Kõige soodsam kütteliik eramajale

[Küülaline]

graafiline leht, mis soetati kroonide ajal vist 30 eeku eest ...ja pakutakse 200€-600€ ... hind soetuskulutusi arvestades ca 2€

Sa Urmas armastad küll targutada, aga tundud muidu mõistlik mees olevat. Ära nüüd selle hinnajoru ajamisega päris absurdi ka lange.
Tegelikult hakkas puude omahinna teema sellega pihta, et sul soovitati oma töö ka rahasse arvestada. Selle mittearvestamise ideest võib isegi aru saada, kui võtta metsas rassimist jõusaalina, mille eest mõned mehed peale maksavad, aga sina saad lisaks veel "tasuta" küttepuud.
Odavalt ostetud ja ajas kallineva kunsti hinnad on ikka hoopis teine valdkond, siia ei saa jõusaali ja omahinna teemat kuidagi sisse tuua.

[Urmas]

Sa Urmas armastad küll targutada, aga tundud muidu mõistlik mees olevat. Ära nüüd selle hinnajoru ajamisega päris absurdi ka lange.

Olgu, läksin peegli ette, tegin endale psühhoanalüüsi ja jõudsin järeldusele, et olen vist liiga palju lugenud ja vaadanud poliitikute sõnavõtte, et targutama kipun.
Kas meie ÕVSP elektrikütte hind(11 senti kilovatttund koos saba ja sarvedega) on praegusel ajahetkel turuhind?
Kui kodune direktor suudab valmistada äravahetamiseni sarnase maitsega õhtusöögi 5* restorani peakoka pearoa, kuid Maximast ostetud komponentidest, siis mis hinnaga te seda toitu suhu ajate? Kas Maximast ostetud komponentide + kulutused(elekter ja vesi) omahinnaga või 5* restorani menüüs oleva roa hinnaga?

[val]

Küttekulu m2 kohta tõusis >2x? Miks?

Temp ma arvan. 19/20 talve kohta kirjutatakse: "Rekordiliselt soe ...Talve keskmine õhutemperatuur oli +2,5 °C (norm -3,3 °C). Alates talvest 1961/62 ei ole varem nii sooja talve esinenud." https://www.ilmateenistus.ee/kliima/aastakokkuvotted/ Mina ei taipa kuidas valaskalakesel vastupidine olukord?
Täpsustan, et kwh*m2 numbrid on aasta kuukeskmised.

150m2, otseelekter kütte ja sooja vee jaoks, muud asjad samad.

Hooned on võrreldavad, m2, soojapidavus ja küttevõimsus. Kui ainult kütet arvestada, siis maakütte lihttasuvus eri hindade juures on tabelist näha. Kui lisada ka tarbevee soojendamine, siis tasuvusaeg väheneb.

Arvestades msp elueaks 20a hakkaks mina sinu alemel msp peale mõtlema, aga eks oleneb sellest, kui hästi sul el min hindasid püüda õnnestub. Miskipärast arvan, et akupaaki lisamata sa neid püüda ei suuda, sest salvestamine ei toimi nii nagu sa seda selgitasid. Soojusülekanne betooni võtab aega, aga sul on vaja kiiresti 1-2h jooksul salvestada. Lühiajaliselt väikese soojusvajadusega võib isegi toimida, aga külmaga .... katseta ära ja anna teada.

[Ac457765]

Ja selle aasta oktoober oli umbes nagu eelmise aasta september.

[Hiid]

sooja vett vaja ka ju saada.
MSP seda teeb ÕSP mitte.
Kui lugeda kokku el.boileriga kulutatud raha, siis MSP kasuks kõvasti.

[aero]

Kui kodune direktor suudab valmistada äravahetamiseni sarnase maitsega õhtusöögi 5* restorani peakoka pearoa, kuid Maximast ostetud komponentidest, siis mis hinnaga te seda toitu suhu ajate? Kas Maximast ostetud komponentide + kulutused(elekter ja vesi) omahinnaga või 5* restorani menüüs oleva roa hinnaga?

Ma teen vahet tootmise omahinnal ja turuväärtusel. Mõlemal oma funktsioon. Pangast laenu küsides neid ei huvita viimistlusmaterjalide ostuhind ja kas maaler sai palka v mitte. Neid huvitab tagatise turuväärtus.

