Praod plaatvundamendis

[A23]

... Kandva osa all ei ole kuskil ühtegi pragu.

Kas ülaltoodud tähelepanek võiks teadjamatele midagi öelda? Nt kas mindi kopteriga peale, kui piisavat paindejäikust ei olnud veel tekkinud ja murdis tükid lahti vms ...?

@Tier, kas põrand on muidu tasapinnaline ja loodis, kusagilt ära vajunud või tõusnud ei ole?

Kirjelduse järgi arvaks, et majaraskust kannabki see nn "lintvundamendi osa" ja üldise kandevõime vähenemise osas saaks vbl vähem hirmul olla?

[porjuh]

Ma mingi suurem teadja ei ole, aga suure tõenäosusega see "lint" (paksendus) on täitsa piisav kandevõime mõttes. Vaevalt et see õhuke plaat seal mingit koormust saab. Oleneb muidu pinnasest, aga isegi savil tihtilugu lindist täitsa piisab puitmaja koormuste juures.

[EH.INS.]

Kes rääkis vahelae ujuvplaadist???

[EH.INS.]

Ma mingi suurem teadja ei ole, aga suure tõenäosusega see "lint" (paksendus) on täitsa piisav kandevõime mõttes. Vaevalt et see õhuke plaat seal mingit koormust saab. Oleneb muidu pinnasest, aga isegi savil tihtilugu lindist täitsa piisab puitmaja koormuste juures.

Kusjuures teatud tingimustel täitsa nõus ("lint" ja piisav kandevõime)
Aga milleks siis plaatvundamendist jahuda???
Lisaks: eeldades sellist tööskeemi PEAB selle "lindi" ja põrandaplaadi vahel olema elastne vuuk

[porjuh]

No kui toru ja armeering on sama mis vahet seal siis on kus see plaat asub? Et vahelaes mahuvad asjad ära, aga esimesel korrusel mitte?

[EH.INS.]

No kui toru ja armeering on sama mis vahet seal siis on kus see plaat asub? Et vahelaes mahuvad asjad ära, aga esimesel korrusel mitte?

Vihjeks oleks keskkonnatingimused / betooni keskkonnaklass ja sellega seonduvalt Cnom ja Cdev
Repliigina: SAATAN PEITUB DETAILIDES

[tier26]

... Kandva osa all ei ole kuskil ühtegi pragu.

Kas ülaltoodud tähelepanek võiks teadjamatele midagi öelda? Nt kas mindi kopteriga peale, kui piisavat paindejäikust ei olnud veel tekkinud ja murdis tükid lahti vms ...?

@Tier, kas põrand on muidu tasapinnaline ja loodis, kusagilt ära vajunud või tõusnud ei ole?

Kirjelduse järgi arvaks, et majaraskust kannabki see nn "lintvundamendi osa" ja üldise kandevõime vähenemise osas saaks vbl vähem hirmul olla?

Saaks öelda, et täiesti normis, kerkimist ega vajumist kuskil ei näe, täiuslikku põrandavalu pole näinud ka kus latiga ühtegi loksu ega lohku ära ei näe.

[tier26]

Ma mingi suurem teadja ei ole, aga suure tõenäosusega see "lint" (paksendus) on täitsa piisav kandevõime mõttes. Vaevalt et see õhuke plaat seal mingit koormust saab. Oleneb muidu pinnasest, aga isegi savil tihtilugu lindist täitsa piisab puitmaja koormuste juures.

Täidet läks ikka päris kõvasti, pinnas väga vilets siin, nüüd peaks kandma küll puitmaja ära.

[porjuh]

No kui toru ja armeering on sama mis vahet seal siis on kus see plaat asub? Et vahelaes mahuvad asjad ära, aga esimesel korrusel mitte?

Vihjeks oleks keskkonnatingimused / betooni keskkonnaklass ja sellega seonduvalt Cnom ja Cdev
Repliigina: SAATAN PEITUB DETAILIDES

Jaa absoluutselt, aga see 80mm plaat oligi kirjeldatud topeltplaadiga lahenduse korral, ehk siis sisekeskkonnas. Lihtsalt pinnasel ikka 100 miinimum

[porjuh]

Ma mingi suurem teadja ei ole, aga suure tõenäosusega see "lint" (paksendus) on täitsa piisav kandevõime mõttes. Vaevalt et see õhuke plaat seal mingit koormust saab. Oleneb muidu pinnasest, aga isegi savil tihtilugu lindist täitsa piisab puitmaja koormuste juures.

