AI

[trebla]

ma kah loodan, et tuumaenergiasse nii palju raha ei topita,nagu see minu graafik eeldab..see on ikka sigakallis..
likvideerimine läheb niikuinii ropult maksma..

Jah, Prantsusmaa on maksnud vanade tuumajaamade lammutamiseks ja sulgemiseks Prantsuse riigi kui EDF suurose omanikuna üldiselt lisaraha — osaliselt ka riigieelarvest.

Fessenheim – näide konkreetsest juhtumist
Esmane fikseeritud kompensatsioon: umbes 100 miljonit € maksti esimeses etapis 2016. aastal .

Kogu fikseeritud osa kokku: ligikaudu 400–490 miljonit €, välja makstud kuni 2021. aastani
enerdata.net
.

Euroopa Komisjon kinnitas 2021. aastal, et lisaks on riik maksnud täiendavalt kuni 930 miljonit €, mis koosneb 370 miljonist € fikseeritud ja kuni 553 miljonist € muutuvas osas .

Seega kuni ~930 miljoni €, millest osa oli lisatasudena nagu töötajate ülevõtmine ja tulu kaotus.

Muud tuumajaamad ja Fondide alahindamine
aasta EDF aruandes hinnatakse, et lammutuskulud kõigi 58 reaktori kohta (sh tulevased) ulatuvad umbes 24,4 miljardini €


Riigiraamatukogu (Cour des comptes) on hoiatanud, et EDF peab suurendama lammutuseks reserve umbes 7 miljardit €, Orano puhul umbes 1 miljardi € võrra, sest praegused fondid ei kata täielikult tegelikke kulusid
lemonde.fr
.

Sealjuures leiti 2017, et olemasolev 23 miljardi € fond on liiga väike võrreldes kuni 74 miljardi € tegeliku vajadusega .
seetõttu on tõesti hetkel kõige odavam nende tööea pikendamine - saab vähemalt soodsalt elektrit, aga seda kallimaks tulevikus likvideerimine läheb..

[EH.INS.]

Ole hea - aja oma jura vastavas teemas...
Selge viide oli - see mida Sa siin patrad on pullikaka...
Võta lihtsalt tänane reaalsus - palju on sakslased matnud oma jura alla
Ja mis on tulemus

[trebla]

esitasin lihtsa küsimuse - kas Prantsusmaa on maksnud lammutusfondidele peale ? - AI peegeldab avalikku infot..

veel neutraalsem küsimus .
Kas tuumajaamade dekomisjoneerimiseks loodud fondid on piisavad?


ChatGPT said:
Lühike vastus: enamasti ei ole need fondid piisavad või on nende piisavus väga ebakindel.

Pikem vastus:

1. Fondi eesmärk
Tuumajaamade dekomisjoneerimisfondid luuakse selleks, et koguda rahalisi vahendeid, millega saaks katta jaama sulgemise, demonteerimise, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja maa taastamise kulud pärast jaama tööea lõppu (tavaliselt 40–60 aastat). Kuna tegu on pikaajalise kohustusega, sõltub fondi piisavus paljuski eeldustest (nt inflatsioon, investeeringute tootlus, tehnoloogiline areng ja lõppkulu hindamine).

2. Tegelikkus erinevates riikides
Saksamaa
Saksamaa valitsus ja energiatootjad sõlmisid 2017. aastal kokkuleppe, mille kohaselt loovutati riigile umbes 24 miljardit eurot, et katta tuumajäätmete haldamise ja lõppladustamise kulud.

See summa võib osutuda ebapiisavaks, sest radioaktiivsete jäätmete lõplikuks ladustamiseks mõeldud lahendust (nt Gorleben või Konrad) pole veel täielikult käiku lastud.

Lisaks jääb elektritootjate kanda jaamade füüsiline demonteerimine, mille maksumus võib samuti suureneda.

Prantsusmaa
EDF (Électricité de France) on loonud dekomisjoneerimisfondid (tuntud kui provisions pour démantèlement), mille suuruseks hinnatakse ~30–40 miljardit eurot.