[Prill]

Lisaks põrandabetooni salvestamisel inertsus võib tekitada mugavusprobleeme, eriti kevadel kus ööd on külmad aga päeval suudab päike läbi akende toad soojaks kütta. Kui öösel on põrandabetoon üles köetud ei saa seda soojust seal kinni hoida ja päeval kisub elamises palavaks, kui põrand + päike tuba kütavad.
Ja see päikese teema võib hakata tuntavat mõju avaldama juba märtsis.

Igaljuhul tasuks akumuleerimine lahendada akupaagiga, kuhu salvestatud soojust saab palju paindlikumalt kasutada.
Samuti mõned põranda ja seinakütte lahendused, kus toru ei ole betoonis/kipsis vaid niisama konstruktsioonis looklemas, rõhuvad oma reklaamis just inertsi puudumisele, kus ruumi temperatuuri juhtimine on palju tundlikum-kiirem, sest puudub kivimassi inerts, kuhu salvestunud soojust ei saa pidama ka siis kui seda parasjagu vaja ei ole.

[valaskalakene]

Lisaks põrandabetooni salvestamisel inertsus võib tekitada mugavusprobleeme, eriti kevadel kus ööd on külmad aga päeval suudab päike läbi akende toad soojaks kütta. Kui öösel on põrandabetoon üles köetud ei saa seda soojust seal kinni hoida ja päeval kisub elamises palavaks, kui põrand + päike tuba kütavad.
Ja see päikese teema võib hakata tuntavat mõju avaldama juba märtsis.

Soojustatud majas on põrandas ringleva vee ja toatemperatuuri vahe alla 2 kraadi. Põrandapinna (=küttekeha) ja toatemperatuuri vahe veel väiksem, arvestame 1 kraad.
Nüüd, kui päike toa 1 kraadi võrra soojemaks kütab, siis kui palju soojust põrandast tuppa liigub?

Päike otseselt ei puutu kütmisesse ja kütteliikide võrdlusesse aga elementaarne on, et räästad (või muu konstruktsioon akna kohal) on sellise laiusega, et madal talvepäike paistab aknast sisse aga vähe kõrgem suvepäike enam mitte.

[Kalvis]

Eriti kevadel annab see aknast päikese tuppatulek kenasti tunda - kütab päris mehiselt.

[valaskalakene]

Täpsustan, et kwh*m2 numbrid on aasta kuukeskmised.

siis ikka kWh/m2(kuus)?

Arvestades msp elueaks 20a hakkaks mina sinu alemel msp peale mõtlema,

Miks küll? Võtame kasvõi needsamad eelmise aasta numbrid siit. Pumba hind 10K ja aastane sääst 1000.-. Oletame lihtsalt, et kogu sinu elektrisääst võrreldes minuga tuli pumbast.
Mis paneb sind selliste numbrite puhul msp peale mõtlema? (ja mis mõtted need on? )

... salvestamine ei toimi nii nagu sa seda selgitasid.

Kuidas see siis toimub? Millest ma aru ei saa? Mis mul valest läks?

[val]

siis ikka kWh/m2(kuus)?

kWh/m2 võimaldab numbreid võrrelda hoone suurusest sõltumatult. Ei pea kasutama.

Miks küll? Võtame kasvõi needsamad eelmise aasta numbrid siit. Pumba hind 10K ja aastane sääst 1000.-. Oletame lihtsalt, et kogu sinu elektrisääst võrreldes minuga tuli pumbast. Mis paneb sind selliste numbrite puhul msp peale mõtlema? (ja mis mõtted need on? )

Kas teed nalja või tõesti ei oska lihttasuvusaega kalkuleerida (tabelit lugeda)? Iga-aastane 1000 € sääst (tabelis 1090 €) tähendab, et 9,2 aasta pärast on 10000 € investeering end tasa teeninud. Samal ajal "toodab" msp veel 10,8 aastat edasi (eluiga 20a). Tegelikkuses, kui liidad ka sooja vee pealt saadud säästu väheneb tasuvusaeg veelgi (pakun ca 2-3a), st seda kiiremini tasub msp investeering end ära. Lisaks (veel rohkem reaalsuse lähedaselt) on sul vaja el min hindade püüdmiseks investeerida akupaaki (nt 3000€) ja msp muutuv veel kiiremini tasuvamaks. Tee kalkulatsioon, mis neid aspekte arvestab ja vt mis tasuvusajaks saad.