Täidet läks ikka päris kõvasti, pinnas väga vilets siin, nüüd peaks kandma küll puitmaja ära.

Eks ta midagi sul vajub ikka, eriti kui täidet veel peale läks ja savi all on siis võib see sul veel aastaid veidi vajuda.

[EH.INS.]

Ma mingi suurem teadja ei ole, aga suure tõenäosusega see "lint" (paksendus) on täitsa piisav kandevõime mõttes. Vaevalt et see õhuke plaat seal mingit koormust saab. Oleneb muidu pinnasest, aga isegi savil tihtilugu lindist täitsa piisab puitmaja koormuste juures.

Täidet läks ikka päris kõvasti, pinnas väga vilets siin, nüüd peaks kandma küll puitmaja ära.

Väga ohtlik / keeruline geotehniline olukord kus nö paremate parameetritega kihid nõrkade pinnaste peal
Ja hoopis erinevad vundeerimislahendused nö tavalahendustest sh üheks ongi plaatvundament (aga ongi mõeldud plaatvundamenti mitte mingit jura)

Regpliiga selle 99% ja 80mm ja vaheale ujuvplaat kohta
Esiteks ei usu (vbl eramud) ja teiseks minu projektides alla 100mm ei kohta - ja mõeldud ongi vahelage
Miks: sest paneelidel (reeglina pikemat sorti silded) on eeltõus

[porjuh]

Võib vabalt olla minu vähene kogemus, aga pole veel kohanud vahelaes 100mm plaati. Aga eks see pole ka praegu mingi oluline teema mida arutada siin. Projektid ongi erinevad

[EH.INS.]

Võib vabalt olla minu vähene kogemus, aga pole veel kohanud vahelaes 100mm plaati. Aga eks see pole ka praegu mingi oluline teema mida arutada siin. Projektid ongi erinevad

Aga kas tohib küsida milliseid hooneid ehitad, nt mis on vahelaepaneelide sille (pikkus)
Teen oletuse, et esiteks suhteliselt väikseid ja teiseks paneelide pikkus selline väiksemapoolne

[porjuh]

See läheb muidugi täiesti teemast välja, aga erinevaid hooneid olen näinud ja erinevaid sildeid ka. Ega ma ei ütlegi et see õhem plaat ideaalne on ja lõpuks ongi keskel see plaat õhem kui olla võiks, nii lihtsalt on. Võid ju võtta ehr-ist mingi suvalise projekti ja ise vaadata. Pakun, et nt uute kortermajade puhul on keeruline leida sellist vahelage kus plaat oleks 100mm. Välja arvatud muidugi need, mis oled ise projekteerinud

Keegi ilmselt liiga palju ei mõtle mittekandva betoonplaadi kontekstis sellele, mis need eeltõusud täpselt on ja kui palju selleset järgi on, kui õõnekas paigas ja betoon peal.

[EH.INS.]

Kortermajade paneelide pikkus reeglina korterite vaheliste seinte kaugus
Ja see ongi väiksemapoolne - seega pole ka imestada 80mm plaadi üle - polegi suuremat vaja
Ka kasuskoormus paneelidele vastavalt eluruumidele so väike - seega paneelide eeltõus olematu
Järjekordne näide, et LAHENDUSED ON OBJEKTIPÕHISED

Aga selle 99%-ga ikka ei nõustu
Et midagi võrreldav oleks võrdlesin midagi enam-vähem võrreldavat
ChatGPT annab mulle 2015...2025 kortermajade osakaaluks ca 55% ning nt kaubanduskeskuste, muude kaubanduspindade nt laopinnad, logistikakeskuste, büroohoonete jms osakaaluks ca 45% - lisandub märkus, et täpne ülevaade puudub ja arvud on hinnangulised
Kui võrrelda pindalasid siis on olukord vastupidine - lisandub sama märkus
Saan aru, et ei tasu päris tõe pähe võtta - kuid siiski kinnitab, et viide 99% pole õige

Ning jah, ongi OT aga enamasti mingil hetkel on see peaaegu igas teemas nii

Keegi ilmselt liiga palju ei mõtle...

Oleneb keda "keegi" all mõeldakse

[porjuh]

Ja kui palju nendest kaubanduskeskustest laopindadest logistikakeskustest büroohoonetest jms on ujuva plaadiga õõnekatest vahelaega üldse? Alla poole? Ja kui paljudesse on vaja küttetorustikku paigaldada?

Kortermajades on ikkagi reeglina igal pool sama, õõnekas+küttega plaat.