Prantsuse auditikoda ja sõltumatud analüütikud on avaldanud kahtlust, kas see summa on piisav, kuna:

tegelikke kulusid on alahinnatud (nt vana grafiitreaktori dekomisjoneerimine osutus tunduvalt keerukamaks);

dekomisjoneerimine on olnud aeglane ja kallim kui planeeritud.

USA
USA-s reguleerib fondide piisavust NRC (Nuclear Regulatory Commission).

On leitud, et mitmed fondid ei ole piisavalt rahastatud, eriti väiksemate erafirmade puhul.

Mõnel juhul on vaja olnud luba kasutada alternatiivseid tagatisi või pikendada jaamade tegevuslube.

3. Peamised probleemid
Alarahastamine: esialgsed hinnangud on sageli liiga optimistlikud.

Ebapiisav investeeringute tootlus: fondid sõltuvad investeeringute edukusest aastakümnete jooksul.

Jäätmete ladustamise lahenduste puudumine: kui puudub lõplik ladustamiskoht, ei saa dekomisjoneerimist lõpetada.

Vastutuse hajumine: erasektori ettevõtted võivad pankrotistuda, jättes riigile arved.

4. Rahvusvaheline hinnang
OECD/NEA ja IAEA on korduvalt rõhutanud, et:

kulud on sageli suuremad kui prognoositud;

vajatakse suuremat läbipaistvust fondide juhtimisel;

riiklik järelevalve peab olema tugevam.

[EH.INS.]

Mitte ükski peale maksmine pole võrreldav nn "taastuvenergeetikaga"
Rääkimata makstud summa vs tulemus
Pane rahulikult oma PV-d püsti
Aga ära lihtsalt seda rämpsu võrku aja

[trebla]

mul on ammu püsti.. panen veel juurde
kunn pani kah...hakkas meeldima..

esmalt tarvitame ära oma krundile langeva energia... ülejääki anname ka muidu ära..

[ping]

seda ma ütlesingi, et nende graafikute ümber pole mõtet (ette ) jahuda... vaatame hiljem...

Tean, et täna on kõrgeim el hind TARBIJALE seal kus on suurim nn "taastuvenergia" osakaal (Saksamaa, Taani)

lase teha võrdlus Soome-Prantsusmaa...

Alati peaks ikka märkima kas jutt käib mõnest riigist või tervest maailmast.
Kui ekvatoriaalriigid, kus praegu üldse elektrit ei jagu jahutusseadmetele ja ei ole seadmeidki, hakkavad ennast PV elektriga jahutama, siis statistiliselt saabki maailma keskmine energiahind langeda (sest seal ei ole akumaulatsiooni vaja) aga ega põhjapiirkondade hinda see ei vähenda.

[EH.INS.]

...ülejääki anname ka muidu ära...

Palun, ära tee seda... Kasuta ise mis iganes otstarbel...
Sinule tundub see muidu / aga ei ole muidu - teistele
Lihtsalt ära jura võrku aja

[trebla]

minu graafikud on globaalse elektritarbimise kohta - praegu u. 30 PWh

hinda ei puuduta need graafikud üldse..

[EH.INS.]

Pole olemas negatiivse hinnaga energiat tarbijale...
Pole olemas ka 0 hinnaga
Võtan selle Sinu pakutud negatiivse hinnaga - OK 0 hinnaga energia vastu - ole kena toimeta kohale

EDIT
See oli kommentaariks negatiivsele hinnale - praeguseks kadunud

hinda ei puuduta need graafikud üldse..

Aga ainult see huvitabki...

[dumbuser]

Ega jah, see Hispaania teema siin juhtuda ei saa ...

[Urmas]

esitasin lihtsa küsimuse - kas Prantsusmaa on maksnud lammutusfondidele peale ? - AI peegeldab avalikku infot..

veel neutraalsem küsimus .
Kas tuumajaamade dekomisjoneerimiseks loodud fondid on piisavad?


ChatGPT said:
.....
Jäätmete ladustamise lahenduste puudumine: kui puudub lõplik ladustamiskoht, ei saa dekomisjoneerimist lõpetada.
....