Hetkel on su el min hinna püüdmine vaid hüpotees. Esmalt sa ei tea (pole välja toodud), millist min hinda kavatsed püüda (lõpphind koos kõigega, võrgutasu, km ...)? Esimeses postituses toodud 60 € MWh pole võimalik ma arvan? Teiseks vajab su plaan investeeringut ja tasuvus oleneb sellest, mis tuleb lõplik hinnavahe ehk kui hästi sul püüdmine õnnestub. Kuna kaks peamist küsimust on sul lahtised, siis pole päris kindlasti võimalik väita, et "Kõige soodsam kütteliik eramajale on jätkuvalt elekter!" ...õigemini on, aga ma arvan, et maasoojuspumba kaudu tarbituna

Kuidas see siis toimub? Millest ma aru ei saa? Mis mul valest läks?

Lihtsamalt ma seda selgitada ei oska kui juba varem välja tõin: "Soojusülekanne betooni võtab aega, aga sul on vaja kiiresti 1-2h jooksul salvestada." See on vaid minu arvamus, aga sul on võimalik katseliselt (või arvutuslikult) näidata, et eksin. Lisaks vt Prill selgitust selle kohta, et kiiresti suures koguses (kui see peaks võimalik olema) energia betooni salvestamine tekitab temp kõikumisest tulenevad mugavusprobleemid.

[Coolhouse]

Minul on ka sarnane betoonpõranda kütmine kuid soojuspumbaga. Praegusel ajal on kütmine menüüst lubatud 00..06 hommikul. Vahepeal kütab soojuspump ka tarbevee 200l. Lisaks on veel toatemp piirang 24C kuna ei taha palavas magada. Köetav pind on ca 100 m2. soojuspump 9 KW. Maja nii hea ei ole et 7 MWh aastas.
Küttesüsteemis paake praegu ei ole.
Kuid ilm on praegu soe ca 7C ja talvel küll nii kütta ei saa.

[trebla]

Toon sisse veel ühe küttevariandi - Tulikivi ahi elektriküttekehadega.
Võimaldab oma aias tekkivat tuulemurdu kasulikult ära kasutada ja samal ajal ka null-ja negatiivse hinnaga börsitundidest kasu lõigata. Selline näiteks:
https://www.saimaantakkakeskus.fi/tuote/tlu2490-91/
Elektrikütet saab pikemal äraolekul kaugelt juhtida.

Soetushinna peab kõrvale jätma, sest tegu on muuhulgas disainielemendiga,...
Aga mis selliste asjade eluiga on?
(Eesti müügimees igatahes ütles, et meil tellitakse elektriküttekehadega ahje küll)

[valaskalakene]

kWh/m2 võimaldab numbreid võrrelda hoone suurusest sõltumatult. Ei pea kasutama.

Arusaadav. Lihtsalt sul oli alguses kwh*m2.

Kas teed nalja või tõesti ei oska lihttasuvusaega kalkuleerida (tabelit lugeda)? Iga-aastane 1000 € sääst (tabelis 1090 €) tähendab, et 9,2 aasta pärast on 10000 € investeering end tasa teeninud. Samal ajal "toodab" msp veel 10,8 aastat edasi (eluiga 20a).

Teiste sõnadega, investeerides täna 10 000, oled sa homme miinuses 10 000-ga,
homme aasta pärast -9000
homme kahe aasta pärast -8000
...
homme kümne aasta pärast oled oma raha tagasi saanud (ehk nullis tagasi) ja lisaks on sul 50% amortiseerunud (minu arvates on see VÄGA/liiga optimistlik vaade, aga OK) pump. Raha on olnud käibest väljas ja risk, et pump ei tööta ka kümmet aastat + hoolduskulud sealjuures. Siiani on PARIM stsenaarium, et TULU investeeringust ja seega ka tasuvus on 0.

homme 11 aasta pärast oled saanud tulu 1000.-, see on siis 11 aasta peale jagatuna 0,9% p.a. (aastas)
homme 12 aasta pärast oled saanud tulu 2000.-, => 1,6% p.a
...
homme 20 aasta pärast oled saanud tulu 10 000.-, => 5% per annum.