Jah päeva lõpuks see 99% on utreeritud, aga point on selles, et 8cm plaadi sisse mahuvad nii võrk kui küte, ma midagi enamat ei püüagi väita. Sellepärast tõin ka kortermaja näite.

Loomulikult on lahendused objektipõhised. Kogu asi algas ju sellest, et pakkusin kahe plaadiga põranda ja vunda lahendust kuhu soovitasin 8cm plaati...ja väidan, et sinna mahuvad võrk ja küte ära.

[EH.INS.]

Ja mina väidan, et ei mahu...
Tegelikult ikka mahub - lihtsalt kompott ei tööta nii nagu vaja

Niipalju mainin veel, et kahtluse alla seatud - enamuses
Miks: efektiivne küttelahendus Miks: Madal temperatuur Lisaks: Visuaal (nt kaubanduskeskused ja bürood)
Lisaks:
Nii kaubanduskeskused kui bürood tahavad palju "vaba ruumi" so, et oleks võimalikult vähe poste
Saab sisemiste vaheseintega / klaasseintega laamendada nii nagu vaja / ja vajadusel ümber paigutada (nt uued rentnikud)
See tingib pikad paneelid 12...15m ja pole mingi ime ka 18m
Lisaks koormused midagi muud kui korterelamus / eriti kaubanduskeskustes
Ma konkreetseid numbreid tooma ei hakka aga:
- Kortermaja vs Büroohoone ca 2x
- Kortermaja vs Kaubanduskeskus ca 3x
Laudest / Logistikakeskustest ei hakka rääkima - võib olla vahe ka 10x ja enam ning ka seal vaja palju "vaba ruumi"
Kõik eelnev kokku tingib märkimisväärse paneelide eeltõusu

Palju vaba ruumi / pikad paneelid näitena võib veel tuua parkimismajad - siin pole küll midagi pistmist pealmise ujuvplaadiga kuid siin on teised nüansid

[porjuh]

Nagu sa ise ütlesid, siis kõik on projektipõhine. Suurte sillete juures tehakse paneelidele ka konstruktiivne tasanduskiht, mis eeltõusu teema ühtlasi ära lahendab. Aga aitab selle 20mm üle jauramisest, teemaks ikkagi pragudega plaatvundament

[EH.INS.]

Suurte sillete juures tehakse paneelidele ka konstruktiivne tasanduskiht, mis eeltõusu teema ühtlasi ära lahendab

1. Mil viisil?
2. Ja kuhu siis pannakse küttetorustik?
3. Kui nõustud, et objektipõhine siis miks räägid numbrist 99%?

Nõustun, kogu jauramine on OT - üritan Sulle midagi selgitada...

[porjuh]

Sel viisil, et tasanduskiht valatakse loodi ja küttetorustik pannakse ujuva plaadi sisse. Ja see ongi siis nii, et keskel on tasanduskiht nt 60mm ja servades 100.

Aga sa ju tegelt ikka saad aru, mis ma öelda püüan? Ära võta nii südamesse seda 99%. Võta seda kui poindi edasi andmise kunstilist liialdust. Ilmselgelt me kumbki ei tea mis see number tegelikult on ja sellel pole mitte mingit vahet ka. Minul on üks kogemus, sinul teine ja las see nii jääb siis. Agree to disagree või kuidas sellistel puhkudel öeldakse. Minu point on see, et 80mm plaadi sisse mahub nii võrk kui torustik. Ja antud teema kontekstis see ka kehtib kui teha kahekihiline vundaplaat. See kui paneelil on eeltõus, siis seal keskel ei olegi enam 80mm plaat ju..kui sa teedki 100mm plaadi, siis keskele jääb ju ikkagi 75-80mm..ja kõik on jälle korras

[EH.INS.]

Sel viisil, et tasanduskiht valatakse loodi ja küttetorustik pannakse ujuva plaadi sisse. Ja see ongi siis nii, et keskel on tasanduskiht nt 60mm ja servades 100

Oota, aga Sa rääkisid:

konstruktiivne tasanduskiht, mis eeltõusu teema ühtlasi ära lahendab

See pole ju konstruktiivne kui küttetorustik sees
Probleemi lahendab tasanduskiht kus, jah ongi erineva paksusega valu - kuid küttetorustikuga ei saa see paljudel juhtudel olla 80mm