AI poolt genereeritud ja tsiteeritut võid rääkida äärmuskliimaaktivistidele ja nemad kohe kindlasti usuvad seda juttu. Kas sa tahad väita, et tuumajaamasid ehitades ei mõeldud jäätmete ladustamisele? No sel juhul olid isegi venelased targemad ja oskasid ette mõelda. Näite võib tuua ka meie territooriumil asunud tuumareaktorist, selle demonteerimisest(maksid venelased ise), tuumajäätmete ladustamisest meie territooriumil. On siiani esinenud probleeme? Nagu ei ole kuulnud mingitest fondidest ega probleemidest. Kohaks oli/on Paldiski.

[EH.INS.]

Siin on vist selgeks saanud, et täna ei kõlba AI muuks kui tõlkeks, mingi pildi genereerimiseks, reisi planeerimiseks, mingi teksti vormistamiseks vms...
So huina-muina
Kui midagi tõsiselt arutleda siis võiks AI genereeritud jutud välja jätta - pullikaka
Viide nt treblale ja T25-le

[trebla]

esitasin lihtsa küsimuse - kas Prantsusmaa on maksnud lammutusfondidele peale ? - AI peegeldab avalikku infot..

veel neutraalsem küsimus .
Kas tuumajaamade dekomisjoneerimiseks loodud fondid on piisavad?


ChatGPT said:
.....
Jäätmete ladustamise lahenduste puudumine: kui puudub lõplik ladustamiskoht, ei saa dekomisjoneerimist lõpetada.
....

AI poolt genereeritud ja tsiteeritut võid rääkida äärmuskliimaaktivistidele ja nemad kohe kindlasti usuvad seda juttu. Kas sa tahad väita, et tuumajaamasid ehitades ei mõeldud jäätmete ladustamisele? No sel juhul olid isegi venelased targemad ja oskasid ette mõelda. Näite võib tuua ka meie territooriumil asunud tuumareaktorist, selle demonteerimisest(maksid venelased ise), tuumajäätmete ladustamisest meie territooriumil. On siiani esinenud probleeme? Nagu ei ole kuulnud mingitest fondidest ega probleemidest. Kohaks oli/on Paldiski.

Kui sina pole kuulnud siis ei tähenda see, et probleemi poleks.
Midagi pole teha... ei viitsi ise juttu kirjutama hakata - võtame ikka selle (kallutatud ?) masina appi.
Aga sa võid neid ridu ükshaaval üle kontrollima ja ümber lükkama hakata.

Kas mõnes riigis on juba kasutusel tuumajäätmete püsiladustuskoht

ChatGPT ütles:
Jah, maailmas on üks riik, kus tuumajäätmete püsiladustuskoht (ehk geoloogiline lõpphoidla) on ametlikult kasutusel: Soome.

Soome – Olkiluoto (Onkalo)
Onkalo on maailma esimene tööstuslikult heaks kiidetud ja ehituses lõppjärku jõudnud geoloogiline lõpphoidla kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmete jaoks.

Asub Olkiluotos, Lääne-Soome saarel.
Projekteeritud salvestama tuumajäätmeid umbes 100 000 aastaks, suletakse pärast täitumist täielikult.
Tegelik jäätmete ladustamine peaks algama 2025. aasta paiku (lubade ja testide lõppedes).
Kasutab vaskkapsleid savikattes ja asub 400–450 meetri sügavusel graniidikihis.

Teised riigid – planeerimis- või ehitusjärgus:
Rootsi – valis Forsmarki kohaks, ehitus peaks algama lähiaastatel.
Prantsusmaa – Cigéo projekt, asukoht Bure, on planeerimisjärgus.
Šveits – valis 2022. aastal Nördlich Lägerni asukohaks.
Saksamaa – veel otsib sobivat kohta (protsess on poliitiliselt keeruline).
USA – Yucca Mountain projekt Nevadast katkestati, seega seal pole praegu üleriiklikku püsilahendust.


Jah - tuumaenergiat toodetakse juba üle 70 aasta aga esimene lõppladestuskoht alles sai/saab valmis täna. Ja sedagi ühes väikeses riigis.

