Ehitusfoorum

Majas 18 C ???

Minu okt kulu kokku oli 1429 kwh ja arve 1869 krooni. Mul lisaks põrandale kütab pump II.k radikaid ka. Ei oska öelda, palju sellest puhtalt küttele läks. Lisaelektrit igatahes ei vajanud.
Nov kulu selgub peale homset.
Hetkel ei saa sisse-välja temperatuure vaadata, pole pumba lähedal.

yello kirjutas:tere,

majas kõetavat pinda 200 m2. Kasutan teist kuud buderus logatherm 9kw pumpa. Seinad aeroc ecotherm 300, katus eps 300 mm. Maakollektori pikkus 580 m.

Siiamaani olen saanud kuludeks (majas 18C):
okt - elektrit kasutas pump 900 eek eest - pump töötas 250h, lisaelektrit kasutas 7h. maakollektorisse läks vesi ca 0 kuni 4 C ja tuli 4 kuni 7C tagasi. Põrandasse vesi vastavalt 17/22 C

Nov - elektrit kasutas pump 1500 eek eest - pump töötas 400h, lisaelektrit kasutas 10h. maakollektorisse läks külmakandja ca 0 kuni -2 C ja tuli 1 kuni 3 C tagasi. Põrandasse vesi vastavalt 19/24 C.

keegi, kes kasutab ka maasoojuspumpa, võis kirjutada andmeid, mis temperatuuriha tal praegusel hetkel maakollektorisse ja tagasi sealt külamakandja tuleb. See huvitaks

esimene kuu peaaegu köetud pumbaks nibe 1145-15 (15kw)
4-25 november elektri kogukulu 538 kWh (arve ~800eek)
maast sisse täna hommikul oli +2 ja välja 0 (860m kontuur kokku)
200m2 palkmaja ehitusjärgus, katuses soojustuseks 250-300mm kivivill, majas umbes 18 c (boilerit ei küta)
kütab ainult 1 korruse põrandaküte betoonis, vahelagi pooleli ja suht avatud veel.
ca 5-6 korral olen ahju ja pliidiga ka juurde aitand.
sokli soojustust polnud see aeg.
paremad andmed siis edaspidi.
hetkel olen rahul, näis mis tõeliselt külmad ilmad toovad.

lisaks: avastasin mõned halvasti soojustatud räästaalused. neid parandama ruttu.

siis isegi tundub ok, et maast tuleb praegusel ajal 0 kuni +1c vedelikku. Ma mõtlesin, et äkki tuleb liiga vähe ning võibolla maakollektoeri ring lühike.

Kas kellegil on veel maasoojuspumbaga kuu elektrikulu (või kuu töötunnid), maakollektoris keerleva vedeliku temperatuuri jagada?

Mul omal on 10kw pump, 190 m2 köetavat pinda (tegelikult selle sees on ca 30 m2 garaazhi, mille kütte olen oluliselt vähemaks keeranud) ja 500m (2x250m) kollektorit. Tollal oli arvutuste järgi see pikkus ok, aga praegu arvan, et võiks natuke pikem olla. Kollektorivedeliku temperatuurid on vahemikus 0 kuni -2.

yello kirjutas:Kas kellegil on veel maasoojuspumbaga kuu elektrikulu (või kuu töötunnid), maakollektoris keerleva vedeliku temperatuuri jagada?

Just vaatasin ,et praegusel ajahetkel tuleb maa seest +3,9 ja välja läheb +0,4. Vent. peaks maakollektori vedelikku nati soojendama ka (pumba standby oleku ajal saavutab vedelik temperatuuriks ~+21). Põrandasse 35 ja tagasi 28....(kui need on Buderuse puhul andurid GT8 ja GT9). Tubades +22-23.
Novembri koguelektrikulu oli 832kW, mis rahas oli 1203EEK. Pump töötas novembris 180tundi. Õhtuti kütan köögis pliiti, ~10kg puid (korvitäis).
Pinda 180m2.

kas Buderus, Junkers jne. näitavad töötatud tundide arvu kusagil, või te loete neid h käsitsi?

juuse kirjutas:kas Buderus, Junkers jne. näitavad töötatud tundide arvu kusagil, või te loete neid h käsitsi?

Stopriga seisan pumba kõrval:)

Tegelt on jah ikka pumbal endal menüüs selline koht, kus neid saab vaadata (mul on Buderus).