Ei, ma tegelt ei tea mida Sa öelda tahad
Ei nõustu, tean täpselt mis ja kus peab olema õige number ja insenertehniliselt on ikka vahe ka
Mul on peale kogemuse sellised asjad nagu valemid ja kalkulaator / vajadusel programm (vist ka teadmised)
Point on õige ainult teatud tingimustel
Ei kehti ka "kahekihilisel vundaplaadil" - ja jälle asjad sassis - on VUNDAMENT ja on PÕRAND - ei ole "kahekihilist vundaplaati"
Minu kommentaar oli täpsemalt:

minu projektides alla 100mm ei kohta

ja see ju peaks selgelt ütlema, et see võib olla ka suurem

Ära võta nii südamesse seda 99%

Ei võta südamesse, ei võta südamesse ka Sinu kogu eelnevat juttu
Lihtsalt insenerina esitan / eeldan, et ka mulle esitatakse pisut tehnilisemat juttu

[T25]

Minu arust need praod küll midagi hullu ei ole. Mahukahanemisvuugid on jäänud lõikamata ja seetõttu ongi tekkinud lihtsalt kahanemisvuugid, mis tulevad ebakorrapärased. Mahukahanemisvuugid on samamoodi praod, aga lihtsalt kontrollitud pragunemine. Muud pole seal midagi. Praod on seal lõigatud vuugi alla samasugused.

Kui puidust tare peale tuleb, siis mis seal ikka juhtuda saab. Sellistel põrdandatel , kui veetoru või kanal katki läheb, võetakse julmalt ketaslõikur ja lõigatakse plaat pooleks ja pärast plommitakse ära ja kogu muusika.

[EH.INS.]

@ T25
Kogu asi ongi selles, et Sa ei saa aru mis on vundament ja mis põrand ning nende vahest
Sinu eelnev (ja mitte ainult see) demonstreerib seda...

[EH.INS.]

Palun issand halasta...
Loodaks, et hr Piirfeld lihtsalt ühe kommentaariga lõpetaks selle jauramise - sellisega mis lihtsalt välistaks jauramise - a-la: nii on ja siin pole midagi vaielda

[porjuh]

Sel viisil, et tasanduskiht valatakse loodi ja küttetorustik pannakse ujuva plaadi sisse. Ja see ongi siis nii, et keskel on tasanduskiht nt 60mm ja servades 100

Oota, aga Sa rääkisid:

konstruktiivne tasanduskiht, mis eeltõusu teema ühtlasi ära lahendab

See pole ju konstruktiivne kui küttetorustik sees
Probleemi lahendab tasanduskiht kus, jah ongi erineva paksusega valu - kuid küttetorustikuga ei saa see paljudel juhtudel olla 80mm

Milles küsimus? Kui on küttetorud siis tuleb ju veel konstruktiivse plaadi peale soojustus ja ujuv plaat. Aga ujuva plaadi all on juba siis horisontaalne tasapind. Kõik on loogiline.

Ei, ma tegelt ei tea mida Sa öelda tahad
Ei nõustu, tean täpselt mis ja kus peab olema õige number ja insenertehniliselt on ikka vahe ka
Mul on peale kogemuse sellised asjad nagu valemid ja kalkulaator / vajadusel programm (vist ka teadmised)
Point on õige ainult teatud tingimustel

Ei kehti ka "kahekihilisel vundaplaadil" - ja jälle asjad sassis - on VUNDAMENT ja on PÕRAND - ei ole "kahekihilist vundaplaati"
Minu kommentaar oli täpsemalt:

minu projektides alla 100mm ei kohta

ja see ju peaks selgelt ütlema, et see võib olla ka suurem

Selge, saan siis aru, et sina alla 100mm plaadi ei teeks mitte üheski olukorras. Ja see on ju täitsa ok. Igaüks projekteeribki ju oma parima äranägemise järgi.

Ei võta südamesse, ei võta südamesse ka Sinu kogu eelnevat juttu
Lihtsalt insenerina esitan / eeldan, et ka mulle esitatakse pisut tehnilisemat juttu

Mina jällegi eeldan, et kuna kõik ei ole insenerid siis ongi mõistlik asju nii selgitada, et kõik saaks sellest aru. Nii insenerid kui ka klient, arhitekt ja kõik muud asjaosalised.
Insenertehniliste mõistete semantika on muidugi kindlasti väga põnev teema, aga kas tõesti on vaja iga kord hakata inimesi parandama kui mingi mingi mõiste ei lähe täpselt kokku mingi õpikudefinitsiooniga eriti kui kõik osapooled saavad aru millest jutt?

PS. Ma võibolla ajangi mingit täielikku jama, tulin just metsast ja ega unetunde pole palju saanud