Ja ka need 100 000 aastat tuleb mingil määral korraldada seiret - kunagi oli üleval teema, et kuidas järeltulevaid põlvkondi informeerida jäätmehoidlast - 30 000 aasta pärast ei pruugi olla selles kohas elajatel enam kasutusel sama keel ja kiri mis täna..

Soome püsiladustuskoha aastased kulud (Onkalo)
1. Investeeringu kogumaksumus
Onkalo projekti kogumaksumus on hinnanguliselt:
~3,5 miljardit eurot kogu elutsükli jooksul (sisaldab projekteerimist, ehitust, käitamist, seiret ja lõplikku sulgemist).
Sellest umbes 1,5–2 miljardit kulub ehitusele ja infrastruktuurile.

2. Aastased tegevuskulud (käitamise faasis, ca 2025–2120):
Pärast käikulaskmist (eeldatavalt 2025) algab tuumajäätmete vastuvõtt ja ladustamine.

Aastased käitamise ja hoolduse kulud:
30–50 miljonit eurot aastas (hinnanguliselt), olenevalt tegevusmahust.
See hõlmab:
Jäätmekapslite vastuvõtmist ja ladustamist
Ventilatsiooni, jälgimissüsteeme, turvalisust
Töötajate palgakulusid
Infrastruktuuri hooldust
Arvatavasti on kõik märganud, et kuludel on kombeks aja jooksul kasvada...

[EH.INS.]

Läksin edasi eile postitatud jutulõimega...

ChatGPT ütles:
Siin on lihtsustatud võrdlus PV ja tuumaenergia kogukulude kohta, kui arvesse võtta kogu elutsükkel, sealhulgas utiliseerimise kulu sh tuumaenergia puhul ajutised ladustused, lõpphoidla rajamine, järelevalve aastasadadeks, reaktori lammutamine...

Ma ei viita millelegi muule kui sellele, et AI abil võib siia paugutama jäädagi...

[trebla]

Seda muidugi. Mis tegelikult juhtub, seda näeme pärast.

Aga ehk vähemalt sai Urmas teada, et tuumajäätmete lõppladestust mitte kellelgi veel ei ole..
Ja ka Eestis tuleb selle Paldiski allvelaevaga küll ja veel tulevikus tegeleda...

[EH.INS.]

Jah - tulevikku ei näe
Aga saame teha järeldusi minevikust ja selle tagajärgedest täna
Ühes teises teemas olen korduvalt viidanud (koos näidetega) nn "taastuvenergia" ja "rohelisuse" läbikukkumisele majanduslikust aspektist

[suvaline]

Kui nüüd algse teema (katusekonstruktsioon) juurde tagasi tulla siis kas AI suudab reeta eestlaste parimad seenekohad? No et teema liiga laiali ei valguks või siis liialt tehniliseks jmt.

[EH.INS.]

Proovisin ülilihtsat ülesannet:

Mul on 5 katusetala / 5m vahedega
Seal peal on kandev plekk 10 + 10m
Pleki peal on koormus 1 kN/m2
Anna mulle koormus igale talale j/m kohta

Oskas korralikult pekki keerata...

Põhjenduseks tõi:

Kokkuvõtteks:
AI ei ole veel insener ega reaalne analüütik — ta on tekstimudel, mis baseerub tõenäosustel
AI töötab nagu väga osav "tekstiparandaja" ja "loogika lähendus", mitte kui matemaatiline või füüsikaline lahendaja
Spetsiifiliste ja tehniliste ülesannete puhul peab lisama samm-sammult juhendid või valemid
Järjepideva tehnilise diskussiooni puhul AI eksimused vähenevad, sest saab kinnitusi ja parandusi

[Urmas]

Nagu olen aru saanud, siis AI ja tema mõttearenduste kättesaadavus on siiski inimeste poolt sisestatud. Või nagu hiljuti võis uudistest lugeda, et mingis formaadis AI töö tegid ära 700 usinat indialast, siis idee järgi ei saa AI olla inimesest targem. Või eksin? Noh, kui välja arvata küsimustele vastuse saamise kiirus. AI vastuste kasutamine on vist nagu hoiatus mu kommentaaride all olevas motos kirjutatu.