Mul ka buderus 2+aastat olnud, vaatan, kui viitsimist siis nädalavahetusel surfan ka veits menüüs.. siiamaani pole huvi veel pakkunud need temperatuurid ja minutid

tiit001 kirjutas:Mul ka buderus 2+aastat olnud, vaatan, kui viitsimist siis nädalavahetusel surfan ka veits menüüs.. siiamaani pole huvi veel pakkunud need temperatuurid ja minutid

Ma vahepeal seal menüüdes ainult elasingi Üritasin tuunida ja katsetada, et kuidas saavutada konsensus tubade temp-i ja elektrikulu vahel. Samuti soojavee tootmisega seoses. Näiteks sooja vee olen praegu pannud nii töösse, et E-R toodab sooja vett ainult kell 17-21 ning nädalavahetustel päeva ajal. Kui oleks eraldi kõrvalseisev boiler olemas, saaks ilmselt öise soojavee tootmisega hakkama, vähemasti tööpäevadel.

Põrandas voolava vee temperatuuride erinevus on praegu veel nati suur (7.5). Ise arvan, et sellepärast, et IIk pole veel täielikult 100% soojustatud ning see jahutab võibolla elamist nati rohkem, kui kunagi hiljem valmisolekus. Aga võib-olla olen põranda essusti soojustanud või on veel kuskil mujal mingi värk.

kui pikk sul maakollektor on paigaldatud (ja mis pinnas)?

ponkskar kirjutas:

yello kirjutas:Kas kellegil on veel maasoojuspumbaga kuu elektrikulu (või kuu töötunnid), maakollektoris keerleva vedeliku temperatuuri jagada?

Just vaatasin ,et praegusel ajahetkel tuleb maa seest +3,9 ja välja läheb +0,4. Vent. peaks maakollektori vedelikku nati soojendama ka (pumba standby oleku ajal saavutab vedelik temperatuuriks ~+21). Põrandasse 35 ja tagasi 28....(kui need on Buderuse puhul andurid GT8 ja GT9). Tubades +22-23.
Novembri koguelektrikulu oli 832kW, mis rahas oli 1203EEK. Pump töötas novembris 180tundi. Õhtuti kütan köögis pliiti, ~10kg puid (korvitäis).
Pinda 180m2.

yello kirjutas:kui pikk sul maakollektor on paigaldatud (ja mis pinnas)?

ponkskar kirjutas:

yello kirjutas:Kas kellegil on veel maasoojuspumbaga kuu elektrikulu (või kuu töötunnid), maakollektoris keerleva vedeliku temperatuuri jagada?

Just vaatasin ,et praegusel ajahetkel tuleb maa seest +3,9 ja välja läheb +0,4. Vent. peaks maakollektori vedelikku nati soojendama ka (pumba standby oleku ajal saavutab vedelik temperatuuriks ~+21). Põrandasse 35 ja tagasi 28....(kui need on Buderuse puhul andurid GT8 ja GT9). Tubades +22-23.
Novembri koguelektrikulu oli 832kW, mis rahas oli 1203EEK. Pump töötas novembris 180tundi. Õhtuti kütan köögis pliiti, ~10kg puid (korvitäis).
Pinda 180m2.

2x400m. Ja pinnas on 1m sügavusel selline tugev ja jäik savi ja nati kruusa ning rusikasuuruste kivide segum.

Ma niipalju olen kruttinud, kui suvel alandasin nn "summer mode" kraade, st minuarust lükkas end liiga ruttu peale, dussiruum nagu külma oli.. teine asi see mingi küttegraafik, mul oli esialgne seade kuidagi nii, et kui õues kõva külm, siis toad nagu liiga palavaks küttis, ja selline 0kraadi, siis nagu jahedam oli.. aga neid temperatuuride erinevusi kja töötunde küll pole viitsind uurida ja võrrelda..

Kas keegi veel peab arvetust tasuvuse üle nagu siin: http://www.werder.ee/maakyte.htm
Kui jah, ehk jagaks, saaks aimu loogikast ja mingi võrdluse.

Võib ju mingeid kulusid hinnata keskmiselt arvestuslikult, aga õige pildi asjast saab siis kui pumbast saadud soojusenergiat mõõta (kWh) ja võrrelda kulunud elektriga (kwh), mingit sellist infot tahaks näha.

Kaevan vana teema üless.

Pakub huvi üks pooleli oleva maja (400m2), millest 76m2 on Garaaz, Kuur ning kütteruum.
Ehk elupinda 324m2.

