tasandil laiemalt läbi arutatud.

Mille üle mõelda ja kas üldse peab ise otsustama...

[kunn24]

Varsti hakkavad planeeti Maa päästma ka autokütuse ostjad (tasuline lugu, vastavad väited loo lõpus). Ka laevad üle 5000 brutotonni ja maagaas ning kütteõli saavad laksu selga.
https://www.ohtuleht.ee/1076674/rohepoo ... -co-saaste

[xxx111]

Varsti hakkavad planeeti Maa päästma ka autokütuse ostjad (tasuline lugu, vastavad väited loo lõpus). Ka laevad üle 5000 brutotonni ja maagaas ning kütteõli saavad laksu selga.
https://www.ohtuleht.ee/1076674/rohepoo ... -co-saaste

Analoogne lugu oli mõni päev tagasi veel kuskil - praegu ei tule meelde
Minul tekitab see mitmeid küsimusi - sh üks selline:

Miks tuule ja PV tootjad ei pea maksus osalema - põhjendus on lihtne - ilma juhitava võimsuseta ei saaks eksisteerida...

[kunn24]

Tegelikult gaasi (täpsemalt: metaani) ei peaks maksustama, kui ära põletatakse, sest metaani GWP on 28 võrreldes CO2-ga, mis on 1.
Täiendus. Metaani põletajatele tuleks tegelikult peale maksta, kui reaalselt tahetakse kasvuhoonegaasi piirata.

[xxx111]

Minu eelmise artikli viitega sobib ka see...

https://www.err.ee/1608826297/erakonnad ... keptilised

[kunn24]

Siia sobib tegelikult ka see https://epl.delfi.ee/artikkel/120117084 ... osaadikuid
Mis näitab, et paljuski sünnivad/ sündisid otsused Europarlamendis üle liigutatavate "sidrunite" (vene: lemon ehk miljoni tähenduses). Edasi tekib küsimus: kelle sidrunid need on?

[r x]

Kui juba artikleid jagatakse:
https://novaator.err.ee/1608827284/osoo ... endamiseks

[val]

.... Mille üle mõelda ja kas üldse peab ise otsustama...

Tundub, et targemad on otsustanud ja Eesti sealhulgas, et CO2 vähendamiseks on mõistlik kasutada turumajandust. Sa xxx111 "turumajanduse täieliku pooldajana" (sinu tsitaat) kindlasti tead, et puhtal õhul on hind, mida ükski tootja täna vabatahtlikult sisendhinda ei arvesta. Avalik võim on võtnud avaliku hüve (puhas õhk) oma asjaks nii nagu see peabki olema ja paneb puhtale õhule hinna. Turumajanduse reeglite kohaselt hakkab see hind mõjutama tarbimist, mis liigub üle väiksema CO2 heitega tootmisele. Lihte ja loogiline turumajandus.

Ma ei usu, et PMis puuduvad majanduse haridusega inimesed, kes sellest aru ei saa. Pigem aetakse teadlikult häma, mida näitab ka see jutt, et Hiina ikka ei tee. Trebla siin selgitas, et asi on just vastupidi.

Pigem on vaja tegeleda sellega, et kõige vaesem osa inimestest puhtama õhuga elule ülemineku käigus vaesemaks ei jääks. Sellest tuleks kindlasti kirjutada, et kas täna pakutud lahendused on piisavad jms.

[kunn24]

GWP-sid vaadates pole CO2 kõige suurem probleem. Isegi H2O kui vesiniku põlemissaadus on probleem (H2O auruna on 1 karmimaid kasvuhoonegaase).
Nii, et kas lp oponent soovib vaid jutustada CO2 üle või üldiselt Maad päästa?
Muideks, lahkunud E. Lippmaa väitis, et tuulikud aeglustavad Maa pöörlemist.

[xxx111]

...targemad on otsustanud...

Selle "targemad" sean ma kahtluse alla...