Ideaalsel juhul, hoolduskulusid arvestamata oled sa tekitanud endale 5%-se aastatootlusega VÄGA suure riskiga (võimalus kompressori tuksi minekuks 20 aasta jooksul) investeeringu.
See jääb päris kindlasti alla inflatsioonile paar (ajalooliselt) kuni mitu (täna) korda
Mind sellised investeeringud ei tõmba.

Investeeringu tasuvuse arvutamist Eestis väga vist ei õpetata jah, ka kiire netiotsing midagi mõistlikku ei andnud. Loomulikult ei pea nii pikka arutluskäiku läbi tegema aga olgu see siinkohal asja ilmsestamiseks.
[/quote]

Tegelikkuses, kui liidad ka sooja vee pealt saadud säästu väheneb tasuvusaeg veelgi (pakun ca 2-3a), st seda kiiremini tasub msp investeering end ära.

Soe vesi oli juba arvestuses sees ju! Me võtsime kogu minu elektrikulu kogu sinu elektrikulu vastu. Sooja vett tegime ju mõlemad?

Lisaks (veel rohkem reaalsuse lähedaselt) on sul vaja el min hindade püüdmiseks investeerida akupaaki (nt 3000€) ja msp muutuv veel kiiremini tasuvamaks. Tee kalkulatsioon, mis neid aspekte arvestab ja vt mis tasuvusajaks saad.

Eeeeee. Ma ju kirjutasin, et eelmisel aastal hindasid ei püüdnud, kütsin tuimalt temperatuuri järgi, seega kasutasin pigem keskmisest kallimat elektrit.
Põhjahinda hakkasin püüdma sooja veega sellest kevadest ja küttega eelmisest kuust - selle kütteperioodi algusest.

Lihtsamalt ma seda selgitada ei oska kui juba varem välja tõin: "Soojusülekanne betooni võtab aega, aga sul on vaja kiiresti 1-2h jooksul salvestada." See on vaid minu arvamus, aga sul on võimalik katseliselt (või arvutuslikult) näidata, et eksin. Lisaks vt Prill selgitust selle kohta, et kiiresti suures koguses (kui see peaks võimalik olema) energia betooni salvestamine tekitab temp kõikumisest tulenevad mugavusprobleemid.

No aga see on ju katseliselt näidatud. Ma kuu aega kütan keskmiselt vähem, kui tunni ööpäevas, soojus kandub betooni üle kenasti ja kiiresti, mingeid tuntavaid temperatuuri kõikumisi ei ole. Olen proovinud ka nädala jagu korraga kütta, siis tekib jah (eelmise kuu ilmade juures) selline paari-kolme kraadine kõikumine. See on tuntav aga mitte ebameeldiv. Aga nii palju pole vaja vahet pidada.
Üle päeva täitsa OK.
Niikuinii on minu jaoks siin praegu piir ees, sest saadaolev tarkvara ei võimalda täpsemalt, kui tunni kaupa kütta...

[val]

Soe vesi oli juba arvestuses sees ju! Me võtsime kogu minu elektrikulu kogu sinu elektrikulu vastu. Sooja vett tegime ju mõlemad?

Võtsin sinu allviidatud postitusest 20 ja 21.a kütte MWh keskmise, st ei võtnud kogu el kulu? Kas see 7 on ikkagi küte+soe vesi kokku? Eraldi küs on kuidas sul 21.a küttele vähem kulus arvestades oluliselt külmemat talve?

Eraldi mõõtjaid soojal veel ja küttel pole aga hinnanguliselt küttele (lahutades mitte köetavate kuude elektri koguse köetavate kuude omadest keskmiselt).
2020 küte 7 825 kWh
2021 küte 6 831 kWh

...Põhjahinda hakkasin püüdma sooja veega sellest kevadest ja küttega eelmisest kuust - selle kütteperioodi algusest. .... No aga see on ju katseliselt näidatud. Ma kuu aega kütan keskmiselt vähem, kui tunni ööpäevas, soojus kandub betooni üle kenasti ja kiiresti, mingeid tuntavaid temperatuuri kõikumisi ei ole. Olen proovinud ka nädala jagu korraga kütta, siis tekib jah (eelmise kuu ilmade juures) selline paari-kolme kraadine kõikumine. See on tuntav aga mitte ebameeldiv. Aga nii palju pole vaja vahet pidada....