Suurt pinda arvestades on, arvatavasti kõige mõistlikum paigaldada maasoojuspump (krunt 1500m2). Majas on põrandaküte.

Milliste kuu kuludega peaks arvestama? Eelmisest tabelist võib näha, et 165m2 maja kütmiseks kulub aastas ca 1300eur, kas pean 2.5'ga korrutama umbkaudse kulu saamiseks? Ehk aastas 3250eur (kuus ca 270eur).

Kas see on reaalne või saab ka odavamalt?

Odavamalt ikka saaks, aga mitte maasoojuspumbaga. Lisaks kopsakatele igakuistele elektriarvetele, pead alustuseks välja käima vähemalt 10 000 eur ehk üsna mitme aasta küttekulu.

Kui maja lõpuni ehitada on nii ehk naa küte vaja sisse panna. Maasoojuspumba paigaldus on umbes 10k eur siis?

Milline oleks kõige mõistlikum lahendus sellise pinna kütmiseks?

Sellise pinna peale lāheks kolm suurt ahju umbes?

15 000 ?

See oli siin võrdluseks..

Katel. Millise kütusega, see sõltub kui automaatset süsteemi on vaja. Halupuiduga kõetav vaid u. 1000 eur, juurde siis veel akupaak jms.

Naaber kirjutas: Milline oleks kõige mõistlikum lahendus sellise pinna kütmiseks?

vastused annab kütteprojekt mille käigus tehakse selgeks ka hoone energiakaod ja selle järgi saadki vastused oma küsimustele ja võtta pakkumised süsteemidele ja seeläbi hinnata nende maksumust, vastuse ka sellele mis võiks olla eeldatavad küttekulud tulevikus.

Kõik muud jutud on suhteliselt mõttetud heietused teemal "iga l kiidab oma v -d või puukatelt" . Kui sellel veel valmimata ja ehitusjärgus majal ei ole projekti või eriosade projekte (küte, vent, vesi, elekter) , siis tasuks sellest kaarega mööda minna või leida kompromiss nende puuduvate asjade tekitamiseks (kulude jagamine , tehingu eeldus jne) sest ilma nende asjadeta on ka kasutusloa taotlemine raskendatud.

Külaline kirjutas:Katel. Millise kütusega, see sõltub kui automaatset süsteemi on vaja. Halupuiduga kõetav vaid u. 1000 eur, juurde siis veel akupaak jms.

Täna pakkuda midagi mis ei ole täisautomaatne (majale 320m2 ja üle) on mõttekas? Ja isegi , kui katel 1000, siis need akupaak ja muud asjad ajavad selle hinna ikkagi ka teiste lahendustega võrreldavasse suurusjärku ja ei ole ikka täisautomaatne.

Naaber kirjutas:Pakub huvi üks pooleli oleva maja (400m2), millest 76m2 on Garaaz, Kuur ning kütteruum.
Ehk elupinda 324m2.

Suurt pinda arvestades on, arvatavasti kõige mõistlikum paigaldada maasoojuspump (krunt 1500m2). Majas on põrandaküte.

Milliste kuu kuludega peaks arvestama? Eelmisest tabelist võib näha, et 165m2 maja kütmiseks kulub aastas ca 1300eur, kas pean 2.5'ga korrutama umbkaudse kulu saamiseks? Ehk aastas 3250eur (kuus ca 270eur).

Kas see on reaalne või saab ka odavamalt?

Vt seda teemat ka: viewtopic.php?f=9&t=32883
Mu poole väiksemas majas oli 2015. elektrikulu ~7800 kWh ehk ~39 kWh/m2/aasta. Lisaks 1-2 m3 puid/aastas. Maaküte, soojusttagastav vent. Majapidamise suvine elektri tarbimise tase on ~360 kWh/kuu.

Külaline kirjutas:
Täna pakkuda midagi mis ei ole täisautomaatne (majale 320m2 ja üle) on mõttekas?

Täisautomaatse ja täisautomaatsel on ka vahe, mingit hooldust/remonti vajab iga süsteem. Võtame näiteks katel pelletiga, kütteõliga, maagaasiga- võib öelda et need on kõik täisautomaatsed, aga siiski suured erinevused on sees hoolduse/remondi osas.

Mis teil praegu sisse ja väljatulev kontuuri temperatuur on, pärast karmi talve...?

Täna sisse +4 ja välja +1

Maast tuleb -7, vahepeal oli ka -9, krdi s..t mõttetu süsteem ikka see maasoojuspump.