Ja see "puhta õhu hind" - täiesti OK - sealjuures tuleb maksustada KÕIK (sh taastuva tootjad kui ei oma vajalikul määral salvestust)

Ja seda võiks ka arvestada:

ELi võimutriaadi (komisjon, parlament ja nõukogu) kava tekitab ka küsimuse, kuivõrd on selle sisu meil ja Euroopa kodanike tasandil laiemalt läbi arutatud.

Ja kui enamusele OK siis andke minna...

[val]

GWP-sid vaadates pole CO2 kõige suurem probleem. Isegi H2O kui vesiniku põlemissaadus on probleem...

Kas räägime ikka inimtegevuse mõjust?
Google tõlge: “Enamasti ei saa veeauru lisandumist atmosfääri seostada otseselt inimtegevusega.
Teaduslikud tõendid näitavad aga, et inimtegevusest tingitud CO2 ja muude kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjustatud soojenemine suurendab veeauru hulka õhus, suurendades aurustumiskiirust.“
https://www.caro.ie/knowledge-hub/gener ... ouse-gases

[val]

... Mis näitab, et paljuski sünnivad/ sündisid otsused Europarlamendis üle liigutatavate "sidrunite" (vene: lemon ehk miljoni tähenduses). Edasi tekib küsimus: kelle sidrunid need on?

Kelle sidrunid need võiks olla kunn24, kes saab fossiilskütustest kõige suuremat kasu?

[xxx111]

... Mis näitab, et paljuski sünnivad/ sündisid otsused Europarlamendis üle liigutatavate "sidrunite" (vene: lemon ehk miljoni tähenduses). Edasi tekib küsimus: kelle sidrunid need on?

Kelle sidrunid need võiks olla kunn24, kes saab fossiilskütustest kõige suuremat kasu?

Kuidas nüüd seda mõista?
Otsused on ju EL-s "rohelised"...(küsimata kodanikelt - nagu eelpool viidatud)

[val]

... Kuidas nüüd seda mõista?...

Täpselt minu küsimus, kuidas sa seda mõistad?
Kas oskad ka analüüsida ja argumenteerida või lihtsalt "sead kahtluse alla"?

[kunn24]

Näiteks CO2 kvooti saab ju müüa see, kellele see on eraldatud, aga vaja pole. Viid 1 sidruni, saad 10 eest kvooti jne.
Sidrunite liigutamine oli ju fakt, millega haledalt põruti, seda ei saa eitada. Mis eesmärgil neid liigutati, eks seda ka puuritakse. Kuid kõige olulisem on siin juba ära laksatud, et ainult siniste silmade ja toredate ideede eest see EU valitsemine ei toimunud.
Teine fakt, millega juba varem põruti, et paljud EU valitsuste liikmed oli Vene mõjuagendid ja palgal. Samuti Vene gaasi külge sidumine oli ka korruptiivse maiguga.

[xxx111]

... Kuidas nüüd seda mõista?...

Täpselt minu küsimus, kuidas sa seda mõistad?
Kas oskad ka analüüsida ja argumenteerida või lihtsalt "sead kahtluse alla"?

Kindlalt midagi väita ei saa kuna tõendid puuduvad
Aga kuna järjest "rohelisemaks" läheb siis "võiks justkui arvata" kelle huvides...
Ma ei räägi konkreetsest artiklist vaid üldisemalt

[val]

... Teine fakt, millega juba varem põruti, et paljud EU valitsuste liikmed oli Vene mõjuagendid ja palgal. Samuti Vene gaasi külge sidumine oli ka korruptiivse maiguga.

Tundub tõesti, et kõige suuremat kasu saab rohepöörde vastu võitlemisest meie sõbralik naaberriik. Selge ka miks: nt aprillis andsid nafta- ja gaasitulud 63% Venemaa kogutuludest.

Rohepööre oleks Venemaa jaoks päris suur probleem.
Tundub, et õnneks ei lähe venkude plaan korda ja rohepööret tehakse edasi. Kindlasti see neile ei meeldi, sest vähendab Euroopa sõltuvusest vene nafta ja gaasist ja vähendab nende tulusid.