[EH.INS.]

Mis kasu on kiirusest kui vastus on umbluu?
Ma ei oska vastata kas saab olla targem kui inimene...
Praegu küll ei ole - isegi ligilähedaselt mitte...

[rst]

Minu arust on AI teatud asjade jaoks väga hea.
Näiteks kui soovid reisile minna ning kindlad kuupäevad ei ole tähtsad, siis annad lihtsalt AI ülesande otsida lennupileteid näiteks Rooma vahemikus 20-25 juuli ja soovid olla koha peal 3-5 päeva ning siis edasi lennata näiteks Ateenasse ja seal ka olla 3-5 päeva ning tagasi koju lennata.
Tema abiga saab ilusti lennud välja sorteerida ja siis on endal tükk tööd vähem neid broneerida.

Kindlasti ei sobi AI igale poole, kuid täna on tast juba päris palju abi tülikate rutiinsete asjade tegemisel.

[Prill]

Kas enam saab rääkida konkreetsete soovituste või näidete puhul lihtsalt AI-st.
Tasuta AI-de puhul võid teha katse ja näiteks küsida mida parasjagu ETV-s näidatakse - olen proovinud, sain 0 õiget vastust.
Räägitakse juba kümnetest ja sadadest AI-dest, kus loevad detailid, mida ja mille jaoks on loodud ning vastavalt ka võimaldab midagi suht hästi aga teises kohas on saamatus ise.
Täna räägitakse kuidas suuremad firmad tellivad või treenivad oma mudeleid, täpselt oma spetsiifilisi vajadusi arvestavaks. Sealhulgas tarkvarafirmad, nt küberturbega tegelevad, kus nende nägemuses võib nö pakutav laiatarbe AI olla abiks, ent sisus võib kanda endas küberohtusid ja küberjulgeoleku abistajana oleks vaja eraldi spetsiifiliselt kontrollitud ja testitud mudelit, kus firma teab milleks see on loodud-disainitud, mis on tulem ja kus on riskid.
Nii, et tavaliselt talupojale oleks vaja AI-d mis aitaks treenida mulle sellise AI mis vastaks minu vajadustele

[Küülaline]

idee järgi ei saa AI olla inimesest targem

Millise idee järgi ei saa olla targem?
Tuleb defineerida, mida tähendab targem? Info hulga järgi on tavaline google meist "targem", mida me ise ei tea küsime sealt järgi.
Malevõistlusi vist ka enam inimese ja masina vahel selles mõttes ei peeta.

[EH.INS.]

Minu arust on AI teatud asjade jaoks väga hea.
Näiteks kui soovid reisile minna ning kindlad kuupäevad ei ole tähtsad, siis annad lihtsalt AI ülesande otsida lennupileteid näiteks Rooma vahemikus 20-25 juuli ja soovid olla koha peal 3-5 päeva ning siis edasi lennata näiteks Ateenasse ja seal ka olla 3-5 päeva ning tagasi koju lennata.
Tema abiga saab ilusti lennud välja sorteerida ja siis on endal tükk tööd vähem neid broneerida.

Kindlasti ei sobi AI igale poole, kuid täna on tast juba päris palju abi tülikate rutiinsete asjade tegemisel.

Milline osa siit on seotud intellektiga?

[suvaline]

Minu arust on AI teatud asjade jaoks väga hea.
Näiteks kui ...

Milline osa siit on seotud intellektiga?

Ilmselt inimese enda.
Tavainimene ei hakka AI-t uurima, et kui nõuka välistrepi (3 tk) alumise astme vahetamiseks on vaja miskit betooni ja armatuuri vaid läheb poodi ja võtab 25 kg kiirkivineva kuivbetoonsegu XF4, XC4, XS3, XD3, XA1 (XA2) (libeduse tõrjeks sool) ja mingi 6cm silmaga kasvõi 2mm võrk (rellakaga sobiv laius), tikutops rauale alla ja valama ja kogu lugu.