Ühe kuu põhjal võib olla natuke vara järeldusi teha. Tundub, et Coolhous-el pikem kogemus ja ta ütleb, et "talvel küll nii kütta ei saa."

Kui suur/väikest el min hinda (lõpptarbija hind koos kõikide maksude jms-ga) sa täpsemalt ikkagi püüda kavatsed? Tahad väita, et saad kätte 60 € MWh?

[trebla]

Minul kõigub ainuüksi Elektrilevi osa elektriarvest viimase 12 kuu keskmine 5.22 ja 5.76 sendi vahel kWh-st. Igakuised miinimumid on suure tarbimisega kuudel olnud vähimad 3.32 mullu detsembris tänu riigiabile. Enne seda alla 5.30 sendi pole läinud..

[aero]

Küttekulu m2 kohta tõusis >2x? Miks?

Temp ma arvan. 19/20 talve kohta kirjutatakse: "Rekordiliselt soe ...Talve keskmine õhutemperatuur oli +2,5 °C (norm -3,3 °C). Alates talvest 1961/62 ei ole varem nii sooja talve esinenud." https://www.ilmateenistus.ee/kliima/aastakokkuvotted/ Mina ei taipa kuidas valaskalakesel vastupidine olukord?
Täpsustan, et kwh*m2 numbrid on aasta kuukeskmised.

Mul ~200 m2 kütta (msp). 2020.->2021. (kogu) küttekulu tõusis minul 13,5%. Sinu küttekulu tõus >2x tundub mulle endiselt müstiliselt palju.

Lisaks põrandabetooni salvestamisel inertsus võib tekitada mugavusprobleeme, eriti kevadel kus ööd on külmad aga päeval suudab päike läbi akende toad soojaks kütta. Kui öösel on põrandabetoon üles köetud ei saa seda soojust seal kinni hoida ja päeval kisub elamises palavaks, kui põrand + päike tuba kütavad.
Ja see päikese teema võib hakata tuntavat mõju avaldama juba märtsis.

Minu praktikas on loogika sarnane aga tulemus pigem vastupidi . Mul maast-laeni aknad lõunasse, vähemalt kuni mai lõpuni ei ole küll mingitki ohtu, et liiga palavaks kisuks. Päeval soojendab päike põrandat, seega öösel kulub küttele vähem raha . Probleemi pole, sest ööd on jahedad. Palavus teeb liiga juulis-augustis, ca 2-3 nädalat aastas. Siis on ööd ka juba soojad, ei jõua maha jahtuda.

[val]

...Boileri või pesumasina küttekeha sisselülitumisel saab prioriteedirelee salvestuva kütte vajaliku faasi välja lülitada. ....Olulise säästu annab pidevate tarvitite ajastamine.

Mis siis võiks sellise 45 kW koguvõimsusega süsteemi peakaitse olla arvestades prioriteedireleesid jms tarka juhtimist ja kui palju selline kilpi lisatav tarkus võiks lisaks maksta võrreldes tavakilbiga?

[val]

Mul ~200 m2 kütta (msp). 2020.->2021. (kogu) küttekulu tõusis minul 13,5%. Sinu küttekulu tõus >2x tundub mulle endiselt müstiliselt palju.

Tänan tähele panemast, käsitsi arvutades tegin kusagil vea. Kontrollisin üle ja lisaks välistemp vahele oli osa ruume 18-19 kraadi peal. Sellest väheke suurem vahe kui sul. Vaid kütte korrektsed numbrid:
20 aasta kokku: 1964 kWh
21 aasta kokku: 2380 kWh

[ping]

...Boileri või pesumasina küttekeha sisselülitumisel saab prioriteedirelee salvestuva kütte vajaliku faasi välja lülitada. ....Olulise säästu annab pidevate tarvitite ajastamine.

Mis siis võiks sellise 45 kW koguvõimsusega süsteemi peakaitse olla arvestades prioriteedireleesid jms tarka juhtimist ja kui palju selline kilpi lisatav tarkus võiks lisaks maksta võrreldes tavakilbiga?