[kunn24]

Gaasiga (CH4) on ka see teema, kui ta juba on Maa seest valla lastud (augud puuritud), siis ta tuleb ära tarbida (eespool manitud tema GWP 28). Arvestatakse, et töösturevolutsiooni eelsega võrreldes on atmosfääris metaani juba ligi 150% rohkem. Ehk pilk tuleks panna sinna suunda, mitte ainult tiksuda CO2 otsas. Selles mõttes jääb arusaamtuks vantide rahulejätmine ja rohepöörde edasipööramine. Juba ainuüksi NS torujuhtmete õhkulaskmisega sügati kukalt, kui palju kasvuhoonegaasi lendu läks.

[Urmas]

Arvestatakse, et töösturevolutsiooni eelsega võrreldes on atmosfääris metaani juba ligi 150% rohkem. Ehk pilk tuleks panna sinna suunda, mitte ainult tiksuda CO2 otsas.

Kahtlustan, et see number on saadud mingite oletuslike arvutuste tulemusena, sest enne tööstusrevolutsiooni atmosfääri koostise kohta vist täpsed andmed puuduvad. Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi), kes pani paika keemiliste elementide tabeli, sündis nagu peale tööstusrevolutsiooni.
Mõned nopped wikipeediast.

- Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, Päikese aktiivsusest inimmõjuni.
- Mauna Loa observatooriumis tehtud mõõtmised näitavad süsinikdioksiidi sisalduse pidevat kasvu atmosfääris. Lisaks inimtegevusele mõjutavad süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris ka muud tegurid.
- Maa ja selle kliima on oma rütmikas tekkinud ja muutunud koos Päikesesüsteemi tekke, kujunemise ja arenguga. Peamine osa selles on olnud Päikesel. Esmalt sõltub Päikeselt saadav energia hulk ja selle tsüklika Maa orbiidi erinevatest parameetritest. Teisalt on Päikese aktiivsuse dünaamika mõjutatud raskemate ja lähimate planeetide gravitatsioonilistest ja magnetilistest valdavalt tsüklilistest mõjudest. Viimase 150 aasta järjepidev ilmastiku jälgimine on võimaldanud tuvastada selles peegelduvat Päikesele enam mõjuvate planeetide ühisrütmika ilminguid. Suur osa Maa kliimas on Kuul ja selle orbiidi kuju muutustega seotud erinevate pikkustega mõjudel. Selle nodaalsed mõjud atmosfäärile ja ookeanidele põhjustavad ka silmaga nähtavaid ja folklooris peegelduvaid ilminguid. Samas on tal oluline osa atmosfääri ja veeringluse kujundamisel. Tuulte ja veeringluse osa ilmneb ka Maa temperatuuri stabiliseerivates pilvedes. Päikese, planeetide ja Kuu mõjudest oletatavasti põhjustatud kliimamuutused on valdavalt tsüklilised ja paljud neist on tuvastatud kliimatsüklitena.
- Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ja pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu mandrid triivivad pidevalt. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo on teatavasti tunduvalt väiksem kui maismaal. See tähendab, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine ja muutused liustike pindalas.
- Oluliseks kliimat mõjutavaks teguriks on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused.
- Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15 °C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu −17 °C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt.
- Atmosfääri aerosoolide mõju kliimale on väga vastuoluline. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete, kõrbetormide ja inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide sisaldusest tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn tuumatalve efekt. Samas on teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel.

Eesmärk on muidugi õilis, et rohepööre veel kiiremini liikuma saada ja hoida globaalne soojenemine Pariisi kliimaleppe alusel 1,5 kraadi piires.

Aga mida teevad rohelised, "nossovid" ja bürokraadid siis kui oma eemärki ei saavutata ja Päike ning sellega seoses planeet Maa toimetavad omasoodu ja saadavad eelnimetatute eesmärgid pikalt? need eelnimetatud meenutavad eelmisest sajandist NSVL teadlasi, kes tahtsid siberi jõed teistpidi voolama panna.

[val]

Midagi vist tehakse ka metaani osas.
https://www.err.ee/1608390026/ule-80-ri ... -protsenti