Prioriteedireleed/voolureleed saab valida vastavalt kas fikseeritud voolule lülituma või reguleeritevad.
1F = ca 24eur.
https://www.sakt.ee/et/1207-kontrollrel ... voolurelee
https://pood.esvika.ee/Catalog/Search?p ... rollirelee

Reguleeritavad on kallimad.
Ise kasutan ELKO PRI-52, kus ei pea mõõdetavat vooluahelat katkestama ja saab juhtme pista läbi voolutrahfo ning lülituslävi (0,5-25A) ja viide on reguleeritavad aga nende hind on paari aastaga tõusnud.
https://www.google.com/search?q=elko+pr ... 17&dpr=1.5

[trebla]

https://www.pv-magazine.com/2022/11/09/ ... alization/
Suvesoojuse talveks salvestamine on lahendatud.... ja ka autokütuse mured...
..tuleb vist Toyota Mirai ära tellida.. tarneajad on praegu pikad

[Walter2]

Üks kahtlane lause artiklist: “Hydrogen can be stored indefinitely in compressed form.''- no ikka ei saa ja kui proovitakse siis on see väga kallis. Ning mis saab siis kui välk näiteks majakatusesse sisse lööb?
Vesiniku tootmist ja käitlemist eramajapidamises ilmselt me niipea ei näe sest ohud on liiga kõrged.

[Kalvis]

Vesinikul räägiti juba 30 aastat tagasi, et kohe lahendatakse. Pole midagi lahendatud, probleem on fundamentaalne ja häid lahendusi pole tänaseni. Saab salvestada väikeses mahus mis ei rahulda midagi. Ja tootmine otse elektriga on ikka liiga kallis.

[val]

...Prioriteedireleed/voolureleed saab valida vastavalt kas fikseeritud voolule lülituma või reguleeritevad. 1F = ca 24eur. ...

Kas nii odav ongi, et tavakilp +24€ või saaks kuidagi üldistada, et tavakilp +200€ v +300€ vms? Ja mis ikkagi peakaitse suurus võiks olla 45kW+voolureleed korral, siis saaks ka liitumise investeeringut arvestada. Ühesõnaga, kui tahaks teha vähe täpsemaid arvutusi, siis ei ole selleks piisavalt algandmeid.

Järgmine puuduv teave on püütav el min hind (lõpptarbija hind koos kõikide maksude jms-ga)? Õigemini on oluline el hinna vahe. Kas valaskalakese väidetav 60 € MWh on tõesti reaalne või mis nr oleks reaalsem kuukeskmine või aastakeskmine 1-2h tunni kaupa püütav min el hind?

Kui eelnev on teada, el+akupaak (valaskalakese idee, et saab ka ilma akupaagita, ei toimi külmal talvel) süsteem toimib ja püüab el min hinda, siis saab seda võrrelda sama süsteemi külge ühendatava muu kütteseadmega nagu nt mps või õsp. Lihttasuvus (jättes inflatsiooni, amordi, tulevikuväärtuse jms kõrvale) on funktsioon el hinnavahest ja eri süsteemide alginvesteeringute hinnavahest etteantud perioodil.

[ping]

...Prioriteedireleed/voolureleed saab valida vastavalt kas fikseeritud voolule lülituma või reguleeritevad. 1F = ca 24eur. ...

Kas nii odav ongi, et tavakilp +24€ või saaks kuidagi üldistada, et tavakilp +200€ v +300€ vms? Ja mis ikkagi peakaitse suurus võiks olla 45kW+voolureleed korral, siis saaks ka liitumise investeeringut arvestada. Ühesõnaga, kui tahaks teha vähe täpsemaid arvutusi, siis ei ole selleks piisavalt algandmeid. ...

Prioriteedireleede hinnad on näha ju lisatud lingil ja kindlasti on nad nõus ka kallimalt müüma, kui ilusti küsida.

Boileri termostaati või laetulelülitist ei sõltu peakaitse suurus mitte kuidagi, sest need on ainult lülitid.

Liitumise maksumuse arvutamiseks peab lähtuma ikka oma tarbimisvajadusest, mite lülitist mis juhib tarbijaid.